Mal baqqan, jer emgen qarapayym qazaqtyng tiline ýnilseniz shetel ataulyrynyng mýlde ózgeshe, qalay bolsa solay «berekesiz» dybystalatynyn bayqaysyz. Trәktir, mәgәzin, prәndik, pәmpris... Al oqyghan bilimdileri asa dәldikpen, әr dybysyna deyin «búzbay»  dybystaugha әri tanbalaugha mashyqtanghan. Traktor, Magaziyn, pryaniyk, pampers... Sonda shetel ataularyn dúrys atap, dúrys sóilep túrghan sharua ma, joq әlde oqymysty ma? Jat sózge tili kýrmelgendikten sharua ózinshe atap,  belgili bir tildik zandyqqa sýiengen oqymysty qazaq ózinshe dybystay ma? Sauattylyq qaysynda?

Kez kelgen shetel atauyn dúrys jazu, dúrys dybystau tildik sauattylyqty qajet etedi. Óitkeni olardy tanbalaudyng óz tәrtibi, zandylyghy bar. Qalay bolsa solay jazu úghynyqsyzdyqqa, tipti tildi búzushylyqqa әkep soqtyrady. Búghan úrynbas ýshin shetel ataularyn tanbalauda tildegi transkripsiya men transliyterasiya úghymdaryn bilip alu shart.

Transkripsiya – beligili bir tilge tәn dybystardy dәl beru ýshin paydalanatyn jazu, shartty tanba («Qazaq tilining sózdigi» Almaty. 1999).

Mysaly aghylshyn tilindegi myna sózderdi alyp kóreyik: Gorge Washington  [djodj uoshiyntn], America[imeriyki],  Univercity [iyniyvósitiy], Computor [kimputi].

Bayqap otyrsanyz, múnda sózder túpnúsqa tilindegidey dәlme-dәl dybystalatynday etilip tanbalanghan.  Yaghny búny aityluy men dybystaluy týpnúsqa tilining fonetikasyna barynsha say, dәl ózinshe etip qaytalau deymiz. Sondyqtan, transkripsiya bir tildi ýirenu nemese sol tilde sóileu kezinde paydalanylatyn tildik qúral.

Transliyterasiya – belgili bir tilge tәn dybysty ekinshi bir tilding orfografiyalyq zandylyghyna layyq belgileu («Qazaq tilining sózdigi» Almaty. 1999).

Mysaly: Gorge Washington  [Djordj Vashington] America[amerika],  Univercity[uniyversiytet], Computor [kompiuter]. Transkripsiyamen salystyrghanda búl jerde kerisinshe dybystar týpnúsqadaghydan «búzylyp», «auytqyp» jetkenin bayqaymyz. Múnday kisi shoshyrlyq «mýkistik» shyntuaytynda til zandylyghynyng sauatty saqtaluynan kelip shyghady. Óitkeni siz tilinizde úshyraspaytyn, fonologiyasy ózgeshe bop kelgen bóten sóz túlghasyn materialdy bólshek retinde óz tilinizdegi aqbarattar aghynyna kiriktirgeli otyrsyz. Olay bolsa búnday jeke sózder sizding tildik ereksheliginizge qaray dybystalady әri tanbalanady.

Bizding kóbine kóp jynylysyp jatatyn túsymyz osy ekeuining (Transkripsiya men transliyterasiya) ara jigin ajyrata bermeytinimizde. Mysaly, dublyaj salasynda osy qatelik kóp kezdesedi. Shet tilderinen audarylyp dybystalghan telehikayalardaghy әrtister men keyipkerlerdin, jer-su ataularyn transliyterasiya arqyly emes transkripsiya arqyly týpnúsqa tilindegidey etip dybystau nemese tanbalau. Qaranyz: Furkan ANDYCh, Aycha AYShIYN-TURAN, Djemali TOKTASh, Stambul, Kayser... Eger transliyterasiya zanynda ashyp kórsetilgen, tilimizdegi barshagha tanys eng qarapayym zandylyqtardy syilay otyryp qayta tanbalar bolsaq: F(P)úrqan Anysh, Aysha Ayshyn-Túran, Jamal Toqtas, Stambúl, Qayse(a)r bolyp shyghar edi. Býginde bizde búny shetel ataularyn «qazaqshagha audaru» nemese «qazaq etip jiberu» deytin qate týsinik qalyptasqan.

Qazaq baspa-sózinde de osyghan úqsas qatelikter qaytalanady. «Azattyq radiosynyn» qazaq portalyn qarap otyrsanyz ondaghy keybir sayasy túlghalar men jaghrapiyalyq ataular qazaq tilining grammatikasyna qayshy tanbalanady.

«Damirbek Asylbekuulu deputattyq mandatynan aiyryldy.»

«19 sәuirde Qyrghyzstan preziydenti Sooronbay Jeenbekov Sapar Isakovtyng ýkimetin otstavkagha jiberu turaly jarlyq shygharghan.»

Qazaq tilinde dybystardyng «uu», «oo», «ee» bop qosarlanyp kelui «ashshy (ashy)», «týshshy (túshy)», «qatty», «tәtti» sózderinde ghana bolmasa siyrek qúbylys. Shetel ataularyn transliyterasiyalau kezinde «i» әrpi kóp jaghdayda fonetikalyq qalybyn «y» dybysyna ózgertedi әri solay tanbalanady. Sonda, «Damyrbek Asylbekúlu(úly) deputattyq mandatynan aiyryldy.» .«19 sәuirde Qyrghyzstan preziydenti Soronbay Jenbekov (Sauranbay Jiyenbekov) Sapar Ysakovtyng ýkimetin otstavkagha jiberu turaly jarlyq shygharghan.» Sonday-aq, tayau shyghys pen qiyr shyghys elderindegi jer-su attarynda da osyny eskergen jón siyaqty. Mysaly: Kayyr – Qayyr. Irak – Iraq. Kunduz – Qúndyz. Kashmir – Kәshmir. Biraq, Pakistan demey Pәkistan dep dúrys jazatynymyz taghy bar.

Jalpy shetel ataulary kýni býginge deyin qazaq tilinde tek orys tiline transliyterasiyalanghan núsqalary týrinde qoldanylyp keledi. Jәne búl qazaq jazu emlesine beyresmy týrde әbden ornyghyp, sinisip alghan da býkil qazaq aqparat qúraldary orys orfografiyasyna әbden baylanghan. Djordj Vashington, Sy Szinipiyn,  Amerika,  uniyversiytet, kompiuter. Osy ataulardyng týpnúsqa boyynsha dybystaluyna qayta bir nazar audaryp kóreyikshi. Gorge Washington  [joj uoshiyntn], 习近平(Xi Jinping)[shin jinpiyn]  America[imeriyki],  Univercity[iyniyvósitiy], Computor [kimputi]. Endi mýmkin bolsa auzynyzdyng óz auzynyz ekenin sezine otyryp, jay ghana qazaq tilining fonetikalyq zandylyghyna salyp erninizdi jybyrlatyp kórinizshi. Mine qalay! Jýz jyldyng aldyndaghy oqu kórmegen, qaranghy qazaqtyng auzymen shetel sózin tap-taza «byldyrlap» aityp túrsyz. Ol ol ma, shetel ataularynan qalay bolsa solay sýirep shygharylyp, bayaghyda alastalyp kórinbey ketken qazaqtyng tól dybystary – ә,gh,q,n,ó,ú,ý,i, dybystaryn qayta tirilttiniz. Sonymen búlar bylay tanbalanuy kerek edi -  Washington  [Jorj Uashynton], 习近平(Xi Jinping)[shy jynpyn], America[әmirika],  Univercity[ónuerstet], Computor [kompitor]. Qalay býlinseniz de til zandylyghy osyghan mindetteydi. Aytalyq, orys tilinde búl zandylyq qatang saqtalynady. Garri, Robin Gud, Govard, Garvard sózderining aghylshyn tilindegi týpnúsqasy - Harry, Robin Hood, Howard, Harvard. Osyndaghy «H[h]» әrpi oryssha núsqasynda týgelimen «G» әrpine auysqan. Eger aghylyshyn men qytay oqyrmandarynan Lev Tolstoydy bilesiz be dep súrasnyz, aghylshyndar Leo Tolostoy-dy, qytaylar 列扶托尔撕泰 [lie fu tuo er sy tay]-dy aityp túrsyz ba? – der edi. Búnyng bәri tilderding fonetikalyq qalybynyn, dybystyq erekshelikterining әrtýrliliginen kelip shyghady. Shetel ataularynyng tóltilde «búzylyp» aityluynyng ózi til tabighatyna tәn zandylyq.

Demek, transliyterasiyada derbes boluymyz kerek. Ol mýmkindikke jettik te. Qazir kóp tildi mengergen intelektualdy әleuetimiz bar. Kez kelgen shetel tilin aralyq tilsiz oqyp, týsine alamyz. Búl shetel ataularyna qatysty óz transliyterasiyamyzdy qalyptastyrudyng taptyrmas alghy sharty. Búl jaghynan algha basushylyq ta joq emes. Qytay ataularyna qatysty osyny aitugha bolady. Búryn orys orfografiyasy boyynsha jazylyp jýrgen ataular birtindep qazaqshalana bastady. Sy Szinipin – Shy Jynpyn. Pekin –Beyjin, Siniszyan –Shynjan. Nankin – Nәnjin. Degenmen, әli de bolsa key tústarda transkipsiyadan aryla almay qalatynymyz bar.

Búdan bólek, tóltilde balamasy bar keybir sheteldik ataular da úshyrasady.  Transliyterasiya jasalynyp dayyn túrghan onday bay qorymyzdy útymdy paydalanugha tiyispiz. Búlardyng shetel ataularyn dúrys qoldanuda tiygizer әseri ýlken. Mysaly: Gruziya – Gýrjistan. Moskova – Mәskeu. Egiypet – Mysyr. Kitay – Qytay. Rossiya – Resey, Yusup – Jýsip. Selim –Sәlim. Suleyman – Sýleymen. Shamshiya –Shәmsiya! Leyla – Lәila...

Jazu sauattylyghy qalyptasqan tildik zandylyqqa negizdelgen tәjiriybe jiyntyghy. Demek, dúrys jazu ýshin eng aldymen qalyptasqan belgili bir zandylyqqa sýienu kerek. Qatynasqa týsip otyrghanynyz shetel sózi ekenine qaramastan ol zandylyq tek qana óz tilinizding zandylyghy boluy shart.

Qarapayym sharuanyng tilinde ózi úghynyp jetpese de tilding qarapayym jәne kýrdeli zandylyqtary shartsyz refleks týrinde saqtalghan. Sondyqtan zandylyqtyng teoriyalyq negizderin tanyp biludi qajet epey-aq bir ghasyr búrynghy qazaqtyng dybystau mәnerin ainytpay qaytalay alady.

Naghyz Qapshyqbayúly

Abai.kz