Ózbekstan Memlekettik syilyghynyng eki mәrte iyegeri, Ózbekstangha enbegi singen mәdeniyet qayratkeri, Qazaqstan Preziydentining beybitshilik jәne ruhany kelisim syilyghy men halyqaralyq «Alash» syilyghynyng laureaty, Týrkistannyng tumasy − Nasyr Fazylov qazaq әdebiyetindegi birtuar azamattarmen óte jaqyn aralasqan. Nәkenning qazaq әdebiyetimen dostyq baylanysyna sýisingen bir top  estelik-әngimesin   ózbek tilinen audaryp oqyrmanymyzgha úsynyp otyrmyz.

 Bazargha barmashy

Múhtar agha Áuezov óte tәrtipti, sózdi eki qylghandy jaqtyrmaytyn, uәdesin orynday alatyndardy asa qadirleytin adam boldy. Kýnderding bir kýninde ózining syilasy, syrlasy Qaliybek Quanyshbaev Múhtar aghanyng ýiine kelip, eki myng som qarajat súrapty.

− Men, ózing bilesin, әngimening ashyghyn únatam, − depti oghan Múhtar agha. – Qosh, qajetindi bersem, qashan әkelip beresin?

Áygili әrtis te eki úshtygha salmay:

− Jiyrmasynshy maygha! – dep jiberipti.

Múhtar agha sol jerde eki myndy sanap berip, stolynyng ýstinde túrghan kalendardy paraqtap, jiyrmasynshy may jazylghan paraqtyng túsyna «…eki myng somdy әkelip beredi,» −  dep badyraytyp jazyp qoyypty. Búl oqigha mart aiynda bolghan eken.

Áne-mine degenshe, mamyr da kelip jetedi. Qaliybek agha Múhtar aghanyng ertelep, Múqan Tólebaev kóshesindegi gýlzar baqta seyil qúratyndyghyn jaqsy biledi eken. Ázilkesh әrtis  emes pe, oilap-oylap bir sheshimge kelipti: әldekimnen kór-jer artatyn esek arba alyp, onyng ýstine eski besik, shelekter, ýsh-tórt synyq ara, kәkir-shýkirmen toltyryp, Múhtar agha seruendeytin kósheni betke alypty. Úzaqtan Múhtar aghanyng súlbasyn kórisimen, esegin aidaghan bolyp, aighaylay bastapty.

− Yhy, aram ólgir! Yhy, aram qatqyr! Bazargha keshigemiz, yhy!

Múhtar aghanyng kózi oghan birden týsip:

− Áy, әi, Qaliybek! Qayda barasyn? – dep súrapty.

− Bazargha, − depti Qaliybek agha.

− Bazardan ne qylasyn?

− Bazarda ne isteymin, − depti әrtis. – Mine, mynalardy satamyn. Býgin jiyrmasynshy may ghoy. Senen alghan eki myng som qaryzymdy qaytaruym kerek.

− Qoy, qoy. Úyat bolady. Ýp-ýlken adamsyn. Boldy, boldy, keshtim.

− Keshken bolsan, dәpterinnen óshirip qoy!

− Óshiremin. Tek bazargha barmashy, − dep jalynypty oghan Múhtar aghamyz.

 Sen úttyn

Qaysy bir jyly ... baryp-keluimiz jiyilegen edi. Ol kezderde kóp kezdesuler  bolatúghyn: birde anau memleketting astanasynda, birde mynau memleketting astanasynda. Osy uaqytqa deyin, kóktem mezgilinde balalar әdebiyeti kýnderi bolyp túratyn. Onda barsha memleketterden balalar jazushylary qatysatúghyn. Búl is-sharalar balalargha da, balalar jazushysyna da merekedegidey kónil-kýy syilaytyn. Kezek Almatygha kelgeninde Ózbekstannan Latif Mahmudov ekeuimiz bardyq. Meyir-shapaghat mol jyldar ghoy, bizdi qazaq bauyrlarymyz qúshaq jayyp kýtip aldy. Ózbek delegasiyasyn Rahmatulla Rayymqúlov degen jazushy basqaryp jýrdi.

Atalmysh sharanyng ekinshi kýni Rahmatulla agha meni shetke shygharyp:

− Nasyr, habaryng bar ma? Baukenning әieli qaytqan. Býgin asy. Ózbek aghayyndar bir kórinip, kónil súrasa artyq bolmas edi, − dedi iyghyma qolyn salyp.

− E, baramyz… Bauyrjan agha ózbek halqynyng da batyry, − dedim Latifjangha qarap. Latifjan da búl pikirdi maqúldady.

Biz ýsheumiz tabaldyryqtan attaghanymyzda, Bauyrjan aghanyng janynda bir top ziyalylar toptanyp otyr eken. Ýlken bólmening tór jaghyna kreslo qoyyp, aghanyng ózi sonda jayghasypty. Kónil súrau barysynda, bir sәt ýzilip qalghan súhbat taghy da óz arnasyna týsti. Kórip otyrmyn, ol kisi bizding búl kelisimizdi Tashkentten әdeyilep kónil súraugha kelgendey qabyldap, qauqyldap qaldy. Sóz arasynda әngimeleskisi keldi bilem:

− Áy, Nasyr, − dedi maghan búrylyp qarap. – Bilesing be, mening ýshinshi atam − ózbek.

Osy sәt: «Sóz kelgende atandy da ayama» degenning kerimen, kónilime alghan sózdi irkip qala  almadym:

− Bәse, siz siyaqty ataqty batyr qazaqtardyng mandayyna qalay bitken dep, men de tanyrqap jýrushi edim.  Ata-babalarynyz ózbek eken da!

Búl jauapty estip, dauryghysqan top ýn-týnsiz qaldy. Aytuyn aitsam da, endi ne bolady dep, ózim de shoshyp kettim. Áskery adam. Ár sózi zildey auyr. Jay sóilegenining ózi de komanda bergendey estiledi. Az ýnsizdikten son, agha birden sózge keldi:

− Túryndar!

Bәri oryndarynan úshyp túryp, qatyp qalghan. Keyin ózi de ornynan túryp, maghan qaray qúshaghyn jaydy.

− Kel balam, sen úttyn.

Aynalamyzdaghylar, qúdaygha shýkir degendey, erkin tynys ala bastady. Men aqyryn jýrip, aghanyng aldyna bardym. Ol kisi meni bauryna basty.

 Olay jýgiredi, bylay jýgiredi

Birde Almatygha barghanymda, «Qayrat» pen ózimizding «Pahtakor» komandalary oinaytyn bolyp qaldy. Qonaqýide rahattanyp futbol tamashalaytyn boldym dep otyrsam, kýtpegen jerden Ghabiyden agha Mústafin telefon shalyp, ýiine qonaqqa shaqyrghany. «Ob-bo!» − dedim ókinip. Barmayyn desem, futboldy kózim qimay túr. Aqyry: «Onyng ýiinde de televizor bar shyghar» dep oilap, barugha bel budym.

As jelinip, dastarhangha shay kelgeninde, oiyn bastalatyn uaqyt ta bolyp qaldy. Aghadan keshirim súrap, televizor qoydyrdyq. Ekranda doptyng sureti kórsetilip, futbol muzykasy oinay bastaghannan-aq, aghamyz ornynan túryp ketti.

− Á, agha?! Birge kórmedik pe?! – dedim jalghyz kóruge ynghaysyzdanyp.

− Joq, − dedi ol jymiyp. – Slishkom odnoobrazno. Olay jýgiredi, bylay jýgiredi!

Sol sәt janymda aghanyng Qayrat degen úly otyrghan. Eger ol: «Qoya beriniz, Nasyr agha. Ákem futboldy týsinbeydi, ózimiz tamashalaymyz» demegeninde, bilmedim, televizordy óshirip, futbol qyzyghynan qúr qalar ma edim?!

Ayaghynyz maydanda bolghan ba, agha?

Qazaqtardyng Ábdilda Tәjibaev degen ýlken aqyny bar. Sol aqyn soghystan keyingi jyldary biylikpen kelise almay, Tashkentte jýrgen kezderi boldy. Ony bizding Usman Yusupov bauryna alyp, syi-qúrmet kórsetti. Barlyq jaghdayyn jasaugha kómektesti. Mirtemir, Ergash aqyndar ony jalghyzsyratpay, ózderimen birge alyp jýrdi.

Usman әkәning ózi:

− Qazaq aqyny zerigip qalmasyn. Tashkent tónireginde qazaqtar kóp qoy. Sol jaqqa alyp baryndar, kezdesuler ótkizinder, − dep olargha pysyqtapty.

Sodan, kýnderding bir kýninde, Ábdilda aghany Saryaghash jaqtaghy bir auylgha alyp shyghyp, oqyrmandarmen jýzdestiripti. Kezdesu óte әserli ótkenge úqsaydy.

Kezdesuden keyin, klubtan shygha bere, aqyndy bir top jas qorshap alyp súraq-jauapqa alypty. Aqyn da búrqyratyp, jauap qaytarypty. Sonda bir sýikimdi ghana jas qyz, Ábdilda aghasyna mynaday saual qoyypty:

− Agha, ayaghynyz maydanda bolghan ba?

Ábdilda aghanyng bir ayaghy tuma aqsaq. Sol ýshin de tayaqpen jýredi. Kýtpegen súraqqa aqyn bylay dep jauap beredi:

− Joq, qalqam, jengenning ýstinen jyghylyp týsip… osylay bolyp qaldy.

Tyndap túrghandar qyran-topan... Súraq bergen qyz sorly, úyalghanynan top ishine jalt búrylypty.

*         *          *

Ábdilda aghanyng ayaghyna qatysty qoyylghan súraqty men Mirtemir әkәdan esitken edim. Ishek-silesi qatyp otyryp, әngimelep berip edi, marqúm. Mine, arada qanshama jyldardy artqa tastap, Ábdilda aghamen әkeli-baladay jaqyndasyp kettik. Aqynnyng elu jyldyq toyynda da, alpys jyldyq toyynda da, jetpis jyldyghy men seksen jyldyq toylaryna da qatystym. Ókinishtisi sol, daghdarys jyldaryna tús kelgen seksen bes jyldyq toyyna bara almay qaldym.

Áli esimde, 1969 jyldyng qaqaghan qysynda Ábdilda aghanyng alpys jyldyghy atalyp ótti. Jeltoqsan aiy bolatyn. Almatynyng qysy qaharyna mingeni sonday, «týf» desen, týkiriging jerge týspeydi. Tashkentten kópshilik bolyp bardyq: Mirtemir әkә, Shuhrat әkә, Tolqyn Rýstemov jәne men. Toy tarqaghan son, bәrimizdi Ábdilda agha ýiine shaqyrdy. Qazaqtardyng jazushy aqsaqaldary – Sәbit agha, Ghabit agha, Ghabiyden aghalar da sol jerde. Men olarmen birge otyrugha ynghaysyzdanyp, arghy bólmede otyrghan Ábdilda aghanyng Rýstem degen úlymen әngimelesip otyra berdim.

Ýi-ishi aqyngha arnalghan tartu-taralghygha tolyp ketipti. Shapandar, Ábdilda aghanyng portretteri, ýlken-kishi shaghyn qoraptargha oralghan syilyqtar…

− Ana qoraptaghy ne? – dep súradym Rýstemnen.

− Magnitofon, − dedi Rýstem. Sosyn qoraptyng qasyna baryp, syrtyndaghy etiyketkasyn oqydy. – «Dnepr».

Ol kezde «Dnepr» magnitofony taptyrmaytyn dýnie edi.

− Jazady ma?

− Jazsa kerek, − dedi Rýstem eki úshty. Artynsha jyltyr qorapty asha bastady. Jap-jana, ishinde kassetasymen jyltyrap túr.

− Qane, qoyshy, − dedim qyzyghyp. Áp-sәtte Rýstem de qyzyghyp, әurelenip qaldy. – Men qazir әkeng turaly bir әngime aityp berem. Jazyp al da, keyin ózine tyndat. Maqúl ma?

− Jaraydy, Nasyr agha.

Rýstem lezde magnitofondy tokqa jalghady da, mikrofondy tekserip kórdi. Istep túrghanyna senim bildirip:

− Al, endi sóileniz… − degende, men aghanyng ayaghy ne ýshin aqsaghandyghy jayynda, jogharyda aitylghan oqighany kórkem tilmen әngimelep berdim.

Rýstemning ishek-silesi qatty.

− Endi múny әkene tyndat…

− Áriyne, − dep ol kýlkisin tiya almay, magnitofondy jinastyra bastady.

− Qoy, qazir emes, − dedim sasqalaqtap. – Qazir kisiler bar, úyat bolady.

− Eshtene etpeydi, − dedi de Rýstem qonaqtar otyrghan bólmege zyp berdi. Men olarmen birge otyrugha batyna almay, tabaldyryqta qalyp qoydym.

Magnitofonnan avtordyng qazaqsha-ózbekshe aralas dausy janghyrdy. Barlyghy birden qúlaqtaryn tigip, tyndap túrdy da: «Joq, qalqam, jengenning ýstinen jyghylyp týsip…» degen jerge kelgeninde,   jatyp kep kýlse bola ma?!

Sara apa da sol jerde bolatyn. Ábdilda aghagha qarap:

− Qoy-ey, men ne saghan, ýstimnen jyghylyp, ayaghyng synatyn týie me edim? – dedi qyzaryp.

Sara apanyng jauaby odan beter bizdi kýlkige qarq qyldy.

Biz de orysshany bilemiz!

Qaltay Múhamedjanov degen tamasha qazaq dramaturgy bar. Ataqty. Shynghys Aytmatovpen birge drama jazyp, Amerikagha da tanylghan. Qazaqtardyng aldynghy qatarly syqaqshylarynyng biri. Sol adam bir kýni júmys kensemizde qonaq bolyp, shyqqan kitaptarymnyng birin syigha tartuymdy ótindi. Kitap syilaghanymnan keyin, oghan mindetti týrde qoltanba jazyp beruim kerek! Qolyma eki tomdyq tandamaly shygharmalarymnyng birinshi kitaby týsip qaldy da, bylay jazdym: «Qaltay agha! Biz ózbekter de orysshany bilemiz: ózbekterge baltay-shaltay nenado, toliko Qaltay nado!»

Tezirek jónelt

1989 jyly Ábdilda agha Tәjibaevtyng seksen jyldyq toyyna Ózbekstannan Said Ahmad әkәmiz ekeumiz qatysatyn boldyq. Toy iyesine ne tartu jasaytyndyghymyz jóninde ekeuara aqyldasyp, aqyry mynaday sheshimge keldik. Ol kisining portretin jaqsylap saldyryp, alyp barghandy jón kórdik.

− Búl jaghyna alang bolma, balam, − dedi Said Ahmad әkә. – Endigisin ózim tyndyramyn.

− Portretti óziniz salmaqsyz ba? – dep súradym tanyrqap. Said Ahmad әkәning suretshiliginen az-maz habarym bar edi.

− Joq, mening bir tamasha suretshi dosym bar. Onymen Jezqazghanda tanystyq. Nege tanyrqaysyn, balam? Týrmede birge bolghanbyz.

− Ol kim eken? Men tanimyn ba?

− Tanisyn. Chetkauskas degen kisi. Ózbekstannyng halyq suretshisi. Ózi de portretti ainytpay salady da. Bizdikine kelgeninde kózing týsip pe edi? Sheshemning portretin saldyrgham. Jýdә, ainytpay qoyghan da.

Chetkauskasty jaqsy biletin edim. Azdap ishkilikti tәuir kóretini bolmasa, óte talantty suretshi.

− Bola ma, balam?

− Bolghanda qanday! – dedim quanyp. – Endi aqsaqal, taghy bir әngime bar. Ol jaqta Qaltay degen qúrdasym da alpysqa kelip qalypty. Álbette, ol da ýiine shaqyrar… sol dosymyzdyng da portretin…

− Boldy, týsindim. Qaltaydyng sureti bar ma, sende? Tauyp qoy. Ony da saldyramyz.

Sonymen, Almatygha eki birdey portret kóterip bardyq. Oilaghanymyzday, Qaltay da ýiine shaqyrdy. Portretti ózine kórsetip, ýiining tórine ilip qoydyq. Bir quandy, bir quandy, endi qoya beriniz. Onyng sebebin keyin bildim: Qazaqstan Jazushylar odaghy portret syilau bylay túrsyn, auyzsha da qúttyqtamaghan eken.

Ýstel ýstinde sózden-sóz shyghyp:

− Endi agha, búl arada jalghyz túrghanynyz jaraspay túr. Jengemizding de portreti janynyzda túrsa, − dedim. Bayqap túrmyn, Qaltay aghanyng da, jengemning de kózderi jaynap ketti. – Eger maqúl kórsenizder, jengemning bir suretin ala ketsem.

Tashkentke jengemning suretin ala kelip, Chetkauskasqa berdim. Ol óte tamasha suretshi, biraq sozbalangha saldy. Arada ýsh-tórt ay ótken son, jengemning portretin alyp keldi. Aynytpay beynelepti. Sóz joq. Dereu Almatygha, Qaltay aghagha telefon soqtym.

− Allo, Qaltay agha, assolomu aleykum, − dedim birdene býldirgendey jalbaqtap. – Sol… bir qasyq qanymyzdy keshiniz, agha?

− Á, ne bolyp qaldy?!

− Suretshisi qúrghyr, jengemdi qyz qylyp qoyypty.

− Ne deyd?!

• Portretin aitam da.

Sәl-kem ýnsizdikten keyin, әzildi týsingenge úqsaydy, әueli rahattana kýlip, keyinnen:

− Olay bolsa, tezirek jónelt, − dedi. – Maghan jengenning qyz kezi kerek bolyp túr.

Sәl ótpey, Qaldybek Seydanov Almatygha bara jatqan eken, sodan portretti berip jiberdim.

Zolotoy ghoy, zolotoy!

Asqar Sýleymenovtyng audarmasy boyynsha Almatyda, Said Ahmadtyng «Kelinder kóterilisi» piesasynyng qoyylymyna oray, ol jaqtaghy aghayyndar avtorgha qosyp, meni de shaqyryp qaldy.

Mine, ekeumiz de chemodandarymyzdy kóterip, Tashkent aeroportynda samoletting úshuyn kýtip túrmyz. Uaqyty kelgende, tirkeluge shaqyrdy. Biyletterimizdi tirketip bolyp, ýlken arbanyng biyiktigindey temir qúrylghydan ótuimiz kerek. Birinshi bolyp, Said Ahmad әkә ótti: qúrylghy «qynq» demedi. Sosyn men. Birden qyzyl sham janyp, bezildep ketti.

− Qaltanyzda qanday temir búiymdarynyz bar? – dedi sol jerdi kýzetip túrghan mundirli jigit − Barlyghyn búl jaqqa alyp qoyynyz.

Men qaltamnan temirlerdi alyp, qúrylghynyng astynan taghy óttim. Managhy jaghday: qyzyl shamy janyp, qonyrau shyryldady.

− Qaltanyzda taghy neniz bar?

− Basqa eshtenem joq, − dedim men shynymen alang bolyp.

Mening ynghaysyz jaghdayda túrghanymmen júmysy joq, Said Ahmad әkәm:

− Búl balanyng ózi zolotoy ghoy, zolotoy – dedi qashanghy әdetimen sarylyghyma tiyisip. - Zolotoy bolghan son, ótkizbey jatyr da.

− Maghan qaranyz, − dedi janaghy jigit Said Ahmad әkәning sózine kónil bólmey. – Qaltanyzda sigaretiniz bar ma?

− Bar.

− Alyp stolgha qoyynyz.

− Men qaltamdaghy bir qorap «Opal» sigaretin alyp, ýstel ýstine qoydym da, qúrylghydan qayta óttim. Mynq etpedi. Barlyq bәle sigaret ishindegi qorghasyn qaghazda eken.

Bylay shyqqan son, Said Ahmad әkәma renishimdi aityp jatyrmyn.

− Mening qanday kýide túrghanymmen júmysynyz joq, qaljyndap túrsyz.

− Qoya ber, balam. Men seni maqtadym ghoy.

− Óitip maqtaghanyng bar bolsyn!

"Alpamys" kimdiki?

Alpysynshy jyldary ózbek jәne qazaq әdebiyetining ókilderi jiyi-jii kezdesip, olar ózara әdebiyet jayynda, últtyq maqtanyshtarymyz ben qúndylyqtarymyz turaly pikirlesip túratyn. Bir joly Almatygha barghanymda, sonday jaqsy pikirlesuding bolghanyn búl kýnde saghynyshpen eske alam.

«Almaty» qonaq ýiining tórtinshi qabatyna ornalasqam. Sәlem beruge bir-eki jas jazushy kelip qaldy.  Ol uaqytta qonaqtyng qúrmeti ýshin, bir kese shaygha shaqyratyn jәne ol ishkiliksiz tarqalmas edi. Biz de zamanauy dәstýrden shet qala almay, bir-eki shishanyng auzyn ashtyq. Múnday shaqta әngimening qyza týsetinin bilesiz. Qyzghanda da, әrkim óz últy men óz júrtynyng paydasyna búryp, qajet bolsa bәstesip, asqaq otanshyldyq sezimderge erik berip, kerisetinbiz. Búl pikirlesu de sonyng tónireginde boldy.

Neden bastaldy ózi? Taqyryp − foliklorgha, foliklordan epostargha ótti. Barlyq dastandar bir-bir talqylaudan ótkennen keyin, men әdeyi sóz tórkinin «Alpamys» dastanyna búra qoydym.

− Bayaghydan beri auyzdaryndy kópirtip, anau dastan anaday, myna dastan mynaday deysinder, − dedim olargha synay qarap. Negizinen alghanda, barlyq dastandar bizding «Alpamys» dastanyna jetpeydi. Onday dastan eshkimde joq.

Otyrghandar meni endi kórgendey, kózderi baqyrayyp qaldy. Sezip otyrmyn, dauystaryn kóterip, daulasa ketuge batyna almay otyr. Sózding avtory – qonaq. Daulaspay-aq qoya qoyayyn dese, bolmaydy – últtyq qazyna qanjyghada ketpekshi. Aqyry bireui jay dauyspen, bylay til qatty.

− Nasyr agha, siz aityp túrghan «Alpamys» dastany bizdiki ghoy…

Men toptaghylardy qyzdyru ýshin, narazylyq bildirdim.

− «Alpamys» ózbekterding dastany.

− Qazaqtiki, − dedi otyrghandardyng biri. Dausy zildi jәne ashuly shyqty.

Men de bir tómendesem, birdenemnen airylyp qalatynday:

− Daulasudyng qajeti joq, − dedim, − «Alpamys» ózbektiki.

− Nәke, talaspanyz, ol bizdiki.

− Qane, sizdiki bolsa… sózinizdi dәleldeniz, − dedim kózine tura qarap.

− Nesin dәleldeydi? Dәleldeuding qajeti joq, ol erte-erte zamandardan beri qazaqtardyng dastany.

− Men de búl dastandy keshe dýniyege keldi dep jatqanym joq. Qaysybir estelikterde aitylghanday, ondaghy basty keyipkerlerding salt-dәstýrleri qazaqtiki me? Sony ait ta.

− Nesin aitayyn? Qazaqtiki ekeni anyq.

− Ol jón emes ta, aghayyn. Birdenege talastyng ba, turalyghyn dәlelde. Dәlelsiz qúrghaq sóz esepke alynbaydy, − deymin kýlip. Bayqaymyn, aqyn-shirkinderding týsinikteri teren. Taghy biraz ýzengi tartsam, ýzilip ketetindey dәrejede. Jynday alasardym. – Bolmasa, búnday qylamyz: bәstesip oinayyq. Eger «Alpamys» dastany qazaqtardynki ekendigin dәleldey alsanyzdar, men qazir aldaryna eki koniyak qoyamyn. Eger, men dәleldey alsam, sizder eki koniyak qoyasyzdar. Kelistik pe?

− Kelistik!

− Onday bolsa bastanyzdar…

− Joq, әueli siz bastanyz.

− Joq, әueli daulasushy tarap bastau kerek. Búl – bir. Ekinshiden – biz jastardy qúrmetteymiz, − dedim iyilip. – Qane, tyndayyq!

− Joq, Nәke, óziniz bastanyz. «Ózbek − óz agham» degen qazaq. Ári aghalyghynyz bar.

Bayqaghanymday, daulasu ýshin jóni týzu dәlelderi bolmaghandyqtan, qúrmet qylghansyp, sóz kezegin maghan berip túr.

− Áy, − dedim zorgha kóngen bolyp. – Taldasaq talday beremiz de. − Az-kem oigha batqanday, ýnsizdik saqtap túryp, sózimdi sabaqtadym. – Áueli meni agha dep qúrmettegenderine, jol bergenderine rizamyn. Endi Alpamysqa kelsek, ol әueli Baysyn degen jerde tughan. Baybóri men Baysary da, Alpamystyng sýiiktisi Barshyn da sol jerden. Dúrys pa?

− Dúrys.

− Sol jer qazir Ózbekstannyng qúzyrynda, − dedim men janalyq ashyp jatqanday. – Men sol dәlelge ghana  sýienip, Alpamys bizdiki demeymin. Shoralar biyligi kezeninde múralarymyz shatasyp ketti. Áne jerge bir syzyq jýrgizip, myna jaghy − Ózbekstan, ana jaghy − Qazaqstan dep, belgilep berdi aghalarymyz. Búghan әri degende elu jyl boldy. Odan ilgeri búl jerler qazaqtiki boluy da, ózbektiki boluy da mýmkin. Dúrys pa?

− Dúrys.

− Alpamys Ózbekstan ólkesinde tughandyghy ýshin ghana ózbekterdiki demeymin. Men búl dәlelding ózi jetkiliksiz dep sanaymyn.

Kórip túrghanymday, daulasushylar jenildep, men olardy biraz tynyshtandyryp, basqa dәleldi naqtylaugha kóshtim.

− Qane, aityndarshy? Baybóri men Baysary kim?

− Aghaly-inili…

− Bәrekeldi! Barshynaydyng Alpamysqa qanday jaqyndyghy bar?

− Ony kim bilmeydi? – dedi daulasushynyng biri moynyn sozyp. Onyng sóz saptasynda «sony da bilmeydi, taghy talasyp otyr» degendey, ózimbilermendik sezilip túrdy. – Alpamystyng sýiiktisi ghoy.

− Búl sóz anyqtaldy. Tuystyq jaghynan, ol Alpamysqa kim bolady, dep súraghanym ghoy.

Eshkimnen ýn shyqpady. Shamasy, sóz tórkini qayda búrylyp bara jatqanyn sezip qaldy. Men taghy súraq qoydym:

− Nemereles aghayyn, ә? Solay ma?

− Solay…

− Olay bolsa, sender maghan aityndarshy, qazaqta jigit − nemere aghayynynyng qyzyna ýilenedi me?

− Joq…

− Dúrys. Qazaqtarda onday ghúryp joq. Nemere aghayynnyng qyzyna ýilenu bylay túrsyn, sizder alys aghayynnan da qyz almaysyzdar. – Daulasushylardy bayqasam, bayaghy ekpinderinen qaytqanday. Birdene qylyp, olardyng kónlin kótermesem bolmaytynday. Ángimemdi jәne jalghadym. – Qazaq halqynan aqyldy halyq joq, eger bilsenizder. Olar aghayynnan qyz alyspaydy, qyz berispeydi. Al ózbekter – aghasy inisimen, bólesi bólesimen qúdandalasady. Búl – jaman. Medisina da múny qúptamaydy. Romanovtar dinastiyasy Reseyde ýsh jýz jyl biylik jýrgizgende, shetten qyz almay, núqyl biylik basyndaghylar bir-birimen qúdandalasa berip, tek, túqym ainy bastaghanda ghana bir danyshpan: «Eger osy aristokrattar qanyna dembil-dembil bóten mújyqtardyng qany qosylyp túrmaghanynda, dinastiya әldeqashan jyndanyp keter edi,» − depti.

− Ózimizding qojalarday… − dep kýldi daugerlerding biri. Búl onyng meni maqúldaghanynday kórindi.

− Á, jaraysyn, − dedim kýlip. – Sodan ba, halqymyzda «Jyndy qoja» degen týsinik bar.

Ángime týgesilip qalghanday boldy. Daugerlerding biri: «Joq, bizde alys-beris jasay beredi» dep narazy bolghan joq. Alpamys bizdiki deyin dese, ol ózining nemere qaryndasyna ghashyq bolghan. Qazaqtarda búghan tyiym salynghan. Eshkim de auyz ashyp, birdene dey almady. Tym-tyrys! Aqyry ózim ýnsizdikti búzdym:

− Qane, endi koniyakty kim alyp keledi?

− Onysy búnysyna, búnysy onysyna qarady. Aqyry bir aqyn ornynan qinala túryp, tysqa shyqty. Eshkimnen ýn shyqpady. Lәm-mim joq. Bir kezde baghana shyghyp ketken aqyn oraldy. Qolynda eki koniyak bar, ony ýstel ýstine qoydy. Restoran bufetinen alynghany bilinip túr. Etiyketkalarynda restorannyng móri basylghan.

− Qane, jaqynyraq otyryndarshy, − dedim kýlip.

Olar ýstelding ainalasyna jayghasty. Men bótelkelerdi aldaryna jaqyndatyp qoydym.

− Nasyr aghalaryng eshqanday ishkilik ishpeydi, − dedim bótelkelerge qarap. – Búny endi ózdering ishesinder. Búl – bir! Ekinshiden biz agha-inilermiz. Ortamyzda talasatyn dәnene joq. Sol sebepti Alpamys ta ózbektiki emes. Ol bәrimizge ortaq. Búl dastan Orta Aziyada túratyn barsha halyqtiki. Biz de Alpamys deymiz, sizder de. Kerek deseniz, qyrghyzdardyng Manasy da Alpamysqa baryp tireledi. Negizinde – Alpmanas. Bilesizder, «Alp» degeni – batyr, ýlken, deneli degeni. Bәri bir. Onyng esimi ana halyqta onday, myna halyqta múnday – әrqalay ózgeristerge úshyray beredi. Tak chto, kónilderine almandar. Sezip túrmyn, sizder Alpamysty ghana emes, halqynyzdyng últtyq maqtanyshyn, qazynasyn qorghap qalmaqshysyzdar. Bәrekelde, otanshyldyq ruhtaryng myqty eken. Al endi mening osy aitqandarymdy aghalyq aqyl kórip, әri tost ornyna qabyldap, aldaryndaghyny alyp qoyyndar, inishekter!

− Kettik!

Stakandar kóterilip, bәri bir-bir «uhilep» qoydy. Uhileuding syry ishkilikke qatysty ma, ya bolmasa Alpamystary ózderine búiyrghannan ba, bilmedim, otyrghandar biraz jenildep qalghanday boldy.

Almatydan quylasyn

Marqúm Túrap әkә Hamza teatryna diyrektor bolghan jyldary kóp iygi isterge múryndyq bolyp edi.

Hamza teatrynyng әkimshiligi Almatydaghy Múhtar Áuezov teatrymen kelisip, spektakli almasatyn boldy. Jәne olar búl jaqqa Uyghún men Izzat Súltannyng «Nauayy» spektaklin alyp keletin bolyp, bizding teatrymyz ol jaqqa Múhtar aghanyng «Abay» tragediyasyn qoyyp beretin boldy.

Qyzu júmys bastaldy. Búlay deuimning sebebi – búl sharalargha mening de qatysym bar bolatyn. «Abay» tragediyasynyng ózbekshe audarmasyn jasau maghan tapsyrylghan. Kýndiz-týni júmys isteuge tura keldi. Túp-tura on kýn ishinde tuyndyny audaryp, alyp baryp berdim. Hamza teatrynyng újymy audarmany oqyp kórip qabyldady. Ony sahnagha qong ýshin, Almatydan Áuezov teatrynyng bas rejisseri Ázerbayjan Mәmbetovty shaqyrtty.

Áne-mine degenshe,  qoyylymnyng premierasy da bolyp, bәrimizding oghan kónlimiz toldy. Ásirese, Abay rolin somdaghan halyq әrtisi Yaqub Ahmedovting oiynyna, qazaq tughandarymyzdyng da kónli tolatyndyghyna kәmil sendik.

Qoyylym Tashkentte bes-alty mәrte oinalyp, boy ýirengennen keyin, Almatygha әkelinip, Múhtar Áuezov teatrynyng sahnasynda qoyyp ek, anshlag bolyp ketti. Múnyng birinshi sebebi – «Abay» dramasy Almatyda oinalmaghanyna on bes-jiyrma jyl bolghan, kórermender saghynyp qauyshqan. Ekinshi sebebi – bizding búl qoyylymdy ózbek tughandarymyz qalay qoyady degen qyzyghushylyq bar edi. Qúdaygha shýkir, qazaq kórermenderi әr eki súraghyna spektakliden jauap tapty. Ártisterimizding shynayy oinaghany sonshalyq, bazbireuler kóz jasyn syghyp aldy.

Spektakli ayaqtalghannan keyin, sahnagha әrtisterimiz, rejisser, Qazaqstan kompartiyasynyng mәdeniyet isteri boyynsha jauapty hatshysy Áshirbek Syghaev shyghyp, spektaklige qatysqan mәdeniyet qyzmetkerlerin sәtti oiynmen qúttyqtady. Abaydy, yaghny Yaqub Ahmedovty qúshaqtap sýidi. Keyin spektakliding rejisseri Ázerbayjan Mәmbetovty top әrtisting aldyna alyp shyghyp, oghan qaratyp, bylay dedi:

− O qúlaghynmen de, bú qúlaghynmen de estip qoyyndar, aghayyn. Eger sýiikti Abayymyzdy osy sahnada, ózbek tughandarymyzgha qoyghanynday qoyyp bermesen, Almatydan quylasyn. Týsinding be?

Búl onyng zili me, әzili me?! Sóz astarynda bizding óner sheberlerine degen әuestik pe, nemese osy spektakliding óz sahnalarynda qoyylmaghandyghyna degen renish pe, nәzik bir ókpe esip túrdy.

Ázerbayjan Mәmbetov sezimtal jigit emes pe, onyng janyn úqqanday, tez jauap berdi:

− Aynalyp keteyin, aghayyn. Eger bar ghoy, Abaydy myna Yaqub Ahmedovqa úqsap, somday alatyn akter tauyp bermesen, sen de Almatydan quylasyn!

Olar qosyla kýlip, bir-birin qúshaqtap, qúttyqtasty. Ekeuara tuyndaghan salqyndyq lezde kórermender shapalaghynyng astynda kómilip qaldy.

Adamgershilik

Almatyda bir jiyn sebep bolyp, Orta Aziya jәne Qazaqstan jastary ortasynda otyrmyz. Bir qyrghyz aqyny jynday qúighytyp, qadirlimiz Qadyr Myrzaliyevti balaghattay jónelmesi bar ma?! Týkke týsinbey qaldyq. Jauaptasu Qadyrgha qiyn boldy. Qonaq eshteneni eleytin emes. Ynghaysyzdanghan Qadyr orystardy balaghattap ketti. Biz ne derimizdi bilmey, eshtene úqpastan, anyraydyq ta qaldyq. Janynda otyrghan Túmanbay aragha týsken bolyp:

− Qoy, Qadyr. Senimen úrysqan qyrghyz, aidaladaghy orysta neng bar? – dedi.

Sonda Qadyr aghamyz sәl jymiyp:

− Onbaghan orystar biledi eken ghoy! Bizdi maqtaghysy kelse: «Molodes, kazah!» − dep maqtaytyn da, jek kórgende: «Svolochi, kirgiyz!» − dep úrysatyn, − dedi.

Múnyng sebebin keyin týsindik. Orystar qazaqtardy XIX ghasyrgha deyin «qyrghyz, qara qyrghyz» dep atapty. Kópshilik ortasynda ózining de, ózgening de qadirin týsirgisi kelmegen qayran aghamyz, әlgi qyrghyzgha orystar arqyly adamgershilikpen toytarys beripti.

Búl qanday tas?

Tashkentte jazushylardyng jiyny bolyp, oghan Júban Moldaghaliyev aghamyz da qatysty. Jengemiz – aghamyzben birge. Sol jiyn ótip jatqan kýnderi ekeuin qonaqqa shaqyrdyq. Óziniz bilesiz, ol kezde molshylyq. Dastarhan da asta-tók: týrli-týrli tәttiler, jemister, shishalar degendey… Júban aghanyng shishalargha qaramay qoyghanyna biraz bolghan eken, tek shay iship otyrdy. Dastarhanda jal-jal ýiilip, alaulap túrghan nauatqa kózi týsti de, kenet qolyna ústap, tamashalay bastady.

− Áy, Nasyr! Búl qanday tas? – dep súrady menen.

− Búl «nauat» degen tas, − dedim.

− Búl tastyng ne qasiyeti bar?

Osy súraqtan keyin, arqam qozyp, aghama qaljyndadym:

− O-o, búl tastyng ýsh qasiyeti bar. Birinshi qasiyeti – búl tasty shaygha salyp ishken adam túp-tura Jazushylar odaghyna birinshi hatshy bolyp ketedi. Ekinshi qasiyeti – beldi baquat qylady. Ýshinshi qasiyeti – búl tasty tútynghan adamnyng әieli kýnde quanyp jýredi!

Júban agha búl әngimeni kózderi jaynap tyndap túrdy da:

− Qane, sal kesege! – dedi. Men de nauattyng bir kesegin kesesine salyp jiberdim. Nauatty qasyqpen ainaldyryp-aynaldyryp tatyp kórip:

− Tәtti ghoy! – dep tamsandy.

Ángime sonymen bitti. As-sudan keyin, qonaq ýige jetkizip saldym. Jiyn da bitip, olar Almatygha úshyp ketti.

Búl әzildi auzyma qúday saldy ma, aghamyz kóp ótpey, Qazaqstan Jazushylar odaghynyng birinshi hatshysy bolyp, onsha-múnsha auruynan da aiyghyp ketti.

Sol shaqta Tashkentke tanymal jazushy, «Qazaq әdebiyeti» gazetining bas redaktory Sherhan Múrtazaev keldi. Bizding shanyraqta otyrghanynda sózden-sóz shyghyp, Júban aghamen aradaghy әngimeni eske aldyq.

− Endi bylay isteysiz, − dedim men Sherhan aghagha. – Almatygha barghanynyzdan keyin, Júban aghanyng aldyna kiresiz. Nasyr sizge bir tas jegizgen eken. Sol tastyng ýsh qasiyeti baryn aitqan eken. Nәtiyjesinde ekeuining jýzege asqany, yaghny birinshi bolyp ketkeniniz turaly esitipti, saulyghynyzdyng jaqsarghanyna quanypty. Al ýshinshi qasiyetting әseri jóninen beyhabar eken. Sony súrap jatyr, deysiz.

Sherhan agha:

− Aytamyn, aitamyn… − dedi kýlip.

Alatau

Almatynyng dәl tóbesinde, aq shashty Alataudyng baurayynda, әdemi bir meken bar. Búl «Alatau» sanatoriyi. Sanatoriy óte jayly oryngha ornalasqandyqtan, onyng saf auasynan bir dem jútyp, gýlzar baqtaryn bir ainalghan adam kez kelgen dertinen sauyghyp ketedi.

Sanatoriyding bas dәrigeri – Abay degen jaydary, ashyq-jarqyn jigit bolatyn. Orynbasary – Jambyl da jigitting jampozy. Sanatoriy kýnde  qarbalas: bireu keledi, bireu ketedi. Kelip dem alamyn degender san-myn! Ári bәrine birdey joldama tabyla bermeydi. Ásirese, jaz ailarynda.

Sonday bir kýnderding kýninde sanatoriyge aqyn Syrbay agha Mәulenov kelipti. Qarasa, oryn joq. Onyng ýstine aghamyzdyng joldamasy da joq kórinedi. Abay men Jambyl ortalaryna alyp, aqtaludyng retimen, jaghdaydyng tigisin jatqyza bastaghan eken, aghamyzdyng ashuy kelip, ashy tilimen:

− Sender ózderinnen ózdering ne dep túrsyndar! Bir Abay men bir Jambyldyng ortasyna jalghyz Syrbay syimaydy ma?! – depti.

Abay da, Jambyl da, Syrbay da – aqyn. Aqynnyng tapqyrlyghyna jauap taba almaghan olar, orynbasardyng bólmesin uaqytsha bosatyp, aghamyzgha bere túrugha mәjbýr bolypty.

Ózbek tilinen audarghan: Gýldәriya Áshirbaeva

Abai.kz