«Men qúrmet tútatyn ghalym - ústazdar! Býgin múraghattan sizderding ghylymy enbekterinizding týpnúsqasyn kórdim! Múraghatta jyltyr múqabaly kitaptar kóp eken. «Qazaq tiline Europa tilderinen engen kirme sózder» taqyrybyndaghy zertteuim ýshin HHI ghasyrdyng II jartysyndaghy ghylymy enbekterdi qarap, izdenu ýshin kelip otyrmyn. Osy kitaptardan óz otbasylarynyzdy da tanyp qaldym. Kóp estelik. Qazir bizding jazu-syzuymyzdyng bәri auada. Múnday eski suretterdi anamnyng qújattarynyng arasynan kórushi edim. Sizderding enbekteriniz kirill әlipbiyinde jazylghandyqtan, ony tanu maqsatynda orys tilin ýirendim. IYә, qiyn til, sizder qalay sayraghansyzdar?»  

Mening týsinigimde, til bilimshi degen – tilge qyzmet etushi, al ghalym degen – ghylymgha qyzmet etushi ústaz. Ústaz! Demek adamdy ol atqa layyq qylar jalghyz kórsetkish – shәkirt. Ghalymdy shәkirti ústazym dep ataghan sәtte ol moyyndalady. Bizding qoghamda diplom beretin orta kóp, biraq shәkirt, ghalym tәrbiyeleytin orta bar ma? Ol orta qanday bolady? Býgingi qogham búlaqtarynyng kózin kim ashady? Úrpaqtyng ghylymgha yntasy әlsiz yaky ústaz tútqan ghalymdar nәrsiz. Biraq biz siz bergen kitap pen siz jazghan enbekti oqyp óstik qoy!

Ghalym tútyp, atoy  salyp shaqyrghan ghylymy jiylystarda sýiretip әkep, aldynyzgha otyrghyzyp qoyghan student - oqushylardyng kókirek kózin kórip, kónilderin ghylym sәulesimen susyndata aldynyz ba?

Ghalym degen ýlken lauazymgha, úly ataqqa «aqy arsyzdyghy» qosylsa, til satylar ma, aqyl satylar ma? Ne satyldy, kimge satyldy? «Ghalymdar ortasy» әlimsaqtan osynday ma, әlde zaman jetkizdi me búl hәlge?

«Ghylym – bәige. Birinen aldyn, birine berdin». Bolashaq Qazaq til bilimshileri ol bәigege qalay dayyndalyp jatyr? Kóshirip, konspekt jazyp ne óz til tarihyn zerdeler eski jazbalar men әdebiyetter turaly audarylghan aqparat oqyp, týpnúsqasynyng suretin tamashalap pa? Joq, úrpaghyng múny qalamaydy.

Tildi til etip túrghan onyng iyesi bolsa, tilding bir kiyesi bar degen sóz. Ol kie bolmasa, orys bizding tilge qol sala zerttep, ózge elding ghalymy týrki tilderining qatarynda salystyrmas ta edi. –  Til ne ýshin zertteledi? Ol zertteuler kimge jәne nege qajet? Nege biz býgingi sózding týbirin, maghynasyn 10-15 ghasyr búrynghy eski múradan izdeymiz? –  Sabaqtastyq. Damu. Mening oiymsha, ghylym degen – osy. Til bilimi «myna sózding maghynasy mynau siyaqty», «bayaghyda bir shal qúlap bara jatyp «әup» depti, sodan osy sóz payda bolghan»  degen negizsiz pikirlerdi kótermeui tiyis. Sol ýshin de ol – til bilimi ghylymy.

Al býgingi oqulyq, býgingi jazu, emle, býgingi «Qazaq grammatikasy», býgingi ghalymdardyng ghylymy zertteuleri 10 ghasyrdan keyingi úrpaqtyng qajetine jarar ma eken?!  Qazaq tili H ghasyrdaghy arab - parsy sózderimen tolyqqan ortadan әreng bosap, HHI ghasyrdaghy qauipti ortagha sýirelip jetkende, ony qabyldap alghan sizding tildi kýiretuge qaqynyz bar ma? Qajetke jaramay jatsa, bolashaqta sizge eshkim «sizding zertteuiniz týkke jaramady» dep jaryq dýniyeden habar bermes-au. Biraq bir enbeginizding beti ashylyp, oqylsa, sizge ózinizden birneshe jýz jas kishi úrpaghynyzdyn, shәkirtinizding alghysy jeteri anyq.

Ne jazsanyz da, alibom emes, amanat jazynyzshy! Men sizderden ýlgi alamyn, ústazdarym!

Ýmitpen, úrpaghyn...

Abai.kz