Áli de kóp otbasy baspanasyz jýr
Áli de kóptegen otbasy baspanasyz jýr degen Senat deputattary osy saladaghy kemshilikterdi syngha aldy, dep habarlaydy Senattyng baspasóz qyzmeti.
Ár otbasy basymda óz baspanam bolsa eken dep armandaydy. Ár ata-ana balasyn ýilendirip, jana shanyraqqa otaulap shygharghysy keledi. Sol armandardyng oryndaluy ýshin memleket songhy jyldary әrtýrli baghdarlamalardy iske qosty. Alayda onyng jýzege asyp, qarapayym halyqty quantyp jatqandary da, sheshimin tappay jatqan týitkildi tústary da bar. Osy týitkildi tarqatyp, býgingi kýni túrghyn ýy mәselesinde qanday is atqarylyp jatqanyn talqydan ótkizu maqsatynda Senattyng Ekonomikalyq sayasat, innovasiyalyq damu jәne kәsipkerlik komiyteti «Núrly jer» túrghyn ýy qúrylysy baghdarlamasyn iske asyru barysy turaly» taqyrybyna arnalghan dóngelek ýstel otyrysyn ótkizdi.
Komiytet tóraghasy Asqar Beysenbaev Baghdarlama iske qosylghan bir jyl ishinde 11,2 million sharshy metr rekordty túrghyn ýy salynghany kónil quantatynyn aita kelip, onyng ózi de jetkiliksiz ekenin, әli kýnge deyin kóptegen otbasy baspanasyz jýrgendigin ashyq aityp, kemshilikterdi syngha aldy.
A.Beysenbaev búl salanyng júmysyn algha jyljytugha jol ashatyn mynanday mәselelerge kónil audartty:
Birinshi, júmys isteytin әrbir adam nesiyege pәter satyp alyp, ony otbasylyq budjetining mýmkindikteri ayasynda tóley alatynday boluy ýshin arzan resurstar úsynatyn tetikter qajet;
Ekinshi, halyqtyng әleumettik әlsiz toptaryna baghyttalghan satyp alu qúqyghynsyz beriletin arendalyq túrghyn ýy salugha bólinetin qarajattyng jetkiliksizdigin jong qajet;
Ýshinshi, jergilikti atqarushy organdardyng obektilerdi uaqytyly iske qosa almauynyng aldyn aluy tiyis;
Tórtinshi, ekinshi dәrejedegi bankterding kelisu rәsimderin onaylatu kerek;
Besinshi, «7 – 20 – 25» baghdarlamasyn jýzege asyru barysynda, «Núrly jer» baghdarlamasyna әzirlenip, engiziletin ózgerister ókiletti organ Últtyq Bankimen birlese otyryp aiqyndaluy tiyis;
Altynshy, ózgeristerdi engizu barysynda qoldanystaghy «Núrly jer» baghdarlamasynyng barlyq problemalyq mәselelerin aiqyndap, múqiyat saraptaudan ótkizu qajet;
Jetinshi, «Núrly jer» men «7 – 20 – 25» baghdarlamalarynyng jýzege asyru jónindegi týsinikti shema halyqqa úsynyluy tiyis; Segizinshi, әrtýrli qoldan jasalghan jasandy kedergilerdi jәne artyq qújattar men kelisulerdi barynsha joiy qajet.
«Núrly jer» baghdarlamasyna engiziletin ózgerister qazaqstandyqtardyng qoljetimdi baspana alu mýmkindikterin jýzege asyrugha keri әserin tiygizuge negiz bolmauy kerek» ,– dedi A.Beysenbaev.
Investisiyalar jәne damu ministrining orynbasary Qayyrbek Óskenbaev «Núrly jer» baghdarlamasyn 2017 jyly jәne 2018 jyldyng alghashqy toqsanynda iske asyrudyng negizgi kórsetkishterge toqtaldy jәne baghdarlamanyng jana Tújyrymdamasyn tanystyrdy. Ótken jyly 100 mynnan astam otbasy, onyng ishinde 25,2 myng otbasy memleket qarjysy esebinen ózderining túrghyn ýy jaghdayyn jaqsartty. Búl salagha investisiya 2017 jyly 18 payyzgha úlghaydy jәne 980 milliard tengeni qúrady.
Últtyq banki tóraghasynyng orynbasary Oleg Smolyakov «7-20-25» baghdarlamasynyng júmys tetikteri jәne baghdarlama ayasynda qaryz beruding sharttary turaly deputattardy habardar etti. Onyng sózinde aitylghanday, qaryz enbek jәne kәsipkerlik qyzmetten resmy týsetin kirisi bar jәne túrghyn ýii joq azamattargha beriledi.
Senat deputaty Mihail Bortnik zannamany jetildiru, onyng ishinde halyqtyng túrghyn ýy qúrylysy jinaghyna tólem talaptaryn kórsetudi retteuge qatysty mәselelerge toqtaldy. Senator satyp alu qúqyghy joq túrghyn ýilerding jalgha beru tetikterin iske asyru jәne túrghyn ýige satyp alu qúqyghyn qaytaru mýmkindigi mәselelerin kóterdi. M. Bortnik sonday-aq baghdarlama ayasynda auyldyq eldi mekenderdegi, eng aldymen qala many kentterindegi túrghyn ýy qúrylysyna búdan da qarqyn beruge shaqyrdy.
Dóngelek ýstel otyrysy barysynda «Bәiterek» últtyq basqaru holdingi» AQ, «Shar-Qúrylys» JShS, «Qazaqstan túrghyn ýy qúrylysy jinaq banki» AQ jәne «SentrKreditBanki» AQ basshylary sóz sóiledi.
Sharagha qatysushylar «Núrly jer» baghdarlamasyn búdan da tiyimdi iske asyrugha kedergi bolyp otyrghan ózekti mәselelerdi sheshu jóninde pikir almasty. Halyqtyng әleumettik әlsiz toptary túrghyn ýy qúrylysyn salugha qarjylandyru kólemin arttyru jәne injenerlik kommunikasiyany jýrgizu turaly úsynystar aityldy. Senatorlar sonday-aq nysandardy uaqytynan kesh paydalanugha beruge jәne qúrylysty salu kestesinen keyin qalugha jol bermeu ýshin sharalar qabyldaudy talap etti.
Dóngelek ýstelding qorytyndysy boyynsha úsynystar әzirlendi jәne ol Ýkimetke, jergilikti atqarushy organdar men basqa da mýddeli úiymdargha jiberiletin boldy, sonday-aq zang shygharu júmystary barysynda Senat deputattarynyng eskeretini aityldy.
Ádilbek Qaba
Abai.kz