Assambleyadaghy asy bólek asqaq júrttan aqtamaq jasau qiyn. Babyl múnarasyn túrghyzghandar bir tilde sóilese aspangha jetken bolar edi. Asan qayghy, Qaztughan, Búhar armany qany tamghan jerge qargha tamyry qosylmas halyqtar (dúrysy diasporalardy) jinap alu emes ekenin aitudyng keregi joq.

IYә, olardyng bizding jerimizge kelgenine kinәli emespiz. Olar da kinәli emes, biraq olar óz tilinde sóiletuge mindetti emespiz. Nege orys tilin, polyak tilin, sheshen tilin, azerbayjan tilin, úighyr tilin jeksenbilik mektepter, basqa da sharalar arqyly qazaq eli aqshasyna damytyp, ósiruimiz kerek. Sonau jonghar shapqynshylyghynan beri alapat ashtyq kezinde de, keyin de qay halyq qazaqqa kómek qolyn sozypty? Irgedegi qyrghyz Kenesarynyng moyynynda pyshaghynyng ótkirligin synap, Nauryzbaydyng jýregin jaryp kórse, óz aghang ózbek Tas qalandy Tashkent  jasap, qazaqqa shapanyn kiygizip, shatyn auyrtpay san kóbeytti. Qytay qamal, orys amal sanyndy soqtyryp, ókinish órtine orap, kónilindi kәuap, sýieginnen sauyt, janynnan jagha jasady.

Assambleyadaghy asy bólek asqaq júrttan aqtamaq jasau qiyn. Babyl múnarasyn túrghyzghandar bir tilde sóilese aspangha jetken bolar edi. Asan qayghy, Qaztughan, Búhar armany qany tamghan jerge qargha tamyry qosylmas halyqtar (dúrysy diasporalardy) jinap alu emes ekenin aitudyng keregi joq.

IYә, olardyng bizding jerimizge kelgenine kinәli emespiz. Olar da kinәli emes, biraq olar óz tilinde sóiletuge mindetti emespiz. Nege orys tilin, polyak tilin, sheshen tilin, azerbayjan tilin, úighyr tilin jeksenbilik mektepter, basqa da sharalar arqyly qazaq eli aqshasyna damytyp, ósiruimiz kerek. Sonau jonghar shapqynshylyghynan beri alapat ashtyq kezinde de, keyin de qay halyq qazaqqa kómek qolyn sozypty? Irgedegi qyrghyz Kenesarynyng moyynynda pyshaghynyng ótkirligin synap, Nauryzbaydyng jýregin jaryp kórse, óz aghang ózbek Tas qalandy Tashkent  jasap, qazaqqa shapanyn kiygizip, shatyn auyrtpay san kóbeytti. Qytay qamal, orys amal sanyndy soqtyryp, ókinish órtine orap, kónilindi kәuap, sýieginnen sauyt, janynnan jagha jasady.

Ázir «Karfagen qúlaugha tiyis» demeymiz. Ázir. Degenmen ózge el tәjiriybesine nazar salugha da bolady. Qytay memleketin jaulaghan qidandar, shatolar, týrkiler bolatyn. Múnghúl, mәnju, sibeler qytaylardyng eski qanyna es әkelip, jana kókjiyekterge qol sozdyrdy. Kәrining aqylyna jastyq quat qosyldy da qatargha qosyldy, joghalmay jol tapty. Eger Base bolmasa, qytay lirikasy biyikke shyqpas edi. Al qypshaqtar bolmasa, orystar eshkim emes edi. Ásirese, Altynordalyq týrki-mongholdyq handar bolmasa, Resey ólimi uaqyt isi bolatyn. Nevskiy emes, Sartaq enbegi úmyt boldy. «Kto priyshel s mechom, tot pogibaet ot mecha» degen sóz Nevskiy sózi emes bolatyn, bilgish Lihachev osyny aitady. Esesine Resey jana iyis, quatty qangha Barys Kótenov (Godunov), Karamziyn, Chaadaev, Tolstoy, Baskakov, Aksakov, Qazanbek sekildi týrkiler, Kutuzov, Tatiyshev (týrki), Kantemir (moldavan), Dolgorukiy (kurd), Bagration (gruziyn) siyaqty ózge últtyng iyghyna óz mәselesin salyp, órge shyqty.

Tughan eldi keyde basqalar Armantaugha aparady. Pekindi salghan týrkiler, Zoroostarizmning negizi kóshpelilerden bastalady, Amerikany derjava jasaghan ýndister emes, kenes tónkerisin jasaghan orystar emes, Fransiyany úly maqsattargha aparghan korsikandyq Buanoporte bolatyn, Qytaydy býgingi kýnge jetkizgen evrey-orys iydeyasy edi. Gomer eposy Gresiyada tughan joq bolatyn. Býgingi Izrailidi jasau iydeyasy onda mýldem bolghan joq. Polishalyq, Germaniyalyq, Reseylik evreyler armany Amerika arqyly aqshaly qapshyqtarmen jýzege asty. Rem men Romul rimdik emes, hristian dinin jasaushy, 12 apastol bәri evrey bolatyn. Gitler evreylerdi olardyng tym biyik, әlemdi biylemek armandary ýshin tónkerisshilerdi tudyra berer tabighaty ýshin jek kórdi, óltirdi, qyrdy. Evreylerdi qayyq jasap, Angliya (IY.Niuton), Amerika (Ford), Resey (Troskiy) sekildi memleketter paydalandy. Al týrkilerdi Qytay, Resey, Arabtar (Ál-Farabiy), parsylar (Nizami) molynan qajetine asyrdy. Búlgharlar, hazarlar, kazaktar hristian, evrey dini ókilderine ainalyp enesine shapty.

Demek, biz tarihy mol, biraq sayasat maydanynda tisi shyqpaghan júrt ekenine qaramastan qaperge alarymyz kóp.

Búl orys әseri, orys últynyng qazaq ruhany әlemindegi sayranyn sanaly týrde joy kerek. Óitkeni búl el ókilderin iylep kóndiru mýmkin emes. Orysta otan joq, atasynyng basy bolmasa da aqsha tabar jerdi jaylap jýre beredi. Býgin olar kýres tәsilin ózgertti, biylikke qol jetpesine kóz jetkizgen song orysshyl sheneunikterdi ózine qaratugha kóshti. Orys dep emeshesi ýzilip, mýiizi syrqyrap, pәikisi auyryp túratyn Qajygeldiyn, Áliyev, Ertisbaev sekildi jandar soghan kuә. Búlardyng ishinde Oljas sekildi aqyly kәri aghalardyng bar ekeni tek tis auyruy ekenin, jýrek auyruy, jylqy jyly ilgeri ekenin kórsetedi. IYilui qiyn, sógilui auyr júrtty aqparattan aiyryp, qala berdi qazaq obrazyna ýirete әkelip, shyjymdata tartyp, shyghyndana baryp alarmyz. Ruhanilyqqa kóp boy úra bermes orysty túrmys tegeurinimen almaq lәzim.

Al, ómiri bostandyqqa qúmar, tirshiligi zarmen ótken úighyr tuystyng ishki quaty sarqylyp bolghan joq. «Shәshim bir qúshaq, qabyrgham pyshaq boldy» - der Sadyr paluany bar júrttyng últtyq sanasy ósu ýstinde. Úighyrdyng jauy qazaq emes, qytay ekenine sendiru, ilandyru, kóndiru, nandyru jazushylar isi. Teledidardan kórer úighyr ansambli ishterinde bir qazaq aspaby joqtyghy oilandyrugha tiyis. Búryn úighyr tilinde sóiler ziyaly qauymnyng balalary qazaqpen shyghyspas orys tilderinde sóiley bastady. Mәskeude ólgen Nasyrov, tiri Ahmadiyeva, qazaqtyng bir әnin aitpay kýn keshude. Búl qalay? Bar assambleya memlekettik tilde óner kórseter bir ansambli tudyrghan joq. «Esensiz be?» degen erin úshy әli erimey jatqan ishki múzdan habar beredi. Keshegi halyq qalaghan Tóle, Qazybek, Áyteke ornyna kelgen qalaulylar ózge últtyng mýddesin kóterip otyra bermek pe? Elbasyn maqtau, eldi maqtau emes, eldi maqtau elge qyzmet emes, Qazaqstangha qyzmet, qazaqqa qyzmet emes. «Qazaqqa qyzmet» degen ataq ta, tósbelgi de joq. Biz әli qarghys pen alghysty kimge bererimizdi anyqtamaghan memleketpiz. Ýiin bergen qazaqty býgin sauyp, soryp, aldap bayyghan jat tabaldyryghyna taban tiygizbeydi.

Al nemis, polyak, armyan t.b. júrt kýni ýshin jýrgen týpki armany aua kóshu sekildi suyq oilargha toly órisi basqa, ózegi bólek. Olar balta basy kóterilse, ary aunay salugha layyq, dayar.

Qos polusting basyn qosu qanday qiyn bolsa da, «relisterding qosylar» shaghy tudy. Ózge halyqty iyip әkelip qazaq múratyna qosu kerek. Bizge osyghan say obrazdar qajet. Búghan deyingi qazaqtan bezdirer Qúnanbaylar, Nauan qaziretter, Shәripjan moldalar, Itbaylar sherui toqtalar kez jetti. Qazaq qazaq elinde (Qazaqstanda) bar boyauymen kórinui tiyis, sýisindirer, sýidirer, sendirer týrde.

Bizge tilin úmytqan, dilin bilmes, qaghynan qisyq ýr jana qazaq emes, eskini jadynda, býgindi tәninde, ertendi janynda ústar qazaq kerek. Qazaq ýshin qoramsagha qol salar, qonyshy men qoltyghynan qazaq iyisi shyghar jan kerek «bizding iske». Amerika Rembosyn, Angliya «007-sin», orys «últtyq agentin» sanagha shegeleude. Biz qaytemiz?  Aqylyng bar ma? Aghalar...

www.masa.kz sayty