Sәrsenbi, 13 Qarasha 2024
Qazaq jeri 3994 1 pikir 7 Mausym, 2018 saghat 09:07

QazaqGeography: biylghy ekspedisiya nesimen erekshelendi?

«Ruhany janghyru» baghdarlamasy ayasynda   QazaqGeography Qazaqstannyng últtyq geografiyalyq qoghamy «Kiyeli Qazaqstan»  respublikalyq ekspedisiyasyn úiymdastyrghan edi. Jyl sayyn úiymdastyrylatyn ekspedisiyanyng biylghy jyly ózindik erekshelikteri boldy.  Mamyr aiynyng 17-26 aralyghynda ótken ekspedisiya Ortalyq Qazaqstan, Pavlodar oblysy men Shyghys Qazaqstangha baghyt alghan. Qazaqstannyng belgili ghalymdary, tarihshylary atalghan ónirlerding kiyeli jerlerinde bolyp, sakraldy kartagha engen jәne engeli otyrghan oryndarmen tanysty.

Býgin Ortalyq kommunikasiyalar qyzmetinde ótken «Kiyeli Qazaqstan» QazaqGeography Qazaqstannyng últtyq geografiyalyq qoghamynyng jәne «Aral 2018» ekspedisiyasynyng nәtiyjeleri» taqyrybynda ótken baspasóz mәslihatynda  atalmysh qogham menedjeri Núrjan Alghashov pen Nazarbaev uniyversiytetining ghylymy qyzmetkerleri ekspedisiya jayly bayandap berdi.

Geografiyalyq qogham menedjerining aituynsha, sayahattyng  algha qoyylghan mindetteri oryndaldy. Birinshiden, jergilikti eldi mekenderding ekonomikalyq jәne geografiyalyq erekshelikteri turaly aqparattar jinalyp, ekspedisiya mýsheleri ýsh aimaq boyynsha tarihy nysandar tizimin tolyqtyrdy. Ekspedisiya mýsheleri keleshekte turister ýshin jol kórsetkishteri jýiesin ontaylandyru jóninde úsynystar әzirleytin bolady. Sonymen birge, ekspedisiyagha qatysushy ghalymdar jergilikti biylik pen túrghyndar arasynda su resurstary men olar qoldanatyn kәriz jýieleri jóninde saualnama jýrgizipti. Keleshekte búl mәlimetter Nazarbaev Uniyversiyteti zertteushilerining Qazaqstannyng su resurstaryn baghalau jónindegi júmystaryna qoldanylmaq.  

«Ekspedisiya nәtiyjesinde Isabek Ishan Haziretting qúlpytas epitafiyasynan bastap, oirat jәne týrki tilderindegi jazbasha derekkózderge deyingi qyryqtan astam derekkózder sifrlanyp, jazbasha derekkózder jinaldy», deydi últtyq geografiyalyq qogham ókilderi.

Sonymen qatar ekspedisiya barysynda  geografiya, klimat, qorshaghan orta, tabighy resurstar, bioaluantýrlilik, turizm, ólketanu, etnografiya baghyttarynda zertteuler jýrgizilgen.

«Aral 2018» ekspedisiyasy: Soltýstik Araldaghy jaghday jaqsaruda

«Aral 2018» sapary Qazaqstan men Ózbekstan aumaghy boyynsha 7000 shaqyrymdy jәne Qazaqstannyng toghyz oblysyn, Ózbekstan jәne Qaraqalpaqstan Respublikalarynyng jeti oblysyn qamtydy. Nazarbaev uniyversiytetining gidrobiolog ghalymdary jýrgizgen ghylymiy-zertteu júmystary barysynda «Aral 2018» ekspedisiyasy kezinde Ontýstik jәne Soltýstik Araldaghy birneshe nýktelerden su synamalary iriktelip alynyp, Aral tenizi su qoymasynyng qazirgi jay-kýiin zertteu ýshin gidrologiyalyq-gidrohimiyalyq parametrleri ólshendi. «Ghalymdardyng aldyn ala derekteri Aral su qoymasynyng túzdylyghy shamamen 3,5 promilleden 130 promillege deyin ekenin kórsetti. Búl rette Soltýstik Araldyng túzdylyghy keybir jerlerde Ontýstik Araldaghygha qaraghanda 10 esege az. Mәselen, Ontýstik aralda tirkelgen 130 promille ortasha eseppen Álemdik múhittyng ortasha túzdylyghynan tórt ese joghary», - deydi ekspedisiya jetekshisi Núrjan Alghashov.

Búl últtyq geografiyalyq qoghamnyng Aralgha ekinshi ekspedisiyasy. Búghan deyin, 2016 jyly ghalymdar toby Soltýstik Araldyng birneshe bólikterinde sudyng gidrobiologiyalyq jaghdayyn zerttegen bolatyn. Gidrobiolog – mamandardyng aituynsha, Soltýstik Araldaghy jaghday jaqsaruda. Ony teniz túzdylyghynyng tómendeu ýrdisimen baylanystyrugha bolady deydi Nazarbaev uniyversiytetining  ghalymdary.2018 jylghy ekspedisiyanyng ereksheligi múnda zertteu spektrine Ontýstik Aral da kirdi.

«Aral 2018» ekspedisiyasy Astana-Qaraghandy-Balqash-Shu-Merke-Shymkent-Tashkent-Samarqand-Búhara-Hiua-Nýkis-Moynaq-Ontýstik Aral-Beyneu- Bozoy - Soltýstik Aral - Kókaral - Aral - Yrghyz - Torghay - Arqalyq – Astana baghytynda ótti.

Jýrgizilgen zertteuler men olardyng qorytyndylary biylghy jyldyng kýz aiynda  Kazakh.tv arnasynda derekti filim formatynda halyqqa úsynylmaq.

Abai.kz

1 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1239
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 2950
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 3320