Alty jyl qaraly, qayghyly alty jyl ótti. Árbiri bir-bir ómirdey sarylghan úzaq. Qara jel ýzilmey soqqan kýzding suyq kýnindey quarghan jýdeu jyldar... Sodan beri Qaragóz qaraly tor búlbúlynday, búl tósekting iyesi. Sansyz kóp kýnder ótip jatsa da, ne bir jana ýmit әkelip sergitken, ne bolmasa jýdeu kónildi bir saghatqa bolsa da selt etkizip alandatqan mezgil bolghan emes. Qaragóz búl ómirge әbden moyyndap bolghan. Kóp jyl boyyna sozylghan qaraly kýy Qaragóz ómirining qalpy bolghan. Kýndegi daghdysy, salty bolyp ketken... Kýzding aisyz qaranghy týninde, týnghatyp jýrgen jolaushy úzaq qaranghylyqqa qalay moyyndap baghynsa, Qaragóz de sonday moyyndap, kónip bolghan... Sodan bólek haldi kóksetetin ózge týrli oy kelse, ony kónline darytpay, óshiruge asyrady.

Sol Qaragózding auly býgin qalyng taudyng ishimen jaylaudaghy kók shalghyndy, salqyn suly shalqar qonysqa kóship kele jatyr. Tang qylandap kele jatqannan jýgin arta bastaghan auyl jazdyng kýni jaqyn belden jana qyzaryp shyghyp kele jatqanda eski júrtynan jónelgen...

Qazirde kósh jarym jolgha kelip qaldy. Býgin tau asa qonbaqshy bolghan auyl qalyng taudyng ishimen jartasty, toghayly, shalghyndy ezekpen shúbatylghan shúbar top bolyp, dabyrlap, shulap kele jatty...

Alty jyl qaraly, qayghyly alty jyl ótti. Árbiri bir-bir ómirdey sarylghan úzaq. Qara jel ýzilmey soqqan kýzding suyq kýnindey quarghan jýdeu jyldar... Sodan beri Qaragóz qaraly tor búlbúlynday, búl tósekting iyesi. Sansyz kóp kýnder ótip jatsa da, ne bir jana ýmit әkelip sergitken, ne bolmasa jýdeu kónildi bir saghatqa bolsa da selt etkizip alandatqan mezgil bolghan emes. Qaragóz búl ómirge әbden moyyndap bolghan. Kóp jyl boyyna sozylghan qaraly kýy Qaragóz ómirining qalpy bolghan. Kýndegi daghdysy, salty bolyp ketken... Kýzding aisyz qaranghy týninde, týnghatyp jýrgen jolaushy úzaq qaranghylyqqa qalay moyyndap baghynsa, Qaragóz de sonday moyyndap, kónip bolghan... Sodan bólek haldi kóksetetin ózge týrli oy kelse, ony kónline darytpay, óshiruge asyrady.

Sol Qaragózding auly býgin qalyng taudyng ishimen jaylaudaghy kók shalghyndy, salqyn suly shalqar qonysqa kóship kele jatyr. Tang qylandap kele jatqannan jýgin arta bastaghan auyl jazdyng kýni jaqyn belden jana qyzaryp shyghyp kele jatqanda eski júrtynan jónelgen...

Qazirde kósh jarym jolgha kelip qaldy. Býgin tau asa qonbaqshy bolghan auyl qalyng taudyng ishimen jartasty, toghayly, shalghyndy ezekpen shúbatylghan shúbar top bolyp, dabyrlap, shulap kele jatty...

Kósh aldynda aidap kele jatqan tórt-bes jýzdey jylqysy bar, basqa iri qarasy da mol bay auyldyng kóshi jyl boyy iyesiz túrghan taudyng tusyp ketken shóbin japyryp, qyzuy mol tirshilikti kóshirip kele jatqanday bolady.

Kóshtegi kónildi qatyn-qalash, jelikti qyz-kelinshek manaylasqan jigittermen qaljyndasyp, kýlisip-oynaydy. Arqyraghan semiz, súlu asaulardy mingen jas jigitter ýiirine qaray júlqynyp, alasúryp jer sýzgen aighyrlaryn qútyrtyp-oynaqshytyp kelip, qalyng jylqyny dýrildetip, jeldirtip aidaydy... Dýndýnie mastyq toyynday buy aspangha shyghyp, qútyrynyp jeligedi. Shulaghan jelikti kesh, tanertengi kólenke basqan qara jartas pen qalghyghan ózekti de oyata sergitkendey. Búl keshke tabighat ta jyldyq ýi-qysynan oyanyp, eleng bildirgendey.

Tanertengi kólenkeli ózekten shyqqan salqyn samal soghady.

Jyl boyy túl bolyp túrghan jaylau býgingi kýn jyl qúsynday bop qiqulap, jenkilip kele jatqan eldi jana kórip sergigendey.

Kәzirgi barlyq suret, barlyq dýnie adamdy qyzyq dumangha, saghymdy týspen zor tilekke qol búlghap shaqyryp túrghanday. Búl qyzugha jelikpegen jan joq... Eng ayaghy shal qoyshy Bolat ta ýstinen kesh ótip bara jatqanda, qúla sholaq biyeni tyrandatyp shauyp kelip, kósh janynda kele jatqan túrghylas әielder arasynan kelip kiyligip, jauyrynyn qiqandatyp, qaljyndasa kýledi. Árqaysysyna kózin qysyp, iyek qaghyp, izdenip soqtyghady. Qyzyl shyrayly kelinshekting qúla biyeni qamshylap oinaghanyna emeksip, jigitimsip shirenedi.

Ýsh at jekken pәueskening ishinde kele jatqan Qaragez Bolattyng qasynan arbasy ketip bara jatqanda az sergip kýlip:

-  Bolat-au, sening de bazaryng tarqamaghany ma, janym-au! - deydi...

Bolat búl sózding týkpirin týsinedi. Qaragóz ne dese o desin, ýzengisine shirenip kýlip:

-  Nesin aitasyn, qaraghym!.. Qyz-kelinshek tal boyymdy úiytyp keledi... Ishimdegi janghan ot qyz-qyz qaynaydy, - dedi.

Búl kóshte jalghyz jýdeu, jalghyz jabyrqaghan qayghynyng túsauynda kele jatqan - sol Qaragóz... Osy kóp mal men bay auyldyng iyesi bolghan, myna dyrduly kóshting basshysy bolghan jalghyz jesir әiel - Qaragóz.

Qaragóz 32-aq jasta. Qaraly jaulyq salynyp, qyzuly bazar esigin japqanyna alty jyl boldy... Odan búryn Qaragóz tirshilik bazarynda erkin jýzip jýrgen erkemin deytin. Búnyng ómirining ýstinde kýlimsirep túrghan kýnshuaqty, búltsyz, ashyq kók aspan bar-dy. Sonday ashyq kýnning ortasynda bir-aq saghat ishinde týsi suyq, shoq qara búlt oinap shyqqan. Ayaq astynan kelgen bir qaza bir-aq kýnning ishinde Qaragózdi qaraly ghylyp, qanghyrtyp ketken... Sodan beri alystaghy saghymday bolghan jar jetkizbey, belgisizdikke batyp joghalghan.. Oghan dәl alty jyl boldy...

Qaragózding kýieui Ázimhan ol kezde 28 jasta, ózi bir atadan jalghyz jigit bolatyn. Basqa atalas aghayyndary bolsa - barlyghy da bólek auyl bolyp, bóten siyaqtanyp, óz tilegi, óz ómirimen búlardan alystap ketken. Aghayyndarynyng keybiri qartang tartqan adamdar bolghan. Ázimhannyng tuysqany, jalghyz sýienishi jetpis jasqa kelgen kәri әkesi - Ýsen. Ázimhan jalghyz jigit bolsa da, az atanyng baskótereri atanyp, Yrghayly bolysyndaghy edәuir elge belgili bolghan.

Bir jyl dәl osy jaylaugha kóship kele jatqan kezde, býgingi kesh kele jatqan ózektermen Ýsen auly kóship kelip, Qayyndygha qondy. Qayyndy - tau aralaghan shalghyndy, toghayly ózen. Japyrlap qonghan kóp auyl manayyndaghy shúbyrtqan kóp malymen Qaragózding ol kýnderining kórki siyaqtanatyn.

Yrghayly kóp jyldan kele jatqan daghdy boyynsha Qonyrtau bolysymen qatty júlysqan, araz bolatyn. Sol jyly da jaz shyqqannan beri qaray kýnde qiqu, kýnde "attan", jaghalay shabys bolghan.

Yrghaylynyng ýstemdigin ózge el juandarymen birge joqtap jýrgen Ázimhan sol juandardyng jeliktiruimen Qonyrtaugha keyde ózgelerden jyrylyp baryp ta soqtyghatyn. Qonyrtau bir kezde ózgeden erekshe Ýsenge kijinuli desken. Búl habar bir emes, әldeneshe ret kelgen-di.

Biraq onymen Ázimhandy da, barlyq Yrghaylyny da toqtata alghan joq. Qonyrtau bir alsa, búlar keyde eki-ýshten alyp jiberetin. Qonyrtaudyng Ázimhanmen erekshe jauyghuyna bir sebep Qaragózding basy edi. Áuelde Qaragóz Qonyrtau elining jesiri bolghan. Sol elding bir bay auly - Sybanbay. Jas kezinde Qaragózdi Sybanbaydyng nemeresine aittyrysqan.

Beri kelgende Qaragózding kýieui ayaghy aqsap, kem bolyp ketti. Onyng ýstine, ózge balalarynyng ishinde әke-sheshege qadirsiz bala bolady eken.

Boyjetuge ainalghan kezde súlu Qaragózden narazylyq sózder shygha bastaghan.

Qaragózding әkesi jas kezinde ólip edi. Jesir qalghan sheshesi Ýsenning nemere qaryndasy bolatyn. Ol Ýsen aulyn tórkin qylyp, ylghy aralasyp jýretin. Qaragóz de kishkene kýninen Ýsen aulyn naghashy etip, kónline erekshe jaqyn tartyp, keyde sheshesimen, keyde jalghyz ózi de kelip, kep uaqyttar jatyp, qaytyp jýretin. Sol halmen jýrgende, Ázimhannyng búrynghy alghan kelinshegi qaytys bolghan. Qaragózding Sybanbay aulyna barghysy kelmey jýretini kóp júrtqa pash bolyp qalghan. Basynda Qaragózding sózderine eleusiz qarap, "kezinde kórermiz" dep, ishtegi nyq baylaumen jýrgen sheshesi Ázimhannyng kelinshegi ólgen son, balasynyng narazylyghyna týzu qarap, oilana bastaghan.

Sol halding ýstinde dorgumanda jýrgende, birgýni Qaragózding aulyna amandasyp qaytqaly Ázimhan kelgen. Ázimhannyng ne oimen kelgeni búl auylgha da, anasyna da belgisiz. Ázimhan ózi de anyq, ashyq baylaumen kelgen joq-ty. Biraq ýige kelip kirgen jerde ol búrynghydan kóp ózgerip ketken Qaragózdi kórgen.

Búl uaqytqa sheyin bala qalpynda jýrgen Qaragóz endi shiratylghan nәzik, úzyn boyly, qynay beldi, tolqyndy qara shashy bar túnghiyq súlu qara kózdi boyjetken bolypty. Kórmegenine bir-aq jyl shamasy ótken Ázimhannyng endi alghash kelgen sәtte jýregi lýpildep soghyp, kóz aldynda sәuleli súlu jardy kórip qalghanday bolghan. Áldeneden ekeni belgisiz, búryn búl jaydan bir auyz sóz estimese de, qazirgi halde Ázimhannyng jýregin soqtyrghan belgisiz sezim Qaragózge de sol sekóntte bilingendey. Ázimhan anasyna amandasyp, endi Qaragózge qarap: - Esen-saumysyn, qalqam? - degende, úyalyp qaraghan Qarakózding jýzinde ystyq qan oinady.

Búl kýnge sheyin jýris kórmegen bala jýzi ómirinde alghash ret әldeqanday kómeski týs siyaqty oimen qyzaryp, tómenshiktep qysylghanday boldy.

Eki jas ýnsiz belgi beriskendey. Eki kónil bir-birine úyalyp, búghyp túryp, ym qaqty. Basy osy.

Azdan song arada sóz jýrdi. Sýiek janghyrtu Qaragózding basqa aghayyndaryna da teris kórinbedi. Ósirese búl kýnge sheyin ózining jesirliginde erekshe sýienishi siyaqtanyp otyrghan Ýsenmen qaytadan ýy ishinen ýy tigip, jaqyn bolu Qaragózding sheshesine kerek kórindi. Sýitip az kýn ishinde astyrtyn qúdalyq sózin baylasyp qoydy...

Biraq búl alystaghy tileu. Ol qiyn asu, biyik asqardyng ar jaghynda jatqan qiyn týiin. Sybanbay bóget shygharmay qoymady. Qonyrtau júlqyspay, jesirin jibermeydi... Ýsen jaqtyng habary jansyzdanyp, Sybanbaygha baryp qalghanda, olar kýpildep, kijine bastady. Biraq ashyq sóz, anyq baylaugha eki jaghy da jete almay, endi jaqyndap kele jatqanda, Sybanbaydyng nemeresi ólip qaldy. Búdan keyingi sóz úzaqka bara alghan joq. Sybanbaydyng ózge balalarynyng barlyghynda da ne aittyrghan, ne alyp otyrghan әiel bar. Búryn ústanghan sóz boyynsha Sybanbay: "Qaragózdi keyingi balalargha qaratamyn... Qúdamnan qol ýzbeymin!" degen boldy.

Biraq búl sóz úzaqqa barmady. Ýsen Sybanbaydan alghan barlyq maldy týgendep qayyrtyp, ózi Qaragezge qúda týsip, arada bir jyl ótken song yrghap-jyrghap kelinin alghan...

Búl oqigha óz kezinde Yrghayly men Qonyrtaudyng arasyna kóp salqyndyq saldy. Kóp yrghasyp tartysumen baryp, eki jaq zorgha tynghan. "Ýsen kóbinshe mal kýshimen jenip aldy" degen sóz el ortasyna jayylghan sayyn, Sybanbay bolymsyzdy syltau ghylyp, Yr-ghaylygha soqtygha beretin bolghan.

Biraq arada birer jyl etken son, jesir dauynyng kyzuy solghyndap kelip basyldy. Sәitse de basynda bir shiyelenisip kalghan elder endi jana dau, jana araz-dyqqa jol tauyp alyp, kezek alysyp ýstasyp jýrdi.

Beri kelgen song Sybanbay Ýsen basyndaghy kekti ózgertip, ózi Yrghaylynyng basqa elimen, basqa juandarymen kóbirek ústasyp ketti. Arazdyq sebebi janadan tuyp, jana sóz, jana istermen qayta qozghan son, Ýsen kóp elinen qalyspay, Irghaylynyng basqa elimen birge Qonyrtaumen anda-sanda alysyp qalyp, ústasyp jýrgen. Osy halde Qaragóz ben Ázimhannyng qosylghanyna jeti jyl tolghanda, Ýsenning auly jaylauyna kóship kele jatyp, Qayyndygha qondy.

Jana qonysqa jayghasqan kýni týnde auyl manynda jatqan jylqygha jau tiygen. Kópten saqtanyp, Qonyrtaudan kezek kýtip jýrgen Ýsen auly kýnde keshke eki-ýsh senimdi at-ayghyrdy auylda ústaytyn. Býgin kóship kelgen el qiray jyghylyp, shyrt úiqynyng ishinde jatqanda, taudy qaq jaryp shyqqan "Attan!" dausyna ózgeden búryn oyanyp, asyghyp qamdanghan Ázimhan boldy.

Ázimhan arqandauly túrghan bәigi jiyrendi alyp kelip, asyghyp erttep jatqanda, Qaragóz jýregi dirildep túryp, ýrikken pishinmen qasyna kelip:

- Basqalardy jibersenizshi! Tau ishi shabugha jaman, - dep edi. Biraq  jaryq aily tynyshtyq týni jas jigitting túla boyyn ysytyp, bir qyzu qan alyp úshty.

Auyldan Ázimhannan basqa da ýsh-tórt jigit shapty. Búlardyng bәri tastaq tóbelermen satyrlatyp shulap jóneldi... Búl kezde auyl da azan-qazan bolghan. Atsyz qalghan jayaular bosqa dyrdu jasap aighaylasyp, әrli-berli jýgirisip jýrdi.

Ázimhandar sol bette baryp, jylqyny әketip bara jatqan jaugha jetip aralasqan... Jylqyshylar kóp jaudan qaymyghyp, batyp úrysa almay, keyin kele jatyr eken. Kóp jylqyny qalyng jau úzyn ózekpen dýrildetip, qiqulap әketip bara jatyr.

Sol kezde qughynshynyng aldymen jetken Ázimhan tosqauyl qylghan kóp jaudyng ortasyna kelip kirip ketti. Ázimhan qoryqpaytyn er jigit edi. Biraq búryn kóp soghysta bolyp tóselgen emes. Onyng ýstine bir kisige әli jeterlik myqty da emes-ti.

Jiyren atty qughynshy ekilenip kelip, eki-ýsh ret arasyna kirip shyghyp, aldyn oray bergen son, jau ishinen soghysqa ynghaylanyp alghan eki myqty barymtashy artyn ainalyp kele jatqan Ázimhandy kórgende:

- Kýreng atty taghy keledi... Ortagha ala ber... ortagha al! - desken.

Ázimhan eki jaudyng ortasyna solardyng tileginshe ekpindep kelip kirgen... Búl kire bergen betinde ong jaghyndaghy boz atty engezerdey jaudy jelkeden qagha úryp jiberdi... Biraq dәl sol sekóntte ózining de jelkesinen sol jaghyndaghy sary aighyrly jaudyng qara soyyly myqtap tiydi. Búl soyyl Ázimhangha dene tauyp, qatty soghyldy. Alghashqy soyyl tiyip ketkende, qolyndaghy aghashy úshyp týsip, ózi enkeyip, atynyng jalyn qúshyp qaldy. Dәl osy uaqytta búrynghy aghynmen kele jatqan bәigi jiyren boz atty jaudan qiys ótip bara jatyr edi. Oghan Ázimhannyng soyyly tiyse de, әlsiretken joq eken. Janynan qiys ótip bara jatqan Ázimhan attyng jalyn qúshyp qalghanda, anau aq soyyldy shyr ainaldyryp kelip, manday túsynan qaghyp-úryp jiberdi... Ázimhan bir-aq sekóntting ishinde jýreginen oq tiygendey bolyp, attyng artyna úshyp týsti. Mandaydy megzep úrghan kýshti soyyl dәl qúndyzdyqtan tiyip, basty aiyryp ketken  eken...

Ózimhan attan tymaqsha úshyp týskende, búryn talay soghysta bolyp, qoly auyrlyghynan talaydy sorly qylghan boz atty jau artyna búrylyp qarap:

- Qap, jyghyluy tym jaman boldy-au!.. Jazym bolmasa iygi edi!.. - dedi.

Jazym bolghany shyn! Ázimhannyng basy tórt elidey airylyp ketken eken. Keyingi júrt shulap jylap, ýstine kelip ýiilgen uaqytta, Ázimhan ýzilip jýre berdi. Súlu jargha aqyrghy ret "qosh" deuge de tili kelmedi...

Ázimhandar attan salyp jónelgende, shoshynyp jylap, tileu tilep qaltyrap túrghan Qaragóz ýiine kirip jata almay, jylqy jaqtan habar kýtip túrghanda, júmbaqqa tolghan múnly týnning ortasynda auylgha qaray shulap kele jatqan qaraly aighaydy estigen. Búl shu - auylgha qaray at qoyyp, "oy bauyrymdap" kele jatqan jylqyshylar men qughynshylar shuy.

Alghashqy jylau, alghashqy qaraly qayghy osy týnnen, osynday halding ortasynda bastalghan-dy.

Býgingi kósh sol adyra qalghan Qayyndygha taghy qonghaly kele jatqan pәueskening ishindegi Qaragóz alghashqy qaza týnin esine alyp, ystyq jalynmen jii kýrsinedi.

Ázimhannyng ólimin Yrghayly joqtausyz qaldyrghan joq. Ol jaqtan jylqy alamyz dep baryp, kisi de óltirdi... Kegin de aldy... Ázimhan basyna jýz týiening qúnyn da aldy. Qonyrtaudy jasytyp, yqtyrdy. Biraq onyng bәri sýigen jarmen bir auyz sózge kelmey, armanda qalghan qayghyly súlugha týk júbanysh bolghan joq. Alghashqy bir jyl boyynda oiyna eshnәrse tiyanaq bolugha jaraghan joq...

IYesiz qalghan mol dýniye, auyr dәuletting ortasynda jetpis jastaghy kәri atasy men Qaragóz qaldy. Onan song búl ekeuining de, barlyq aghayynnyng da ýmiti siyaqtanyp, eki jasqa kelgen kishkentay Múqash qaldy. Qaragóz ben Ázimhannyng alghashqy kórgen balasy osy. Búdan basqa bala joq... Ákesi ólgen son, kishkentay da bolsa, Múqash "óli arystannan - tiri tysh-qan" degizip, Ázimhannyng artyndaghy qaralylardyng sýienish tilegi boldy.

Ázimhannyng qyrqy ótken son, jalghyzdyng kayghysyn kótere almay, búryn kәrilikting ózi de jenuge ainalghan Ýsen de qaytys boldy.

Manayy túldyr bolyp, qúlazyghan jalghyzdyq jas súludyng bir ózining basynda ghana qaldy. Kýnde tirshiligine yrza bolghan júrt úiqyda jatqan qúlqyn sәride, múnayyp batqan beyuaqta Qaragóz qaraly jaulyghymen betin jauyp otyryp, zarlanyp dauys aitatyn.

- "Jalghyz bitken bәiterektey" armanda ótken "alghanyn" qayghyly súlu "altyn terek - arysym" dep, anyrap joqtaytyn. Kózinen tamshylap aqqan jaspen birge, shynymen egilgen qayghynyng sózderin aityp, tyndaghan adamnyng say-sýiegin bosatatyn. Qaragóz qayghy ishinde kekse tartyp, úlghayyp ketkendey boldy. Ishtegi jalyn men kýrsingen jýzi Qaragózding basqa tirshilikti talaq qylyp úmytqanyn bildirdi. Qaraly tor tútqynyn júrt: "Jaryn joqtay bildi" desti. Qaragózding joqtauy men dausyn barlyq Yrghayly jattap alyp, әnge salyp aityp ta jýrdi. Kempir-shal Qaragózdi auzynan tastamay maqtap: "bayynyng artyn búnday jaqsy qylyp kýtken әiel bolghan emes" dep anyz qyldy.

Sonday jylau, joqtau ishinde Qaragóz barlyq ýmitti, jastyq dýniyesin kórge kómdi. Ol Múqashtyng tileuin tilep, endi erge tiymeytin túl qatyn bolyp otyryp qalugha ózine-ózi sert berdi.

Dýniyesin biylep, aulyna, atasy men jarynyng ornyna ie bolyp otyryp qaldy... Endigi jalghyz ýmiti, jalghyz júbanyshy kishkentay Múqash. Sýienishi men ermegi bir sonyng tәrbiyesi boldy.

Aghayyn ortasy búl kýnge sheyin Qaragózdi qadirlep, kýtuden qalghan joq... Úzaq qayghyny ómirining mәngilik sher kýii qylyp saqtap, Qaragóz әli kýnge keledi...

Býgingi kóshti bastap kele jatqan qaraly súludyng jayy osy.

Biraq búl kýnderde Ázimhannyng qayghysy jalghyz Qaragózding ghana kónlinde qalghan. Ózge manaydaghy adamdar men jelikti dýnie Ázimhan ólmegen kýndegidey әli de qyzyqty, jelikti. Búl kýnde segiz jasqa kelgen Múqash Qaragózding janynda keledi. Onyng da kónli qazirgi tirshilikke mәz! Ayghaylap quanady. Arbanyng ishinde ishi pysyp sekirip, dauystap kýlip, manaylasqan kisilermen oinaydy. Búl da buyny bekip, deni sau bolyp, erjetuge taqady. Qaragózding qaraly alty jyly ótti. Sol jyldardyng ishinde kóldeneng qaraghan kóz qanshalyq qadalsa da, Qaragózding syrtyna shyqqan ne әlsizdik, ne qobaljudy kóre alghan joq. Biraq sol uaqyttarda Qaragóz kórgen azapty bilse edi júrt!..

Kóp jas qyrshynynan qiylady. Tirshiligin qarghap etedi. Kópshiligining synyghy jamalyp, qayta týzelip, el qataryna qayta qosylady... Al Qaragóz qayghysy bir aluan úzaq, múnly jyr bolyp, әli ketip barady.

Túnghiyq qara kózderinen súlu ajar ketken joq. Jas denesi әli de uyzday appaq, tolyq, sau. Biraq ne kerek, barlyq oiy, barlyq tilegi bir-aq jerge shegelendi. Ayasy azghantay oryngha búl ózin-ózi syighyzdy. Qaraly kýnge sheyin tasqyndap kelgen sezimdi túsady, budy... Sonymen birneshe jyl ótti.

Qaragóz kýieui bar, bala tauyp otyrghan әiel edi... Qayratty tirshilik ýshin jaralghan jas dene men tilek ýshin qaynaghan ystyq qan, shoyyn esikti tútqyn ornyna qanaghattanu qiyn boldy.

Qaragóz ol qiyndyqty tistenip shydap, basyn jenip jýrse de, keybir kezderde tandy-tangha úrghyzatyn azaptar bolatyn.

Jas әielding búl týnderi kór azabynday qinau týni... Ýy ishi qaranghylanyp, búl tósekke jatqanda, әldeghanday jylansha iyirilgen sezim tolqyndary tamyr-tamyryn qualap, óne boyyn biylep ketetin. Tistenip, shydap, "qútylar ma ekem" dep, dúgha oqysa da, sol jylandar auyr basyp, aqyryndap jyljyp kelip, aq tósine oralyp, aq tamaghynan sýiip, barlyq  denesin shydamynan aiyryp, ysytyp, dirildetip jiberushi edi.

Shoshynyp, qabaghy týiilip, dir-dir etip jatyp, kórpeni shiyrshyqtap, qysyp qúshaqtaytyn. Shoqtay ystyq-ystyq oiy tang agharyp atqansha, bir minutke bosatpay, janyn jey, dozaqqa salyp shyghatyn...

Talay týnder Qaragóz shyday almay, qasyna qyzmetker kempirdi shaqyryp alyp, denesin sipatyp, jaryq jaghyp qoyyp, kýrsinip, jýdep otyratyn. Ol búnyng ishinde tirshilikke úmtylghan jana ómir úryghynyng jaryq dýniyege shyqqysy kelip, kózana tilegeni edi.

Sol kýsh Qaragózdi kóp zaman qinap jýrdi... Áli kýnge sheyin mezgil-mezgil asau sezim qútyrtyp kelip, bir tondyryp, bir qyzdyryp, ysytyp, Qaraly Qaragózdi otqa salatyn.

Barlyq úzaq qaraly kýnderde oilap ótken qayghy men әlgi siyaqty azaptar Qaragózding minezin de ózgertti... Ol erekshe sezimdilikting sebebinen dertti siyaqtandy. Búrynghygha qaraghanda, qany búzylghanday: tez ashulanyp, tez jylap, tez kýlip jiberetin kýiip-ja-nghyshtyq payda boldy... Keyde jadyrap otyrghan qabaghy qazir shytynap týiilip, bolymsyz nәrsege qinalyp ketedi. Ókinip qayghyryp, shydamsyzdyqpen tútanyp, úiqy-túiqy bop qalady.

Týndey túnghiyq kózderi endi ystyq jas ýshin jaralghanday boldy. Biraq sonda da Qaragóz bir baylauyna jabysyp, tastay myqty bolyp kele jatyr. Ózge dýniyede óz kónlinen azghantay teris shyqqan nәrse qinap jibergendey bolsa, ómirindegi eng auyr, eng qayghyly týiinge kelgende, Qaragóz ózin ayamastan qatty ústap, qanday qiyn azapqa bolsa da kóndirip keldi.

Býgingi kósh boyynda birtalaydan úmytylyp ketken azap Qaragózdi qayta qinap, tolqytyp kele jatyr edi...

Qaragózding sopylyghy búrynghy molshylyq, búrynghy qyzyqty dýnie ortasynda ótip keledi. Kýndegidey ystyq jaryq kýni tuyp, sezim týnderi ótedi... Jaz jasarghan tabighat ta - mineky jeligip eliredi... Jan kirgendey bop, qyzuly tirshilikti kóksegendey mastanady... Jýz búralady.

Bozbala asaumen tenselip, qútyryp shabady. Qyz-kelinshek nazdanyp kýledi... Ózgening bәri óz betinde, alpystaghy qoyshy Bolat ta Qaragózding esine jylanday sumandaghan sezimderdi keltirip, jelige mastayaady...

Ystyq sezim búghan Qaragóz kóshten ozyp kelip, jylda auyl qonatyn Qayyndynyng ózegine jetti. Ózen boyy qayyndy, moyyldy jas toghay... Syldyrap su aghady... Tanertengi kólenkeden shyqqan toghay salqyny, samaly Qaragózding betine shiratylyp kelip soghyp ótedi.

Ishte - ystyq sezim, qarsy soqqan salqyn lep... Pәueske iyesiz júrtqa kelip toqtaghanda, Qaragóz óz ýiin jyldaghy qonyp jýrgen júrtyna tikkizbekshi bolyp, arbadan týsip, sol jerdi izdedi. Aqyry tauyp toqtap, ainalagha qaraghanda, tómengi jaqta - ózen boyynda, bir toghaydyng kólenkesinde dogharuly túrghan trashpenkeni kórdi. O da osy jerge kóship keletin bir auyldyng aldyn ozyp kelgen adamdary bolu kerek. Qaragóz úiyqtap jatqan Múqashty oyatpay, jalghyz ózi ayandap, әrli-berli jýrinkirey týsti; ayaghy әlsiz... Denesin zorgha alyp jýredi. Belgisiz tilek qinaghan kónil toqtalmay, jinishkelep shanshady. Eski júrtty ózen jaghasyna jaqynday baryp, tegis kórip, endi arbagha qaray jýruge ainalghanda, Qaragóz art jaghynda, toghay arasynda saqyldap kýlgen jas dauysty estidi. Búrylyp biraz túryp, toghaygha qaray jýrdi.

Kólenkeli biyik toghaydyng ishi raqatty... Súlu... Jas toghaydyng salqyny jayly tynyshtyghymen deneni mas qylyp sendeltkendey. Toghaydyng shetine kirgende, Qaragóz jylda osy qonysqa kelgende estip jýretin daghdyly búlbúl dausyn estidi... Búghan sheyin jinishkelep estilse de, eleng qyla qoyghan joq edi. Endi tyndady: elsiz taudyng ishinde, iyesiz qonysta mәngi jastyq, mәngi jarastyq jyrshysy - kishkene búlbúl sayraydy... Jaratylystyng qyzyghyna qoshemet aitumen birge, jayyn tau, jaraly jartastyng jalghyzdyq kýiin de sherlendirip qosady. Key kezde iyesizdik pen qúlazyghan tynyshtyqtyng kýii siyaqtanady. Keyde ózek boyynda kýrsinip soqqan jeldey, jibek jibi siyaqty jinishke dausyn jýz búraltyp suyldap, ysqyrady... Tilsiz tabighattyng jýregin ýzgendey bolyp, shanshylyp qadalady. Bir kezek jaryq aily týn ortasynda qalyng taudyng ishinde alystan estilgen kóp kishkene qonyraularday bolyp, jartaspen janghyryghyp dirildeydi. Taghy bir sәtte Qaragóz jýregining qayghysyn aitqanday bolyp, úzaq múnmen yrghalyp, shúbatylyp tamyljidy. Elsizde jalghyz ózi jýz tolghanyp jyrlaghan búlbúl Qaragózding úzaq jylghy qayghysy men jayyn tabighattyng iyesizdigin jyr qylghanday. Qaraly әielding súlulyghyn qoshemettegendey. Bú da sezim kýiin shertedi. Onsyz da qaynap jýrgen qandy bir tondyryp, bir ysytyp, Qaragózding jýregin qysyp entiktiredi.

"Átten, qara jylanday nәpsi!.. Ne kýige úshyratasyn? Qayda aparasyn?" dey týsip, Qaragóz búlbúldy tyndap, toghaydyng ishine kirip qalypty. Bir mezgilde baghanaghy estilgen ashyq kýlki taghy estildi... Búl uaqytta jaqynnan shyqty... Eki kýlki... Biri - jas әiel, biri jigit bolugha kerek.

Qaragez janylghan joq. Aldynda - qalyng aghashtyng sayasynda jinishke ózekting qasynda Qaragózge syrtyn berip, bir qyz, bir jigit qúshaqtasyp oinap otyr... Búlar qatty dauryghyp kýledi. Qúshaqtasqan qalpynda qatar jyghyla ketip, qúmarlyqpen sýiisedi. Qaragózding eki kózi týnjyrap, jasqa tolyp, eki betin erekshe ystyq qan basyp ketti. Tamaghy kebirsip, qylghynyp jútynady.

Taza appaq  kóilekting syrtynan qara jeletke kiygen jas jigitting úzyn búira shashy bar. Sonday jarastyqpen kiyingen qúmar jas qyz. Ekeui qúshaqtasyp jantayghanda, jalanash ayaqtary ózen suyna malynyp, salqyn sumen shalpyldatyp oinaydy... Búlar Qaragózding aghayyny Ysmaghúl aulynyng jastary. Jas jigit qyzdyng qayyndap kelip jatqan kýieui... Oqyghan, súlu jigit. Jazday osy elde bolatyn... Búlardy atalary erkimen jiberip, jalghyz qyzdyng qyzyghyn erkinshe qyzyqtaytyn.

Qaragóz tanydy. Biraq ishtegi qara jylan (Qaragóz búl sezimine osynday at qoyghan) ómirinde búl kýnge sheyin bolmaghan asaulyqpen jýz tolghanyp iyriledi... Boyy úiyp ketti. Qalyng japyraqtyng arasynda ýndemey, kózin ala almay qatyp túrghanda, ystyq jas aghyp-aghyp barady... Birtalay túrdy. Deneni erekshe ystyq sendeltip ketkende, dýnie qarauytyp, ainalyp bara jatqanday boldy... Biraq qúlaghan joq. Zorgha esin jiyp, qayta týzelgende, ishinde kýshti namys pen jiger qaynaghanday bolyp, әlsirep, úiyp ketken denesin qayta jiyp, biylep aldy. Kózding qúrty siyaqtanghan mas jastardy sol ornynda qaldyryp, qayta ainalyp jýrip ketti.

Auyl qondy. Búrynghysynsha jana qonghan el kóp әbigerding artynan tynyshtyq alyp jaylandy. Jaryq aily týn jyljyp keldi.

Kýndizgi tolqyntqan oy bir basylyp, bir kóterilip týnge jetken. Basylghan uaqytynda Qaragóz: «búl eki jyldan beri býitip qinaghan soqty... Áli de qayta ainalyp soqqany shyghar. Óleyin - ólsem de shydayyn!.. » dep kýrsingen qayghy ishinde taghy bekindi.

Tósekke jatysymen qaranghylyq qayta oinady. Qaraly kýngirt kónildi, kýndizgi kórgen suret neshe týrli qyzyldy-jasyldy pishinge minip kelip, mazaqtap qinay bastady. Árbir jana suret jana kelgen azaptay jandy qysyp, jýrekti iynemen shabaqtaghanday bolady. Saghymdy tilekting qara jylanday jat bolyp ketken sezimi birese belgisiz súlu jigitke Qaragózdi qatty qysyp, qúshaqtatqanday bolady. Mas qylyp eltitip, tamaghynan sýigizgendey. Birese ýstine, barlyq denesine auyr salmaghyn әkep salghanday. Birese dirildegen dәmdi, tәtti súlu sybyrdy estirtkendey. Shydam bitkendey... jýrek ezilip bara jatqanday... Qaragóz kórpesin silkip tastap, qatty kýrsinip dauystap:

- Allay, túnshyqtym ghoy!.. Qúday-au, múnsha nege sorly ettin?! - dep, qaynap qyzghan qanmen, qayda bararyn bilmese de, ýiden atqyp shyghyp ketti.

Auyl úiqyda. Jaryq aidyng qalghytqan sәulesinde jenil kýrsinip, tynys alady. Jandy jegen azappen qinalyp shyqqan Qaragózdi bilgen jan joq... Ol jalang ayaq qalpynda ýstindegi jalghyz kóilegimen, tarqatylghan qara shashy arqasyna jayylghan qalpynsha, toghaygha qaray jýredi. Búl uaqytta Qaragóz erekshe súlu. Ony qinaghan dert әli de basylmay, qaynap keledi. Jýrekten shyqqan jauyz dúspannan qútylu ýshin, jas әiel belgisiz em izdeydi... Qazirgi týn salqyny ystyqtap, kýigen denesine azghantay da sezil-meydi. Qaragóz kýrsinip, jylap kelip, eki ayaghyn tizesine sheyin jalanashtap, suyq sugha batyryp, jiyekke jarym denesimen qúlay ketti. Aq denesi ashylyp, qara shashy tegile jayylyp jatyr. Jýrekte belgisiz qúmarlyq qarauytyp shyghyp, jýz tolqytyp barady. Sol mýinette bas jaghynan:

- Qaraghym, Qaragóz, nemene? - degen ýn shyqty. Sózin úqqan joq, kimning ýni ekenin de angharghan joq. Betine de qaramastan, qolyn shalqasynan sozyp, búlghaghanday bolyp:

"Kelshi beri!" dedi. Kele bergen kisini ózine qaray jygha qúshaqtap, qúshyrlana tistep sýie bastady...

Dýnie qúmarlyq mastyghyna batyp, kózden óship barady...

Denedegi jylandar endi quana oinaq salady. Búl kýiding kinәlisi Bolat edi...

1925.