Senbi, 23 Qarasha 2024
Ruh 6179 0 pikir 11 Mausym, 2018 saghat 11:22

Abyl - nama

 ( Jambyldyng belgisiz bir jyrynyng әuenimen)

 Bóri basy — úranym,

Bórili mening bayraghym.

Bórili bayraq kóterse,

Qozyp keter qaydaghym!

(Sýiinbay)

 Avtordan

Jambyldyng ataq-danqy dәuirlep túrghan otyzynshy jyldary Kremlige, tura Stalinning ózine Qazaqstannan qalyng aryz qarday boraghan. Bireuler ólendi taban astynda suyryp salatyn aqyn degen bolmaydy, Jambyl --qoldan jasalghan, onyng ólenderin әdeby hatshylary jazyp beredi dep soghady. Mәskeuden arnayy komissiya kelip tekserip, Jambylgha tosyn taqyryp úsynyp, aqynnyng alymyna ózderi kuә bolady. Aryzdyng negizsiz ekeninine kózi jetip, Mәskeuine qaytady.

Kremlide Jambylmen alghash kezdeskende tiri pendege sene qoymaytyn Iosif Stalin aqyndy ózi synap kórgisi kelip: «Jambyl joldas, Siz kimsiz? Qaydan keldiniz?! El-júrtynyz kim?!. Qazaq degen qanday halyq?! Qaydan shyqqan?!! Sony maghan ólenmen aityp berinizshi?»-deydi. Sonda Jәken  dombyrasyn qaghyp-qaghyp jiberip, osy úzaq jyrdy eki-ýsh saghattay tolghaghan desedi.

Jyrdyng týpnúsqasy saqtalmaghan. Bizding qolgha týskeni – jyrdyng mazmúny bayandalghan oryssha tәrjima ghana. Stalinge audaryp bergen jolma-jol audarma  sekildi. Kórkem dýnie emes. Múny audarghan , meninshe, aqyn da emes, jazushy da emes, (tipti, maman әdebiyetshi de emes), SK-daghy bir sheneunik boluy mýmkin. Óitkeni jyrdyng mәtini doghal hәm  kóp jeri týsiniksiz.

 Stalinning onymen yjdaqattana tanysqany kórinip túr: «Eto mirovoe sopernichestvo nachelosi s dvuh synovey Adama y Evy» («Adam men Hauanyzdyng eki úlynan Bastalghan bú ghalamnyng baqtalasy») degen jerge: «Smotri,  kakoy stariyk, da on znakom s «Bibliey!» («Shaldyng pәlesin qara, «Injildi» de biledi!»)- dep, kók siyamen jazyp qoyypty! Tang qalghan!

«Net u menya obezdolennyh, nishiyh, Net turem, lagerey, Y net razvrata» («Siniri  shyqqan kedey-kepshigim joq, Joq bizde týrme degen, Jәlep degen!»)  degen jerge: «Zameten stili Bukeyhanova!» («Bókeyhanovtyng lebi esedi!») degen qatqyl eskertu túr!  «Ya pervym poznal sredy chelovechestva, Vsevyshnego v liyse «Tengriy»!(«Adamzat balasynda alghash ret, Allany Men atadym «Tәnirim!» dep!»)- degen shumaqty kók siyamen qorshap, «Zabavno?» ( «Qyzyq eken?») dep jazypty. Diny seminariyada «Injildi» egjey-tegjeyli zerttegen Stalindi  Jәkenning búl lebizi biraz oilandyryp  tastaghany bayqalady...

Qoljazbanyng sonyna  Staliyn: «V etom narode vdovoli samootvérjennyh hrabresov y poetov, upuskati ih iz vidu--riskovanno!» («Batyrlary men aqyndary kóp júrt eken, búlardy kózden tasa qylu—qauipti!») dep jazypty! Ekinshi dýniyejýzilik qyrghyn tamamdalar tústa ótken Potsdam konferensiyasynda Germaniya qayta bas kótermeu ýshin ne isteymiz degen saual tughanda Stalin nemis intelliygensiyasynyng jýz myndaghan ókilinin  kózin jondy úsynghan.  Sonda U. Cherchiliding zәresi úshyp ketken kórinedi... Býgin sol esime týsip, mening de zәrem zәr týbine ketti!

 

Qoljazbanyng bas jaghynda kósemnin: «Ne v koem sluchae nelizya dopustiti, chto by dannoe proizviydenie uviydelo svet!» (« Búl shygharmany jalghannyng jaryghyna shygharugha bolmaydy!») degen búryshtamasy túr! Men Stalinning qolyna týsken qoljazbany  arqaugha ala otyryp, ony jyr tilinde sóiletuge tyrystym. Óitkeni múnda adamzat balasynyng jaratylysy qahynda Qasiyetti Tórt Kitapta kezdespegen bir hikayat bar. Búl sonou «Erte,erte,  erteden, eshki jýni bórteden» -- Týrik qaghandyghynan nemese bertindegi Ýisin memleketinen beri kele jatqan bir ertegi, әpsana boluy da mýmkin? Bizge jetkenshe úmyt bolghan...

Qanday anyz bolsa da halyqtyng qazynasyna ainalugha haqyly! Bizding Jәkeng Stalinning týrki dýniyesin itting etinen jek kóretinin qaydan bilsin?! Qúday auzyny saldy; aitty - bitti! Súraghan –  ózi ghoy! Eng bastysy, múnda sol kezdegi qoghamdyq jýiege degen qasarysqan bir qarsylyq  lebi jatyr edi... Mәsele—osynda!

 Qanymdy, janymdy da daualaghan,

Allany aitqan sayyn sauap alam.

Allany aitqan sayyn sauap alyp,

Bastayyn Adam Ata—Haua Anadan.

 

Dýniye—dýnie emes, --taq talasy,

Qúdaygha ghana mәshhýr aq, qarasy.

Adam men Hauanyzdyng eki úlynan

Bastalghan bú ghalamnyng baqtalasy.

 

Túnghyshy Qabyl jerge egin ekti,

Soqagha qos ógizdi jegip ótti.

Ghúmyry eki kózin jerden almay,

Kóz jasyn topyraqqa tógip ótti;--

 

Kóz salghan kókjiyekke óz bauyryn,

«Kóshpendi, qu ayaq» dep,--sógip ótti...

 

Abyly kәsip qylyp, mal baghady,

Tang ata-- keshke deyin salghan әni,--

Janghyrtyp, aspandatyp, sardalany;

Tarpandy ústap minip, jeldey zaulap,

Donyzdy mal deuge de arlanady!

 

Jahanda jalghyz Tәniri jary bolghan,

Aldynda tórt týlikti maly bolghan;

... Qabyldyng syyapatyn kózine ilmey,

Alla da Abyldikin qabyl alghan!

 

Súm Qabyl!

Jendet emey,

Ol-- kim edi?!

Týnligin kókting alghash sol týredi:

Qyzghanysh ishin órtep, óz bauyryn

Tas atyp, tarpa bas sap—

Óltiredi!

 

Abyldyng jýreginde nala ketti,

Bauyry,--

Kózge jalghyz qara ketti!

Sol kýni qara jerge qan tógilip,

Qarghady Alla Qabyl-Qarabetti!

 

Ózining bauyry ghoy—

Qaymana ma?!

Kelinin ayaghy auyr—

Aydalagha,--

Laqtyryp tastap ketti!

Bosanghan son--

Sol jerde shәiit boldy, qayran, ana...

 

Sol jerde Abyl úly Týrik tudy,

Bóridey kókke qarap,--

Úlyp tudy!

Abyldyng kindiginen nәsil baryn,

Súm Qabyl adamzatqa úmyttyrdy!

 

Kók Bóri Týrikpenen egiz edi,

Kóz jasy ishindegi teniz edi.

Shyryldap jatqan sherli sharanany,

Emirenip Qúrtqa kelip,  emizedi!

 

Balanyng arqasynda shalyq kóp-ti,

Kózinen qandy jasy tamyp ketti!

Salyp ap Qasqyr da ony arqasyna,

Altaydyng qiyasyna alyp ketti...

 

Ór Altay!

Biyik Altay!

Asqar Altay!

Mysymen jerding jýzin basqan Altay!

Adamnyng ayaghy әli tiymey jatqan,

Qiyasyn Bóri-Týrik asqan Altay!

 

O, Altay!

Ór keude Altay!

Asqar Altay!

Tau emes,

Teniz de emes,--

Aspan Altay!

Anyrap Jer betinde jetim qalghan,

Atama aq qúshaghyn ashqan Altay!

 

Tәnirinen sonda Altay ne tiledi,

Qúdaydan kelgen qúlyn jetim edi;

Sonynan Kók Bórining eredi de,

Eljirep tau men tasqa sekiredi!

 

Altay-ay, adamdy izdep, anyraghan,

Tólejip tól enege jamyraghan;

Qúlan men búlandary kókke shapshyp,

Maral men elikteri manyraghan!

 

Aqqular aidynkólde sylanady,

Ysqyrghan uyn shashyp, jylan, әni:

Ysyldap kirip kelse ýiine eger,

Aq qúiyp basyna ony-- shygharady.

 

Jahangha ýlestirgen baryn ap kep,

El toymay,--

Er qalaysha jarymaq dep?

... Aq jalap, jylan shyqqan jerdi keyin,

Atady ol Qasiyetti Shanyraq dep!

 

Altayda ainala kóp jýrip edi,

Alansyz, bekzatsha ómir sýrip edi.

Óz ýiin «oshaghym» dep,

Úly úlysyn--

«Otanym» degen bizding Týrik Eli!

 

Adamnan Abyl úly Týrik tudy,

Bóridey kókke qarap,--

Úlyp tudy!

Abyldyng kindiginen nәsil baryn,

Súm Qabyl adamzatqa úmyttyrdy!

 

Dýniye—byt-shyt qazir,

Dabyl—dala,

Janyna zildey auyr qabyldama;

Qolyma dombyra alyp, ghúmyr boyy

Aytqanym adamzatqa—Abyl-nama!

 

Biz degen—

Skif deytin úlandarmyz!

Tósinde  dýniyening búlandarmyz;

Úlys bop,

Júrt bolyp Hәm últ bolyp ta,

Qúdaydyn  bir deminen qúralghanbyz!

Altaydyng asqaq úly ataq-danqyn,

Tórine Europanyng shygharghanbyz;

Qu menen súmdy jónge salamyz dep,

Alqynghan aryndy asau qúlandarmyz!

Adamzat sheruining aldynda bop,

«Alla da—aqqa jaq!»- dep úrandarmyz;

Biz degen—

Skif deytin úlandarmyz!

 

Biz—Nomadtarmyz , Nomadtarmyz*,

Qayteyin, ekeu emes,

Qanat--jalghyz;

Kózimiz--kókjiyekte, azar bolsa,

Bir myzghyp,

At ýstinde salaqtarmyz;

Biz—Nomadtarmyz, Nomadtarmyz!

 

Jaqsygha janyng qaytse jarymaq dep,

Alystan bir Asqaq Ýn sarynap kep,--

Atqa kep minsek boldy, arqamyzgha,

Qonady alapat bir Aruaq bop!

 *Kóshpeliler

 

Úshar ek, baratúghyn Ay – alys-ty,

Jyrmen bir Kókke Ghúmyr Bayan úshty.

... Abdyrap attan týsip, jayau qalghan

Adamzat hali  netken ayanyshty...

 

Túlpardyng jalyn sipap tarap túr ek,

Kýmis bir ýzengige ayaq tirep!

Shalshyqta –

Jayau-jalpy qalyng qauym,

Jýre almay, qos qolymen balaq týredi...

 

Bar ghúmyr bәige menen kómbede ótti,

Pәueskem ,-- parlap jetken órge jetti,

Aptalyp saf altyngha er-túrmanym,

Menimen adamizat jónge kepti;

Kórgende kýimemdegi dóngelekti,

Dýniye—

Shyr ainalyp, dóngelepti!

 

Ýmbetten, ainalayyn,

«Jaryghym!» dep,

Sol ýshin at ýstinde arydym kep;

Adamzat balasynda alghash ret,

Allany Men atadym «Tәnirim!» dep!

 

Allanyng aldynda bir qyzarmadym,

Tәnirining tezin, mýlde, búza almadym;

Betsizdey  tekti adamnyng sózin bólip,

Jetkizbey jeti atagha—

Qyz almadym!

 

Qaradym kýlli әlemge әdeppenen,

Shyqqan joq atym qyrghyn, әlekpenen;

Siniri  shyqqan kedey-kepshigim joq,

Joq bizde týrme degen,

Jәlep degen!

 

Men—Qazaq!

Sol Týrikting bel balasy!

Elining júrtqa mәshhýr er, danasy;

Esem kóp  elge ketken,

Qaytem?—

Keshtim!

Eshkimning bolghan emes mende alasy!

 

Kóp sherim kókirekte, oida myna,

Bauyrym soghan tereng boylady ma?!

Abyldyng azasyn bir týsinetin,

Qabyldan bir úl tumay qoyghany ma?!

 

Dýniyening shan-tozanyn silkemin kep,

Jaralghan Qarakókten últ edim dep;

Men shóptan Jusan bolyp ósip-ónip,

Tastan da shygha kelem Kýltegin bop!

 

Týrikting Tәniri degen iyesi bar,

Attary—arghymaq ta, týiesi—nar;

Bú jaqtyn  Aqquy da arugha úqsas,

Atpaydy múnda ony eshkim,,--

Kiyesi bar!

 

Joq mende qu bas qamy, qúlqyn qamy,

Qúrtym da talshyq maghan úrtymdaghy;

Jahannyng didaryna núr jýgirer,

Jaqsy men jaysandy aitsam últymdaghy;--

Túrannyng júrtynan búl Kýn didarly

Úl tudy ne bir bekzat!

Qúl tumady!!!

 

Patshasy bú týrikting Edil** edi,

Edilim—elim degen erim edi;

Osy elding týgendep tórt qúbylasyn,

Týrik dep óli-ólgenshe eniredi!

 

O daghy dýniyeni sapyrdy—

Ótti!

Súmdargha mening talay qahym ketti;

Abdyrap týk qyla almay ata jauy,

Týbine onyng sayqal qatyn jetti...

 

Ázәzil zahar tildi zalym bolar,

Elindi, jerindi de, janyndy alar;

Jazyqsyz kisi óltiru  bú jahanda,

Qara bet qanisherdin  qanynda bar!

 

Arylmay tubitti kýnәsinan,

Sandalyp adamzattyng miy ashyghan;

Shyghystan qomdap sonda qos qanatyn,

Shyqty úshyp Shynghys-Qyran úyasynan;

Anasy—Qonyrattyng qonyrynan,

Atasy –Qiyattyng bir qiyasynan!

**Edil ( Attila) , Ghúndardyng kósemi,  german jәne t.b. taypalargha biylik qúryp, Reynnen—Volgagha deyingi aimaqta úly týrik derjavasyn qúrghan biyleushi.

 

Elesin-- ózi týgil, saghynayyn,

Saghynsam,  tasqyn-jyr bop aghylayyn.

Qazaqty el ghyp ketken—sonyng kózi,

Alashtyng arda úly ghoy -- Abylayym!

 

Oyda--orys, qyrda—qalmaq  aghylysyp,

Kóterdim bir Shanyraq qanym ysyp:

Túrdy asqaq Altyn Ordam Jer betinde,

Mandayy Kýn núryna shaghylysyp!

 

Shynghyshan—Sayyp qyran, piri-- qústyn,

Qúdaydan kelgen ghajap qúbylys-tyn;

Tiyisken joq bir júrtynyng dinine de,

Tiyisken joq tiline de bir úlystyn!

 

Ony aitsam, óne-boyym  kerim ólen,

Tógiler týidek-týidek perineden;

Túyaghy sol túqymnyng Kenesary,--

Qazaqtyng Songhy Hany eniregen...

 

... Rabbym!

Danqyndy әnge salamyn men,

Es jiyp, enbektegen bala kýnnen;

Sen: «Núr!»-dep aitqan kezde-- Núr payda bop,

Jyr-daghy tughan sonda—

Qalamymen!

 

Dýniye—byt-shyt qazir,

Dabyl—dala,

Janyna zildey auyr qabyldama;

Qolyma dombyra alyp, ghúmyr boyy

Aytqanym adamzatqa—Abyl-nama...

 

Kóz jasyn bizge Muza jetti búlap,

Bastauy Ghomardayyn tekti búlaq.

Bir aqyn odan- daghy búryn bolghan,

Adamzat ony úmytyp ketti, biraq.

 

Týrik-ti—ol.

Jasap edi  odan da әrmәn.

Bekzat qoy (biz emes-ti bodandanghan!).

Sholatyn at ýstinen adamzatty,

Bir úghym  «Pegas» degen sodan qalghan!

 

Kaghan-- ol,

Bolmysy da, bitimi – núr.

Ýkili –dombyrasy,

Ýkili – jyr.

Shyqqanda «Altyn Adam»  tang qalgham joq, –

Zandy Sol kisining túqymy –

Búl!

 

Shyghady kóz aldymnan atyp eles,

(Ol kýn men bý kýnde bir jatyr eges);

Týbinde  bir zang bar týrikterdin,

Batyr bola almasa –

Aqyn emes!

 

Aqyny bola almasa –

Batyr emes!!!

 

Qaghan—joq!

Ese aldy da dýnie – boq,

Jóneldi Pegas kókke kýiine kep:

Aqyndyq—

Qaghandyqtan qaqqa airylyp,

Ekeui – ketti-au,  eki  dýnie bop?!.

 

Jýrgende el qamynda, jol qamynda,

Aqyn men batyr egiz ol qauymda.

…Pegastyng әli kýnge jan úshyrghan

Dauysy--

Qaztughannyng tolghauynda!

 

Kóz jasyn Muza bizge jetti búlap,

Bastauy  Ghomardayyn* tekti búlaq.

Bir aqyn odan-daghy búryn bolghan,

Qalay el ony úmytyp ketti, biraq?!

 *Gomer

Jyrymnyng danqy shyrqap, aspan asad,

Nesi ólen-- tógip-tógip tastamasaq?

Pushkinder aq qaghazgha jazsa, ony,

Tonykók ketken edi tasqa qashap!

 

Bolmysy,

Tәniri jazghan talayy da—ar,

Abyldyng zaryn Qabyl qalay úghar?

Qaraoyda—Mahambeti,

Shynghystauda—

Adamnan asyp tughan Abayy bar!

 

Qonghany auylymnyng Taldy-au deymin,

Jaghalay el jaylaugha bardy-au deymin:

Sanqyldap Qaz dauysty Qazybegim,

Ózegi onyng daghy taldy-au deymin.

 

Sayratyp dombyrasyn altyndaghan,

Kýn qayda qymyz iship, salqyndaghan?

Joqty izdep dýniyeden, kókti kezgen,

Dauysy-ay, Manarbekting qanqyldaghan!

 

Qonghany auylymnyng Taldy-au deymin,

Alashym kóshin jyghyp aldy-au deymin;

Domalaq Ana,

Qúrtqa,

Bopaylarym,

Kózimnen búl-búl úshyp qaldy-au deymin?

 

Qúbylyp ghalam mynau ne týrge enip,

Nesine yrjyndaydy betin berip?

Denesi suyp ketti dýniyenin,

Búzylghan jәlep qatyn sekildenip!

 

Alashqa Alla yrza ma qarap kókten,

Toqtayyn bazaryma balap kep men;

Dýnie –

Qoyandynyng jәrmenkesi,

Dýbirlep tang aldynda tarap ketken...

 

Dýniye—byt-shyt qazir,

Dabyl—dala,

Janyna zildey auyr qabyldama;

Qolyma dombyra alyp, ghúmyr boyy

Aytqanym adamzatqa—Abyl-nama...

 

El  —

Jer  —

Er  —

Ýsheuin Ýsh Taghan kórdim.

Soghan  —  sert!

Sen núsqaghan zamangha erdim.

Jeti qat jer astyna týsip-shyghyp,

Jetemde  —  Jeti Jarghy  —

Saghan keldim.

 

Syghalap jyn men jybyr esik-tórden,

Tarihtyng taqsyretin keship kelgen,  —

Alash túr aldyna kep, ayaghynan

Túsauyn Alla ózi sheship bergen.

 

Bezerip  —  ishi,

Ylghy beti  —  kýlgen,

Kerdenning ózin sipap kekilinen,  —

Bauyryma basyp alyp, Saghan keldim,

Jesirin Jer betinin, Jetimimen!

 

Kók Týrki,

Kók Bórining túqyly bir,  —

Ýkili Úl,

Ýkili Qyz,

Ýkili Jyr,  —

Imany Yassauiyding jan terbegen,

Isatay-Mahambetting túqymy  —

Búl!

 

Altynmen er-túrmanyn órnektegen,

Bekzattyq bitken júrt ek jórgekpenen.

Bay bolghan, baghlan bolghan qúl-qútangha,

Qúdayym, taupyq bere gór dep kelem...

 

El  —

Jer  —

Er —

Ýsheuin Ýsh Taghan kórdim.

Soghan  —  sert!

Sen núsqaghan zamangha erdim.

Jeti qat jer astyna týsip-shyghyp,

Jetemde   —  Jeti Jarghy  —

Saghan keldim...

 

Epilog

Osy jerden kilt toqtaghandy jón kórip otyrmyn. Jyr sol kezdegi qalyptasqan qasang әdeby dәstýrge salyp,  bәrimizdi de qoy ýstine boztorghay júmyrtqalaytyn altyn zamangha «Kýn kósem Stalin men Kommunistik partiya jetkizedi» degen asqaq pafospen ayaqtalypty. Býginde zaman—basqa, zang da – basqa. Men ony attap óttim de, epilogyn Mәshhýr Jýsipting sonou 20 ghasyrda Alla auzyna salghan astrologiyalyq boljamymen tamamdadym. Óitkeni, jyrdyng bolmys, tabighaty soghan ózi súranyp túr... Artyq ketsem, ghafu ótinemin.

Jemtik ýshin jan qinap, talaspa qúr;

Bosagha men tórindi alasta bir;

Adamzatta bolmaghan altyn zaman

Kele jatyr Alladan Alashqa búl.

 

Súm men qudy-- shulatqan dabyrymen,

Súraydy Alla túrghyzyp qabirinen.

Alashty da  synaghan qyl kópirde,

Aman shyqty odan da ol -- sabyrymen.

 

«Tәniri» degen iltifat-bazynana,

Búl—

Qúdaydyng jasaghan nazy ghana;

Jerge singen kóz jas pen manday terin,

Jer astynda ainalghan qazynagha.

 

Altyn basyng san mәrte dauda qalghan,

Dauda qalghan,

Satylghan,

Saudalanghan!

Naqahtan bir qan tókken  ering joq-ty,

Jerin  joq-ty bireuden jaulap alghan!

 

Kók Bórining sen de Kók bayraghy edin,

Men de sende búlbúlday sayrap edim.

Adamzattyng kózine tik qaraytyn,

Bir júrt bolsa,

Sol—Sensin, qayran, elim!

 

Sen eding ghoy Túrannyng kemel eli,

Altyn Ordang o daghy eren edi.

Adamzatqa qúshaghyn ashqan júrtty,

Allanyng bir alqauy kerek edi!

 

Qanshama uaqyt kóztýrki, mazaqta óstin,
Qanshama uaqyt qan keshtin, azap keshtin;
Ýsh ghasyrday bodan bop, aman qalghan,
Qastyq jasay almaydy qazaqqa--
Eshkim!

 

Jyr men kýiin---hissa da,

Zaryn—әri,

Aq sýtindey Anannyng aryng әli!

Týbi Álemdi ózine jalt qaratar,

Týrikterding Sen—

Qara Shanyraghy!

 

Jemtik ýshin jan qinap, talaspay qúr;

Bosagha men tórindi alasta bir;

Adamzatta bolmaghan altyn zaman

Kele jatyr Alladan Alashqa búl...

 

 

Serik Aqúsúnqar

11.11.2015 j.

 Abai.kz


 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5439