Redaksiyadan: Juyrda «National Digital History» portalynda Hoshiminde túratyn qazaq jigitining súhbaty jariya boldy. «Qiyrdaghy qazaqtar» jobasynyng ayasynda Qazaqstannan barghan bir top azamat 10 milliongha juyq adamy bar alyp shahardaghy Ghalym esimdi qazaq kәsipkerimen kezdesipti. Qazir Hoshiminde túratyn Ghalym Qazaqstannyng Qaraghandy qalasynyng tumasy eken. Biz atalghan súhbatty bóliskendi jón dep taptyq.

Búl issaparda biz ómirden ózin izdegen Ghalym esimdi qazaqpen tanystyq. Vietnam qyzgha ýilengen qandasymyzdyng ómiri men múng terbegen syry jayly aitpaqpyz.

«Qiyrdaghy qazaqtar» jobasynyng ayasynda Vietnam eline bet aldyq. Joba demeushisi Oralbek Qojamjarúly úiymdastyrghan sapar ayasynda Astana-Bangkok-Hoshimin әue reysimen on saghat sapar shegip, búryn Saygon atalghan shahargha jettik.

Qala ýlken kórindi. Shamamen 10 mlngha juyq túrghyny bar qalada biznes pen sauda-sattyq jaqsy damyghan. Onyng ýstine portty qala bolghandyqtan, әlemning týkpir-týkpirinen jinalghan týrli últ ókilderin kezdestiruge bolady. Sondyqtan bolar, biz birinshi qandastarymyzdy izdedik.

Hoshimindegi qazaq sany tym kóp emes. Sonyng ishinde biz biznespen ainalysyp jýrgen Ghalym esimdi bauyrymyzgha qonyrau shalyp, keshkisin kezdespekke uaghdalastyq.

Aldymda orta boyly, myghym deneli, jas shamasy 30-dar shamasyndaghy týr kelbeti europalyqtargha kelinkireytin jigit otyrdy. Qazaqy amandyq-saulyq súrasyp biraz sóilestik. Tughan jeri – Qaraghandy oblysynyng Jezqazghan qalasy. Kenshiler otbasynda dýniyege kelipti.

– Bet-әlpetim qazaqqa úqsamauy mýmkin. Anam – belorus últynan. Al, ózim – orta jýz nayman, onyng ishinde shaghyrmyn, – dep kýldi Ghalym.

Naghyz әlem azamaty. Búlay jazbaugha negiz de joq emes. Ghalym Britaniyada bilim alghan. Singapurda magistratura tauysyp, hәm Ontýstik-Aziya elderinde júmys istegen. Halyqaralyq sauda salasynyng mamany. Elimizding patrioty. Qazaqstanda bolyp jatqan janalyqtardy qalt jibermeydi. Ekeuara әngimelesip otyryp osyny bayqadyq. Ghalymnyng júbayy – vietnam qyzy. Eki jastyng dәm-túzy Singapurde jarasyp, Hoshiminge qonys audarady. Býginde bir úldary bar.

Ghalym Singapurda

– Úlynyzdyng esimi kim? – degen saualyma: – Kәrim. Biyl 4 jasta, – degen jauap estidim. Qoyyn dәpterimdegi jazudan bas kóterip, Ghalymgha qarasam, kózin tym alysqa salyp oilanyp otyr eken. Oiyn búzbay vietnam kofesin úrttap qoyyp, men de ýn-týnsizqaldym. Braziliyadan keyin kofe óndiruden ekinshi oryngha shyghyp ketken Vietnamda búl susyndy shaydan kem ishpeydi. Múzben, túzben, týrli jemispen әzirlep, patsha kónilinizge say dayyndap beredi.

– Juyrda elden jigitter keledi. Qazy men qúrt әkeledi. Asygha kýtip jýrmin. Bilesing be, Oljas, eldi qalay saghynghanymdy?! Keyde Jezqazghandy esime alamyn. Eng alghash kәsibimdi bastaghan kendi, birge júmys istegen dos-jarandarymdy saghynamyn. Elge barmaghanyma eki jyl bolypty. Vietnamda kýn jyly. Ózing kórip otyrsyn, múnda qysy-jazy jenil kiyimmen jýre beresin. Eldegi aghayyn-tuys, dos-jarandarym mening ómirim rahat dep oilaydy. Mýlde olay emes.

Ghalym júbayymen

Hoshimin – dәl múhittyng janynda ornalasqan qala. Kólikpen bir saghat jýrsen, jaghalaugha jete jyghylasyn. Shynymdy aitsam múhit kórmegenime 1,5 jyl bolypty. Jat eldegi ómir onay emes. Kýnige arpalys, kýnige jantalas. Qúr otyrsan, ash qalasyn. Vietnamdyqtar júmysqa pysyq, enbekqor bolghandarymen, key-kezderde ýn-týnsiz júmysqa salghyrt qarap, bәrin tastap ketuleri de mýmkin. Amalsyz bәrin basynan bastaugha tura keledi.

Hoshimindegi qazaq otbasylary jaqsy qarym-qatynastamyz. Ózara aralasyp-qúralasyp jinalyp túramyz. 54 últ mekendep, 103 tilde sóileytin elde jútylyp ketpey otyrmyz. Áytpese, ne isterimdi bilmes edim – degen sózine de ishtey qosylyp qaghazymdy shimaylay berdim.

– Ghalym agha, aitynyzshy, balalyq shaghynyzda, bozbala kezinizde, tipti jigit shaghynyzda «vet elinen qyz alam, Hoshiminde kәsippen ainalysyp, elden jyraq ketemiz» dep oiladynyz ba?

–Joq, bauyrym. Mýlde oilamadym. Biraq taghdyrgha ne jazsa, sony kóredi ekensin. Alghashqy mamandyghym injener-josparlaushy edi. Jezqazghan qalasyndaghy uniyversiytet tauysyp, kenishte enbek ettim. Bala kezimnen syzudy janym sýietin. Sondyqtan bastapqyda júmysyma berilip istedim. Aylyghym az bolsa da kýn-týni ózimdi ayamadym.

2006 jyldary Londongha til ýirenuge kettim. Aghylshyn tilin mengerip, sol jaqta qonaq ýy salasynda baghymdy synadym. Elge kelip, biznesting manynda biraz jýrip, magistratura oqugha Singapur attandym. Ontýstik-Aziya elderinde júmys istedim. Sol jaqta júbayymmen otbasyn qúrdyq. Ýilene salyp, birden Vet eline kóship ketpedik. Áueli Astanada túrdyq. Ózim últtyq kompaniyalardyng birinde júmys istedim. Júbayym Qazaqstan-Vietnam birikken kәsipornynda qyzmet etti. Keyin ómir aghynymen osynda kóship keluge mәjbýr boldyq.  Ázir elge qaytu josparda joq. Týbinde oralamyn-au bәribir.

Ýilenu turaly mәselege kelsek, ata-anam qarsy bolmady. Tenindi tapsang boldy, biz rizamyz degen, búl súraqqa qaytyp bas auyrtpadyq.

Alayda, aitarym – qazaqstandyq jastar óz qandastarymyzben otbasyn qúrsa deymin. Tili men dini bólek últ ókilimen kóniling jarasqanda kezdesetin qiynshylyqtardy basyna týsken adam ghana týsinse kerek-ti.

– Úlynyzben ýide qay tilde sóilesesizder?

– Ókinishke qaray, aghylshyn jәne vietnam tilderinde sóilesemiz. Ózim de jas kýnimnen qazaqshamdy jetildire almadym. Ósken ortam, ainalam týgel ózge tildi boldy. Qazir jasym kelip, on-solymdy tanyghan song baryp, ótkenimdi týgendep jatyrmyn. Jasyryp qayteyin, qazaq tilin ýirenip jýrmin. Aptasyna eki-ýsh kýn otyryp, sóz jattaymyn, kino kóremin, jana shyqqan әnderdi tyndaymyn.

Qaybir jyly elge barsam, әkeyden bizding rudyng shejiresin kórip qaldym. Jauapty kisilerge baryp, Kәrimdi de qosqyzdym. Erteng elge barghanda izdep baryp, ol ózining úlyn qosqyzsa, arman ne? Átten, jat elde jýrip, úlym óz tegin joghaltyp ala ma degen qaupim de joq emes.

Jana bir sózimde qúrt pen qazygha tapsyrys berdim dep aittym ghoy. Úmytyp baram úlyma arnap, asyq ta aldyrdym. Qalanyng qazaghymyn. Bala kýnimde asyq oinap, saqa shiyirip ýiretken adam bolmady. Endi sonyng bәrin úlyma ýiretpekpin.

– Vet eline kýieusiz. Qazaqtarmen qanday úqsastyq-ayyrmashylyqtary bar? Jalpy, Hoshimindegi ómir qalay?

– Qyzyq súraq. Bayqaghanym, vet degen halyq óte enbekqor keledi. Otbasylyq qúndylyqtaryn saqtap otyr. Mysaly, ýlkenge degen qúrmet, әuletke degen syilastyq, qiyn sәtte bir-birine qoldau túrghysynan bizge úqsas jaqtary jetkilikti. Biraq qazirgi tolqyn tym siyrek bas qosady. Tek qana meyramdarda bolmasa, bylay bir-birlerin izdep, bas qosulary azayyp barady.

Osy elde túryp jatqanyma 6-7 jyl boldy. Sol uaqyttan beri kónilge týigenim osy edi. Tek Jana jyl uaqytynda bir ailyq demalys alyp auyldyqtar qalagha, qalalyqtar tiyisinshe auylgha baryp, bir-birine syi-siyapat jasap jatady. Basqa uaqytta kýnkóristing qamy. Óitkeni 92 mln halyqtyng arasynda kýn kóru onay sharua emes. Ózimning de basymnan ótip jatqan jayt búl.

Hoshimin turaly saualynyzgha kelsek, búl qalany «Aziyanyng Pariyji» dep te ataydy. Portty qala. Sondyqtan da sauda-sattyq pen alys-beris óte jaqsy damyghan. Ózderiniz bilesizder zamanynda búl jerdi fransuzdar otarlaghan, sonyng әseri bolsa kerek, qala arhiytekturasynda batystyq stilider әli kýnge bayqalady. Kýnnen kýnge turizm salasy kýrt damyp keledi. Álemning týkpir-týkpirinen keletin turisterding sanynda esep joq. Esterinizde bolsa, 2008-2009 jyldary әlemdi esengiretken daghdarystyng dýmpuin vietnamdyqtar sezgen de joq. Qalada 170-ke juyq bazar kýni-týni júmys isteydi. 8 mlngha juyq túrghyny bar qalagha múnyng ózi az bolsa kerek-ti.

– Ghaleke, osy ómirde arman-ókinishiniz bar ma?

– Bar, bauyrym, bar. Qandastarymyz bauyrlarymyzgha ýilenip, Qazaqstanda óz armandaryn jýzege asyrsa deymin. 35 jasqa kelip týigenim, baqytyndy basqa jaqtan emes, óz júrtynnan izdeu kerek eken. Jәne taghy bir nәrseni aitayyn: qazaqtyng qara kózdi súlularyna eshbir elding arulary teng kelmeydi. Búl aqyldy jogharyda aitylghan jaytty basynan ótkizgen adam retinde aityp otyrmyn. Sondyqtan da, bauyrlarym, «ózge elde súltan bolghansha, óz elderinde últan bolyndar».

Jas kýnimde tek ekonomika, marketing sekildi salalargha qatysty enbekterdi kóp oqyppyn. Qazaqsha әdeby enbekterdi siyrek qaradym. Onyng ýstine oryssha, aghylshynsha kitap qaraghandyqtan qazaq tili shette qalyp jatty. Endi osy kemshilikterding ornyn toltyryp, izdenip jýrgen jayym bar.

Súhbat sonyndaghy Ghalymnyng amanaty: «Qazirgi jastargha aitarym әuelim qazaq tilin mengerinder. Qalghan tilderdi sosyn ýirene jatasyndar. Oryssha oqyp, aghylshynsha bilim jetildirgen qazaqtyng ókinishi osy dep bilinder! Kesh te bolsa, qazir kýn sayyn qazaq tilin ýirenip jatyrmyn. Qiyn biraq, amal ne? Óz tegindi bilmey, alysqa shappaydy ekensin. Osy aitarym! Qazaq bolyndar, qazaqsha oqyndar!»

P.S. Ghalym bauyrymyzben súhbat orys tilinde jazylyp, qazaqshagha erkin audarylghan son, keyipkerding kelisimimen eki tilde jariyalanyp otyr.

Oljas Berkinbaev

Astana-Hoshimiyn-Hanoy-Hoshimiyn-Astana    

Abai.kz