Anam Kýlәnda aitqan endigi bir әngime

– Ákelering atadan jalghyz, jalpy búl jalghyzdap baryp, Allanyng shapaghatymen jinishkerse de, ýzilmey kele jatqan túqym. Papalarynnyng esimining Tóleuhan dep qoyylghany da bir tariyh.

Aghayyndy eki jigit- Seydәzimning Moldaәlim degen, Sәbdenbekting Moldahan atty bir-birden úly bolady. Moldaәlim bet bitkenning súluy, kórkem jigit eken, ol kezde sahnagha qyzdardyng shyqpaytyn uaqyty ghoy, sonda ajarly Moldәlim qyzdardyng rólin oinaytyn. Ol oquda da óte alghyr bolyp Orynborgha rabfakka ketedi. Sonda jýrgende oqytushylaryn bilimdiligimen tang qaldyrady. Oquy ayaqtalugha jaqyndap, emtihan tapsyryp jatqanda, synaq alyp otyrghan orys múghalim: – Apyr-ay, mynanday da orysshagha da, bilimge de jýirik, surettey súlu qazaq bolady eken-au, jaraysyn, – dep arqasynan qaghady. Sol emtihannan auyryp, qoltyghynan eki joldasy sýiep shygharyp, qatty qúlaghan Moldәlim dýnie salady. Denesin jughanda arqasynda bes sausaqtyng taby qarayyp túrypty. Arystay úlynan airylyp, anyrap artynda qalghan anasy Ardaq pen әkesi Seydәzimdi elding júbatuy qiyn bolady.

Jaratqan jýdegen kónilder jadyrasyn degen shyghar inisi Sәbdenbekting balasy Moldahannyng ýiindegi kelin Núrziya bosanyp, bir sharana ómirge kelipti. Moldaәlimning ornyna tóleuge keldi, aty Tóleuhan bolsyn, bastaryng jas qoy búl balany anyrap otyrghan keyuananyng bauyryna salayyq degen Sәbdenbek pen Qalilannyng aitqanynan shyqpaghan meyirimdi úl men kelin jýdegen kóniline júbanysh syilasyn dep sәbiydi qos múnlyqtyng tәrbiyesine beredi. Ghajayyptar kóp qoy, Ardaq әjemizding alpystan asqan kezi, sharanany qolyna alghanda tósi iyip, keuip qalghan omyraudan sýt shyghady.

Sodan qos ýiding ortasyndaghy jalghyz qarashyq bala әkelerinning әueli eki ýlken әkesi qaytys bolady. 32-ning ashtyghynan sýiekteri ilinip әzer shyqqan sol jyldardaghy halyq basyna týsken auyrpalyq azday, ayazday qysqan 37 de kelip jetti. Endi eki shaldyng úrpaghyn jalghaydy dep ýmit kýtken Moldahangha mening әkem Mәlikpen birge Kenes ýkimetine qarsy úiym qúrdy troskist «Halyq jauy» degen aiyp taghylyp, Sibirge aidalady. Jolda atalaryng sýzekpen auyryp, qaytys bolghanda sýiegin poyyzdan jolay laqtyryp ketipti. Aq juyp, arulamaq týgil mәngilik tynystaghan jerining qayda ekeni de belgisiz. Al qazir sol kisilerge baghyshtap oqyghan qúrannyng sauaby tie bersin degennen basqa amal joq.

Ne kerek, birneshe әke men birneshe sheshening ortasynda aitaltang men kýntaltang bolghan papalarynnyng Ardaq pen Núrziya analary da qaytys bolyp, tek Qalilan әjesi ekeui ghana qalady. Kәri әjesimen qalghan, ózi «halyq jauynyn» balasy 13-tegi jetkinshekting kórgen qiyndyghyn kisi basyna bermesin.

Qalilan әjem, keremet ajarly kisi bolatyn, kiyimdi jarastyryp kiyetin. Otyrghan jerinde din ashyp sóilep, әzilin aityp, elding bәrin qyran- topan kýlkige kómip, kósheli әngimeni ózi de aityp, ony tynday da biletin, kókirek kózi oyau ghajap jan bolatyn. Ájelering qazirgi tilmen aitqanda óte bir progressivti kózqarastaghy adam edi. Men qolyna kelin bolyp týskende: –Sen ózing tym shynjausyn, qolynnan kolhozdyng auyr júmysyn atqaru kelmeydi, men barda kýieuinnen qalmay oqyp al,– dep pedushiliyshede oquyma ózi rúqsat bergeni de sol kózining ashyqtyghy emes pe. Basqa uaqytta shóp basyn syndyrmaytyn әjem ýige qonaq kelgende: –Baryp dombyranmen әn salyp ber, myna jerdegi júmysyndy men atqara bereyin,– dep, jәne jas bosanghan kýnimde qyryq kýnge deyin qolymdy múzday sugha tiygizbey jas balasha kýtetin edi, jaryqtyq. Sol әjem aitatyn. Búl ýige myqtap tiygen kóz bar. Kezinde shaldar, til kestirmey bolmaydy degende atalaryng kónbey qoyyp edi dep.

Til kestiruding sharty auyr bolady. Ony oryndaytyn shanyraq birneshe ay boyyna ýilerin onasha tigip, eshkimmen qatynaspaydy, tildespeydi. Qonaq qabyldamaydy, qanday jaqynynyng ýiinde quanysh, qayghy bolyp jatsa da tóbe kórsetpeydi, oqshau otyryp til kestiruding barlyq shartyn oryndaghanda ghana baryp til-kóz ketedi. Biraq qashannan qonaqjay, esigi jabylmaghan, asy dәmdi, qoly berekeli bәibisheleri bar, sýtterine deyin baptap pisiretindikteri sonday «Ýzengi tastasa ýzilmes Qalilan-Ardaq qaymaghy» –degen ataqqa ie bolghan ýiding iyeleri búl shartty orynday almaytyndyqtaryn aityp, aqsaqaldardan rúqsat súraydy.
Al әkelerinning Sәbdenbekov emes Tóleuhan Seydәzimov boluynyng osynday tarihy bar, tatulyqtyn, bauyrmaldyqtyn, qonaqjay, meymandostyqtyng ýlgisi bolghan ata әjelerindi úmytpay, sol dәstýrdi jalghastyra beru mindetterin. «By bolmasang da, by týsetin ýy bolyndar»-qonaghy kóp, kisi týsken ýide kósheli әngime tyndap ósken balalar jaman bolmaydy,- dedi anam nemerelerine.

Anar Tileuhannyng Facebook-tegi paraqshasynan

Abai.kz