Júma, 1 Qarasha 2024
Din 5016 0 pikir 18 Mamyr, 2018 saghat 10:04

Dinning tútastyghy - elding tútastyghy

Dinning jaghdayy qogham damuyna tikeley qatynasy bar. Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti N.Ə.Nazarbaev «Syndarly on jyl» atty enbeginde «Býgingi kýngi jekelengen elderdegi diny sana- sezimning ósui kezdeysoq qúbylys emes. Din últtyng jəne mədeny birtektilikti saqtaudyng negizine ainalyp otyr», — deydi. Býgingi tanda elimizde 130 neshe últ pen úlystyng ókili túrady. Preziydentimiz N.Nazarbaevtyng dara da dana sayasatynyng arqasynda olar bir-birimen tatu-tәtti ómir sýrude. Dinaralyq dialog - mәdeniyetterding birigu negizi.

«Dinning tútastyghy - elding tútastyghy: diny alauyzdyq últtyq alauyzdyqqa aparyp soqtyrady», deydi Preziydent Núrsúltan Nazarbaev. IYә, Músylman dini men hristian dini - Qazaqstannyng ruhany dýniyesining qos qanaty. Sonyng ishinde biz býgin Qazaqstandaghy hristian dini jayly sóz qozghamaqpyz.
Pravoslavie dini –Qazaqstanda dinge senushilerining sany boyynsha islamnan keyingi ekinshi diny baghyt ekenin bireu bilse, bireu bilmes. Diny senim bostandyghyna qúqyq beru tolyqqandy ruhany ómirge oralugha mýmkindik berdi. Eger 1956 jyly Qazaqstanda barlyghy 55 Orys pravoslav shirkeui (OPSh) qyzmet etse, 1999 jyly respublika kóleminde 212 shirkeu qyzmet etip, 8 monastyri qyzmet atqarghan. Songhy jyldyqta búl kórsetkishterding ósui bayqalyp otyr.

Hristian dini

Hristian dini (grek tilinen audarghanda Christos – «mәsihtelgen», «mәsih») Palestina jerinde eki myng jyl búryn payda bolghan monoteistik din.

Islam jәne buddizmmen qatar hristian dini de ýsh әlemdik dinderding qataryna kiredi. Kóne Ósiyet jәne Jana Ósiyet Qasiyetti Jazbalar bolyp tabylady. Hristian dinining negizgi qaghidalary senimning tarihy ýsh nyshandarynda qysqasha týrde berilgen: Apostoldyq, Niykeylik (nemese Niykey-Konstantinopolidyq) jәne Afanasiylik.

Pravoslavie baghytynda Apostoldyq nyshan Niykey-Konstantinopolimen shettetilgen. Búl Býkil әlemdik soborlarda Birinshi Niykeylik (325 j.) jәne Birinishi Konstantinopolidikpen (381 j.) qabyldandy.

Hristian senimining negizgi bóligi qúdaydyng beyneleune, yaghny adam kelbetine ainalyuna, Isa Mәsihting adamzat ýshin krestegi qúrbandylyghyna, qayta tirilui men kókke úshyuyna, Mәsihting sózsiz bolashaqta ekinshi mәrte qaytyp keliuine, ólgenderding bolashaqta qayta tiriluine jәne tirilgen song mәngilik ómir jalghasyna senedi.

Kóptegen hristiandyqtar qúpiyalardy – Qúdaydyng raqymy turaly senushilerding habarlaugha qasiyetti is-sharalardy oryndau qajettiligin moyyndaydy.

Pravoslavtyqtar men katolikter jeti qúpiyany moyyndaydy: shoqyndyru, mira mayyn jaghu (katolikterde – konfirmasiya), shyrsha mayymen tazaru, neke, jalbarynu, tәubege kelu, qasiyettilik.

Protestanttyqtardyng kópshiligi tek shoqyndyru men tәubege keludi moyyndaydy (alayda múny qarapayym ghúryp retinde qarastyrady).

Hristiandyq konfessiyada kóptegen baghyttar, aghymdar, denominasiyalar bar. Negizgi baghyttary pravoslaviye, katolisizm jәne protestanttyq.

Qazaqstandaghy pravoslaviye

Pravoslavie dini – Qazaqstanda dinge senushilerining sany boyynsha islamnan keyingi ekinshi diny baghyt.

Pravoslavie dini elimizde Qazaq handyghynyng Resey imperiyasyna qosyluy kezindegi әskery qonystarda payda boldy.

Ontýstik aimaqtarda alghashqy әskery diny qauymdar (kishkentay shirkeuler, siynu ýileri) 1866 jyly Týrkistan men Shymkentte payda bolghan.

1871 jyly Týrkistan Eparhiyasy qúrylghan bolatyn. 1872 jyly Vernyy jәne Jetisu eparhiyalary tarapynan qúrylghan kafedragha qazaqstandyq arhiyereylerding alghashqysy – arhiyepiskop Safoniya (Sokoliskiy) saylanyp, ol osy qyzmetin 1877 jylgha deyin atqardy.

Qazaqstannyng ontýstik ónirlerinde shirkeuler salu XIX ghasyrdyng 80-shi jyldary bastaldy. Osylaysha, 1901 jyldyng ózinde Syrdariya oblysynda kýidirilgen kirpishten qalanghan segiz shirkeu bolghan.

HH ghasyrdyng basynda Týrkistan (qúramyna Qazaqstannyng kóptegen aumaghy kirgen) aumaghynda 391 myng pravoslav hristiandar men 306 shirkeu bolghan.

1917 jyly kenestik biylikting ornauymen jetpis jyldy qamtyghan auqymdy ateistik kýres bastaldy. Búl kýres shirkeulerdi joi, diny basshylyqty qudalau, shirkeu menshigin tәrkileu sekildi әreketterdi qamtydy.

Ekinshi dýniyejýzilik soghys kezinde Orys pravoslav shirkeui tarapynan jauyngerlerding ruhyn kóteretin otansýigishtik shaqyrulardyng boluymen dinge qatysty belgili jenildikter bastaldy. Búl fashist basqynshylargha qarsy halyqtyng ruhyn kóterdi. Osy kezderi Qazaqstanda qaytadan shirkeuler ashyla bastady.

Pravoslavtyq ómir saltyn qayta ornyna keltiru respublikamyzda 1945 jyly bastaldy. Osy jyly qasiyettiler qataryna qosylghan, mitropolit Nikolay (Mogiylev) alghashqy biyleushi arhiyereyi bolghan Almaty jәne Qazaqstan eparhiyasynyng negizi qalandy.

Islam men pravoslavie elimizding manyzdy ruhany ómirine arqau bolghandyghy jayly Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti Núrsúltan Nazarbaev birneshe ret aityp ótken bolatyn.

Diny senim bostandyghyna qúqyq beru tolyqqandy ruhany ómirge oralugha mýmkindik berdi.

2012 jylghy «Diny qyzmet jәne diny birlestikter turaly» zanynyng talaptaryna sәikes, respublikada diny birlestikterdi qayta tirkeu ýderisi jýrgizildi.

Qazirgi tanda Qazaqstanda Mitropolittik aimaq respublikalyq diny birlestigin, sonday-aq 9 eparhiyany qosqanda pravoslav shirkeuining 329 diny birlestikteri qyzmet etedi.

Pravoslav qauymdastyqtarynyng edәuir basym bóligi Almaty, Aqmola, Shyghys Qazaqstan, Soltýstik Qazaqstan, Qostanay jәne Qaraghandy oblystarynda tirkelgen.

Tәuelsiz Qazaqstannyng tarihynan bastap Orys pravoslav shirkeui, onyng ishinde Qazaqstan Respublikasyndaghy Mitropolittik okrug memleketting seriktesi bolyp, qoghamdaghy túraqtylyq pen konfessiyaaralyq beybitshilikti saqtaugha baghyttalghan sayasatta erekshe manyzgha ie boluda.

Qazirgi tanda Qazaqstanda pravoslav shirkeuining 329 diny subektisi jәne 295 pravoslaviyelik diny ghimarattary qyzmet etedi. Sonymen qatar, elimizde Armyan apostoldyq shirkeui jәne 5 týrli baghyttaghy pravoslav shirkeui qyzmet etedi.

Katolisizmning Qazaqstanda taraluy

1991 jyly Rim Papasy Ioann Pavel II Qazaqstan men Orta Aziya ýshin Apostoldyq Ákimshilik qúrdy. Episkop Yan Pavel Lenga búl Ákimshilikting әkimshiligi bolyp saylandy.

1997 jyly Orta Aziya respublikalarynyng prihodtary Qazaqstannyng Apostoldyq Ákimshiligining qaramaghynan shygharylyp, «suiiuris» (ózining qúqyghy), yaghny ózin-ózi basqaru mәrtebesin aldy.

1999 jyly Qazaqstandaghy Apostol Ákimshiligin Qazaqstannyng Qaraghandy jәne Shyghys Qazaqstan oblystaryndaghy Qaraghandy eparhiyasyna ózgertti, sonymen qatar, ýsh jana: Astana, Almaty jәne Atyrau Apostol әkimshiligi qúryldy.

Sonymen qatar, múnday qúrylymdar Qasiyetti Taq tәjiriybesinde ekstraordinarly bolyp tabylady jәne barlyq jerde eparhiyalar men arhiyeparhiyalargha almastyryluy tiyis.

Protestantizm

Protestantizm – pravoslavie men katolisizmnen keyingi hristiandyqtyng negizgi diny aghymdarynyng biri. XVI ghasyrlarda Europanyng birqatar elderinde reformasiyanyng nәtiyjesinde auqymdy antikatoliktik qozghalys kezinde payda boldy.

Luterandyq

Luterandyq – nemis reformatory Martin Luterding (1483-1546) ilimine negizdelgen protestanttyq shirkeu.

2016 jyldyng 1 sәuirindegi esep boyynsha Qazaqstan Respublikasynda 13 Injildik-luteran shirkeui tirkelgen.

Baptizm

1860 jyldyng ayaghy men 1870 jyldyng basynda Resey jerinen Qazaqstan men Orta Aziyagha sharualar men saudagerlerding qonys audaruy alghashqy evangeldik toptardyng payda boluyna negiz boldy.

2016 jyldyng 1 sәuirindegi esep boyynsha QR 174 IHB subektisi tirkelgen.

Mennonitter

Mennonitter Qazaqstangha Resey imperiyasy men Kenes Odaghynyng týrli aimaqtaryndaghy nemisterding qonys audaruymen tarala bastady.

2011 jyldyng basynda elimizde 6 diny birlestik boldy. Onyng bireui (1) ghana qayta tirkeuden ótti.

Metodizm

2016 jylghy 1 sәuirdegi jaghday boyynsha Qazaqstan Respublikasynda 13 diny subektisi tirkelgen.

Eluinshiler

Basqa diny birlestikter siyaqty «Eluinshiler» de Qazaqstanda HH ghasyrdyng 90-jyldary payda boldy. Qazirgi tanda eng iri shirkeu – «Jana ómir» bolyp tabylady. Odan keyin «Ómir búlaghy» shirkeui edәuir keng taralghan.

2016 jyldyng 1 sәuirdegi jaghdayy boyynsha Qazaqstan Respublikasynda atalghan qozghalystyng 216 subektisi tirkelgen.

Presviyterandyq shirkeui

Presviyteriandyq – protestantizm konfessiyasy baghyttarynyng biri jәne shirkeu úiymynyng basty formasy.

2016 jylghy 1 sәuirdegi jaghday boyynsha Qazaqstan Respublikasynda resmy tirkelgen diny subektilerding sany – 107.

Onyng 80 – diny birlestik jәne 27 – filial.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 270
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 399
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 265