Biz qashanda ózimizdi týrkistandyq sezinetinbiz
Negizi ontýstikke rebrending jəne qayta qúrylymdau qashannan kerek edi...
Ontýstik ónirding respublikalyq kózqarastaghy qoghamdyq beynesining jaqsaruy meninshe Berik Uəliylerding kezinde bastaldy. Al keyingiler ol estafetany dúrys alyp kete aldy.
El múnda týrli anekdottargha múryndyq bolghan degenerattar emes, enbekqor, kreativti isker adamdar jasaytynyn, qalghandarynyng barlyghynyng stereotip ekenin týsindi.
Obaly ne kerek, jalpy portrettegi songhy shtrihty jas ta jigerli, shymkenttik degen úghymgha jana sharm bergen zyn-zyng əkim sheber ayaqtady da.
Al býgingi ortalyq auystyryp, Týrkistan oblysy atauyn alu ekonomikalyqtan bólek, naqty psihologiyalyq-imidjdik týleudi bildiredi. Men tek piarlyq-mədeny qúndylyqtyq túrghysyn aityp otyrmyn. Yaghni, búryn júrt aita bergesin anqau bolsaq ta, pysyq, ailaker bolugha mindetti siyaqty bolyp túratynbyz, endi qasiyetti qalanyng sakralidyq-əmbiyelik maghynalyq jýgimen-aq ruhany túlgha bolu tiyistiligi tuyndamaq.
Ne de bolsa búl ontýstik aimaqtyng Týrkistan jaq betining syrttay tanylghan shymkenttikter laqabynan arylu rəsimi boldy.
Biz qashanda ózimizdi týrkistandyq sezinetinbiz. Shymkenttik iydentifikasiyasyna boy aldyrghandar neken-sayaq. Endi tarihy ədilettiligine say, shaharlyq shymkenttikterge óz ataulary qaytaryldy. Al bizding səykestiligimiz ónirlik dengeyde jeniske jetti.
Ras, endi dokumentter dengeyinde qújat auystyru, anau-mynau qiyndyqtar bolmay qoymaydy. Biraq, bir nərseni týsinu kerek. Biz tarihy tamyrymyzgha qayta oralyp otyrmyz. Zamanynda qazaq handyghynyng ruhany ózegi bolghan, úmyt bola bastaghan Týrkistan iydeyasy qaynaryna qayta den qoymaqpyz. Múnyng jolynda onday dýrdarazdyqtar týk te emes.
Basqasyn aitpaghanda, Islam dinine ótkende de pendening atyn qaytara músylmanshalap qoymaushy ma edi): Endeshe, syrtqy-ishki impulisterin tereng payymdap, jana tarihy ózgeriske alaqaylay at qosqannan basqa aitarymyz joq.
Abylayhan Qalnazarovtyng Facebook-tegi paraqshasynan
Abai.kz
