Ghasyrlardyng talqysyna týsip kele jatqan júmbaqtyng biri - Shynghys hannyng jerlengen jeri. Anyz boyynsha ol jerlengen jermen myndaghan jylqy aidap ótip, jerleu rәsimine kuә bolghandardyng biri qaldyrylmay óltirilgen deydi. Al ol jerding qayda ekenin tap basyp eshkim aita almaydy. Bireuler qazirgi Qytaydyng aumaghynda dese, endi bireuler Saryarqada deydi, keybir ghalymdar mongholdyng úshy-qiyrsyz dalasynda deydi.

Jaqynda Sergey Afanasiev degen tarihshy anyzgha mýldem qayshy keletin óz boljamyn úsyndy deydi Ekspress K. Ol Shynghys han sekildi túlghany qarapayym adam tәrizdi jerge kómip, onyng ýstinen jylqy aidap ótti degenge senu qiyn deydi.

Jaqynda Abay audanyndaghy Shynghystaudy aralap, jer astyndaghy Qonyr Áulie kólinde bolyp qaytqan ghalym óz boljamyna jergilikti aqsaqaldardyng әngimesin tirek etip otyr. Kónekózder Shynghystaudyng biyik tóbelerining birinde Shynghys hannyng aq kiyizge otyrghyzylyp han saylanghanyn aitypty. Sonday-aq, aqsaqaldar Shynghyshannyng mәiiti Euraziyanyng kindigi sanalatyn Jiydebaydyng manayynda degenge ghalymdy bek sendiripti. Aytpaqshy, Jiydebaydaghy Abaydyng qystauyna jaqyn jerge jer kindigi degen belgi qoyylghan.

Ghasyrlardyng talqysyna týsip kele jatqan júmbaqtyng biri - Shynghys hannyng jerlengen jeri. Anyz boyynsha ol jerlengen jermen myndaghan jylqy aidap ótip, jerleu rәsimine kuә bolghandardyng biri qaldyrylmay óltirilgen deydi. Al ol jerding qayda ekenin tap basyp eshkim aita almaydy. Bireuler qazirgi Qytaydyng aumaghynda dese, endi bireuler Saryarqada deydi, keybir ghalymdar mongholdyng úshy-qiyrsyz dalasynda deydi.

Jaqynda Sergey Afanasiev degen tarihshy anyzgha mýldem qayshy keletin óz boljamyn úsyndy deydi Ekspress K. Ol Shynghys han sekildi túlghany qarapayym adam tәrizdi jerge kómip, onyng ýstinen jylqy aidap ótti degenge senu qiyn deydi.

Jaqynda Abay audanyndaghy Shynghystaudy aralap, jer astyndaghy Qonyr Áulie kólinde bolyp qaytqan ghalym óz boljamyna jergilikti aqsaqaldardyng әngimesin tirek etip otyr. Kónekózder Shynghystaudyng biyik tóbelerining birinde Shynghys hannyng aq kiyizge otyrghyzylyp han saylanghanyn aitypty. Sonday-aq, aqsaqaldar Shynghyshannyng mәiiti Euraziyanyng kindigi sanalatyn Jiydebaydyng manayynda degenge ghalymdy bek sendiripti. Aytpaqshy, Jiydebaydaghy Abaydyng qystauyna jaqyn jerge jer kindigi degen belgi qoyylghan.

Osy manaydaghy Aqtas tuynda Qonyr Áulie degen ýngir bar. (Múny Bayanauyldaghy Qonyr Áuliyemen shatastyrmaghandarynyz jón. Eki ýngir de qasiyetti sanalady. Ekeuining de nege birdey ataugha ie ekenin eshkim zerttemegen tәrizdi - avt.) Jartastardyng arasyndaghy jarylghan jinishke jolmen ishke kiresiz. Jýre berseniz tómendegi tereng kólge jetesiz. Ondaghy su qasiyetti sanalady. Jyl sayyn kóktem-jaz ailarynda múnda tәu etip keluishler tym kóp. Kólge emdelushilerdi әkelip paydagha qaryq bolyp jýrgen emshiler de az emes. Jergilikti anyzgha sensek eni on bes metrlik tereng kólding týbinde jasyryn esik bar eken. Sol arqyly kelesi ýngirge ótuge bolady. Dәl sol jerde Shynghys hannyng sýiegi jatuy mýmkin.

Ýngirge kelushilerding barlyghy da joljónekey anyzdy estip biledi. Kól basyna jetip tәu eter kezde qúlshylyqty ýn-týnsiz atqarugha tyrysady. Óitkeni әlemdi biyleshining tynyshtyghyn búzyp aludan qorqady. Emdelushiler shynymen de ýngirge kirgennen-aq bir tylsymdy sezetinderin aitqan.

Múnyng bәri әzirge eshqanday ghylymy tújyrymy joq anyzgha arqa sýiegen әngimeler. Degenmen, tanghajayyp oqighalargha tap bolghysy keletinderge taptyrmaytyn taqyryp sekildi.

www.masa.kz sayty