Múqaghaligha qatysty bir jәit

Jaqynda «Týrkistan» gәzetting  3-nshi aqpandaghy sanynan «Múqaghaly Maqataevtyng búltty aspany» atty jazbany oqyp (marqúm Jәlel Kettebekting esteliginen ýzindini), aqyn agha jayyndaghy bir eski ósekting sonda taghy qaytalanghanyna ókindim. Ol - kýndeliktegi: «...Keyinnen ol kisini Ádebiyet institutynan shygharyp, Jazushylar odaghynan qudy dep estidim. «Estidim» dep otyrghanym, ósitti degen naqty qújatty óz kózimmen kórgen joqpyn. Osylaysha qazaqtyng Maghjannan keyingi eng aruaqty aqyny resmy әdebiyetten shettetildi» degen ekiúshty sóz. Men marqúm Jәleldi jazghyrudan aulaqpyn, biraq «naqty qújatty óz kózimmen kórgen joqpyn» dey túra Múqaghaly «resmy әdebiyetten shettetildi» dep tújyruy aghattyq bolghan. Atýsti oqyghan kisige búl tújyrym shyndyq ispettenedi. Osy jóninde kózi qaraqty aghayyndargha pikir aituym kerek tәrizdi.

Múqaghaligha qatysty bir jәit

Jaqynda «Týrkistan» gәzetting  3-nshi aqpandaghy sanynan «Múqaghaly Maqataevtyng búltty aspany» atty jazbany oqyp (marqúm Jәlel Kettebekting esteliginen ýzindini), aqyn agha jayyndaghy bir eski ósekting sonda taghy qaytalanghanyna ókindim. Ol - kýndeliktegi: «...Keyinnen ol kisini Ádebiyet institutynan shygharyp, Jazushylar odaghynan qudy dep estidim. «Estidim» dep otyrghanym, ósitti degen naqty qújatty óz kózimmen kórgen joqpyn. Osylaysha qazaqtyng Maghjannan keyingi eng aruaqty aqyny resmy әdebiyetten shettetildi» degen ekiúshty sóz. Men marqúm Jәleldi jazghyrudan aulaqpyn, biraq «naqty qújatty óz kózimmen kórgen joqpyn» dey túra Múqaghaly «resmy әdebiyetten shettetildi» dep tújyruy aghattyq bolghan. Atýsti oqyghan kisige búl tújyrym shyndyq ispettenedi. Osy jóninde kózi qaraqty aghayyndargha pikir aituym kerek tәrizdi.

KSRO Jazushylar odaghy Ádeby qorynyng Qazaq bólimshesine diyrektorlyqqa taghayyndalghan kezim. 1975-jyl. Bir kýni bólmemning esigi aiqara ashylyp, alyp deneli Múqaghaly tisi aqsiyp kirip keldi. Úshyp túryp, sәlem berip, qarsy qabyrgha irgesindegi divangha jayghasuyna ishara jasadym. Ol divangha emes, ýstelimdi janay túrghan biyik arqalyqty oryndyqqa otyrdy. Ýstinde -qonyrqay jyly kýrteshesi, basynda -qauqighan sary malaqayy. Óni jýdeu. Ánsheyinde jymiysyn jarasymdy etip týratyn bet shúnqyry sualynqy jaghyna sinip ketkendey. Men irge jaqtaghy oryndyqtardyng birin alyp, Múqanmen dize týiistire bere:

-IYә, Múqa, hal-ahualyng qalay? - dedim.

Múqanmen tanystyghymnyng bastauy 1970 jylda, men "Qazaq әdebiyeti" gazetining redaksiyasynda qyzmet istep jýrgen tústa jatqan jәne, qalaysha ekenin bilmeymin, men әu deskennen-aq "sen" dep  ketkenmin-di.

-Divanyna otyrmaghanyma sen renjime, qyztalaqtyng jýmsaghyn da, qattysyn da kórip jýrmin ghoy, auruhanadan keshe shyqtym, jaraydy, ony qoyshy, saghan kelgen sebebim: sening anau búghaltyryng bar ghoy, sol mening "kókqaghazymdy" kórse-aq jaman shoshidy, ei! Soghan aitaryndy aitshy! -     dedi ol.

-Shoshyghany qalay? - dedim, eshtene týsinbey.

-Ózinen súra, - dep sәl jymidy da, malaqayyn alyp divangha tastay saldy. Qobyraghan shashyn qos qoldyng sausaghymen artqa qaray salalap-salalap tarady. Keng mandayy jarqyray ashyldy.

-Qazir súrayyn, - dep orynyma bardym da, buhgalteriyagha telefon shalyp, bas buhgalter Farida Miniykeevany shaqyrdym. Múqan:

-Qyzyq, - dedi.

-Ne "qyzyq"?  Qay súlu esine týsti? - dedim, әzildese beretin әdetimmen. Sol әredikte kelip kirgen Fakeng ne ýshin shaqyrylghanyn angharsa kerek, qolyndaghy "kókqaghazdy" - enbekke jaramsyzdyq jónindegi bulletenidi maghan úsyna jaqyndap, Múqaghaligha qarap:

- Búlaryna  aqsha tóleuge pravomyz joq desem, myna tentek úqpaydy, - dedi.

-"Pravomyz joghy" qalay? - dedim. "Kókqaghaz" ekeu eken.

-Litfondtyng mýsheliginen shygharylghan, ózine aitqanmyn.

-"Shygharylghany" qalay?! - dedim, eriksiz tandanyp.

-Postanovleniyeni alyp keleyin, kórinder, - dep Fakeng búrylyp jónele berdi.

-Ayttym ghoy, «qyzyq» dep?! - dedi Múqan, tiyisti aqshasyn sanap alghan  kisishe jyly kýlip.

-"Qyzyghyn"  bar  bolsyn!  -  dedim. "Kókqaghazdaryna"  qarasam: bireui jaqynda ghana berilipti, ekinshisi tórt ay mólsheri búrynda jazylghan.

Fakeng qaytadan kelip, bir paraqty aldyma qoydy. Bólimshening resmy blankisinde "Postanovlenie pravleniya" dep orys tilinde sayrap túrghan qaulynyng tújyrymy: "Múqaghaly Maqataevtyn SSSR Jazushylar odaghynyng mýsheliginen shygharylghany SSSR Jazushylar odaghy Ádeby qorynyng mýsheliginen de shygharylghany bolyp tabyladyny" aityp aiqúlaqtanghan. Bólimshe diyrektory Ábdirashit Ahmetov qol qoyyp, mór basqan.

-Qyzyq, ә? - deydi Múqan, jaybaraqat sóilep.  Sózi qityghyma tiyip:

-Myna qaulyny Mәskeu bekitip qoysa, "qyzyq" sonda bolady, "qyzyqtyn" kókesin sonda kóremiz! Múqa, sen tyrp etpey otyr, men qazir kelemin, - dedim de, Ánuar Álimjanovqa  baryp keletinimdi aityp, esikke bettedim.

-Birinshi sekretarigha barasyng ba? Ol sekpetariatsyz  shesher me eken? - dedi Faken, maghan ilese shyghyp. Ýndemedim.

Ánuar Túrlybekýly Álimjanov - Jazushylar odaghynyng basshysy -   bólmesinde onasha eken. Sәlemdestim de, mәn-jaydy aityp, әlgi qaulyny úsyndym:

-Múqaghalidy odaq mýsheliginen shygharghandarynyz ras pa? Qashan boldy? Sekretariatta sheshilip pe edi? - dep súraqty shúbyrttym. Ánekenning qabaghy týiilip, kózi ótkirlene qaldy. Basyn shayqap:

-Ákәu, (Ánekende osylay "әkәu" deytin odaghay sóz bar-dy, - Gh.Q.), bir ret syrtynan aqyldasqanbyz onyng mәselesin. Masayyp jýretinin qoymaghan son. Birimiz: "odaqtan shygharayyq!" dep, birimiz: "mýsheligin bir jylgha toqtatyp, shartty jaza qoldanayyq!" dep talqylaghanbyz. Men ol eki úsynysqa da kelisim bergen joqpyn, úyat bolady ghoy! Ol Múqaghaly ghoy, әkәu! Aytpaqshy, birde Múqaghalidyng mәselesin qarap, bizding jigitter úyatqa qalypty ghoy, ózderi osy qyzyq! - dep iyghyn kujyng etkizdi.

-"Qyzyq" kóbeydi, aqyry qayyrly bolsyn, al andaghy qaulyny zansyz dep Mәskeuge hat jiberemin de, ol jaqtyng jauabyn tospay-aq, Múqannyng bulleteniderining aqshasyn tólep beremin, - dedim. Ánekeng qaulyny maghan qayyryp:

-Dúrys, dúrys!  - dedi. Men ýstelge qaulyny audaryp tósedim:

-Áneke, osy aitqandarynyzdy mynanyng syrtyna qazir jazyp qoyamyn, - dedim.

-Sóit, men qol qoyyp bereyin,  - dedi ol.

Qysqasy: Múqaghalidyng «Jazushylar odaghyna mýshelikten shygharyluy sebepti  Ádeby  qor  mýsheliginen  shygharylghany  turaly  qaulynyn» jansaq ekeni jayynda Mәskeuge hat jazdym. Sóitip tynyshtaldyq.

Al  «Ánuar  Álimjanov  Jazushylar odaghyn basqaryp túrghanynda Múqaghalidy odaq mýsheliginen shygharyp tastaghan bolatyn» degen  «janalyq» mýlde beker, ol - kәdimgi ósek.

Qazaqstan Jazushylar odaghynyng múraghatjayynda basqarma hatshylary alqasynyng 1974 jylghy qantardyng 24-i kýni ótkizgen mәjilisining №3 «a» qaulysy bar. Onda Múqaghaly Maqataevty KSRO Jazushylar odaghy mýsheliginen shygharugha sheshim qabyldanghany jazylghan. Ol-jalghan sheshim. Sebebi: birinshiden, sol mәjiliste qaralghan negizgi mәsele - «Orys әdebiyeti men ónerining Qazaqstandaghy onkýndigi» jayynda bayandama jasaghan Qalaubek Týrsynqúlovtan (odaq basqarmasynyng ýshinshi hatshysy) keyin súraghanymda ol joly Múqaghaly turaly eshqanday sóz bolmaghanyn aitty. Ekinshiden, QJO basqarmasynyng birinshi hatshysy Á. Álimjanov Mәskeude issaparda jýrgen, al birinshi basshy joq kezde kimdi bolsyn mýshelikten shygharu siyaqty kýrdeli mәsele qaralmaytyny ózinen ózi belgili. Eger tipti bir shúghyl sebeptermen qarau qajet bolghan kýnning ózinde mәjilisti birinshi basshynyng mindetin uaqytsha atqarushy ekinshi basshy - Iliyas Esenberlin ótkizip, sheshimge sol qol qoigha mindetti edi. Olay bolmaghan. Syrtqy baylanys jónindegi hatshy (tórtinshi) Oljas Sýleymenov qol qoyypty. Ýshinshiden, qaulynyng ózin «a», «ә», «b»... dep nómirleu eshqashan bolghan emes. Qosymsha mәsele qaralghan bolsa, onda sol qaulynyng baptaryna: «a», «ә», «b»... dep tarmaq engiziledi. Yaghny mynau «№3 «a» qauly» әldekimge ne Múqaghalidy múqatu ýshin, ne Ánuardi arandatu ýshin kerek bolghan da, keyin jәne sauatsyz jazylghan, demek, jalghan qújat ekeni dausyz. Jalghandyghyna jәne bir dәlel-ol mәjiliste Múqaghalidyng tәrtibi qaralsa, sheshim qabyldanbastan búryn talqylau, pikirlesu boluy, hatshylar alqasynyng mýshelerinen kim-kimning sóilegeni, ne degeni, sheshimning neshe dauyspen maqúldanghany aityluy talap etiledi ghoy, múnda onday qújat (mәjilis hattamasy) joq, pәlenbay mәjilis ótti, týglenbay sheshim qabyldandy degen jarty paraq jazba ghana bar.

2009-jylghy mamyrda  Preziydent múraghatjayynan Ánuar Álimjanovqa qatysty aqparlar izdep, maqalalary, súhbattary, audarmalary, hattary bar on shaqty papkany aqtardym. Ánekenning tughanyna 2010-jyldyng mamyrynda 80 jyl tolatyn edi de, soghan oray jazushynyng búryn jaryq kórmegen maqalalaryn, hattaryn kitap etip shygharudy qolgha alghanmyn. Sóz retine qaray aita otyrayyn: Ánekenning 70 jyldyghy jetim qyzdyng toyyna úqsap audanynda ghana ótkizilgen. Al 80 jyldyghy Almatyda, M, Áuezov atyndaghy drama teatrynda «ótkizildi»  deu ýshin ghana ótkizildi, atyna zaty say bolghan joq. Álemning alpys birdene elinde bolghan, Qazaqstanyn, qazaghyn meylinshe nasihattaghan, KSRO әdebiyetshileri, jornalshylary týgel derlik tanyghan, qúrmettegen, kýni keshe KSRO Jogharghy kenesining Respublikalar kenesin basqaryp, Kenes Odaghyn ydyratu turaly qaulygha qol qoyghan ataqty qalamgerining aruaghyna Almaty oblysynyng basshylary әli de taghzym eter emes. «Estelik jinaqty shygharyp beremiz» dep aldaghandary óz aldyna, Ánekenning mýsinin jasatudy tausylmas jyrgha ainaldyryp, oghan «qarjy tappay qinalyp», mektep múghalimderine salmaq salyp jýrgen kórinedi. Kózi tiri jazushylarynyng 60, 70 jyldyghyn dýrkiretip ótkizip, avtokólik bastaghan syi-siyapatty ýiip-tógedi. «Aytys jenimpazdaryna» avtokólikti tizip tastaytyn maqtan-әdet te bar. Al Múhtar Áuezov alghashqy kitabyna alghysóz jazghan, keyinde: «Eger Birinshi Petr Europagha tereze tesken bolsa, Ánuar Álimjanov Aziyagha aiqara ashty» dep maqtanysh tútqan Ánekene «ózi joqtyng kózi joq» jasalyp keledi. Student Ánuarding 1953-jyldyng kókteminde Ústazy Múhtar Áuezovti KGB degen pәleketting qaqpanyna tútyludan saqtap, qútqaryp jibergen erligi kópke mәlim bolsa da, bizding úlyqtargha beymәlim siyaqty.

Endi atalghan múraghatjaydan tabylghan myna hatqa ýnilelik:

«Ánuar!

Ayyp etpe, sening aldyna baryp barlyq jaghdayymdy aitugha arlanyp otyrghanym joq. Sen qabyldamaydy, tyndamaydy degen de oidan aulaqpyn. Sening qazirgi júmysyng qauyrt, ony da týsinem. Sondyqtan mening Jana jyldan bergi jaghdayymdy ózing bilesing be, joq pa dep hat jazuyma tura keldi. Menin, semiyamnyng qazirgi hali osyghan moyyn úsyndyrdy meni. Ýiine baryp jolyghudy úyat kórdim. Taghy da ótinem, aiypqa búiyrma.

Ózine belgili bolar, biylghy jyl (1973) maghan onshama quanysh әkele qoyghan joq әzirshe. «Júldyzdan» meni bosatqan, ol kezde sen OAR jaqqa ketken edin. Sening kelisiming boldy ma, joq pa, ol jaghy maghan әli belgisiz. Ózim de kinәlimin, әriyne, degenmen de, dәl Jana jyl kelgende, balalarymnyng jep otyrghan qoreginen ajyratatynday eshkimge eshnәrse istey qoyghan joq edim...

Jasyratyny joq, bayqaymyn, sen maghan suyq qaraysyn. Sen meni, mening bolmysymdy tanityn siyaqty eding ghoy. Týsinbeymin, qanday ghana ósekshining tiline erdin?! Aramdyq, adamgha degen jauyzdyqtan boyyn aulaghyraq ústaytyn bir adam mendey-aq bolar (osylay deuge úyalmaymyn!). Eger men tarapymnan kóbik ezu bireuler saghan birdene dep jetkizse, onyng bәri jalghan ekendigin týsinuindi ótinem.

Al әlgi dert, ishimdik mәselesine keletin bolsaq, endi onyng iyisin sezdirip, izin de bildirmeuge bel baylagham. Esinde bolsyn, búl -mening azamattyq sózim!

Adamnyng bәrin dos sanap, kónilderin jyqpay, kólgirsip kelippin. Bayqasam, mende dos joq eken. Dúshpanym bar ma, joq pa -bileymin. Mendegi bar aiyp -jekkóretin, qúlqym sýimeytin adamgha jekkóretinimdi, qúlqym sýimeytindigin sol adamnyng aldynda op-onay bildirip alatyndyghym (ishsem de, ishpesem de).

Ánuar! Býginning qyzyghynan, rahatynan, bayshylyq-barshylyghynan qanshama bezinip, bolashaq ýshin, qauym ýshin, bolashaqtyng әdebiyeti ýshin ómir sýreyin desem, mening qazirgi bolmys-túrmysym sonshama ezip, janshyp, juasytyp barady. Ózim jaryq dýniyege әkelgen balalarymnan artyq baqyt joq maghan. Solardy oilaymyn, qiyndap ketti...

Ótinish: eger menen ýmitindi birjola ýzbesen, meni ózinning qarauyna júmysqa al. Aqyndyghy da, talanty da, ataghy da qúrysyn, balalarymnyng joqshylyqta boluyn kórgim kelmeydi. Bәri de erjetip, esteri kirip qalypty, úyalyp jýrmin solardan... Ózing bilesin, qyryqtan attanyp baram ghoy, endi qanday balanyng qarauyna baryp әdeby qyzmetker bolmaqpyn. Ne de bolsa, óz qarauyna al, batyr! Qiyndap ketti. Senen alghashqy da, aqyrghy da ótinishim osy. Qalghanyn azamattyghynnan, qúrbylyghynnan kýttim!

Sәlemmen, Múqaghaliy.

20. 03. 1973 j.

Panfilov, 147, kv.95. Telef. 27497».

Búl hattan keyin ekeui jaqsylap әngimelesken bolar. Kóp keshikpey  Múqaghaly Mәskeuge, Ádebiyet institutyna oqugha jiberilgen. Ol Ánuardin: múndaghy «dostarynan» uaqytsha bolsa da qol ýzsin, ýlken ortany kórsin, oqysyn, oilansyn degen qamqorlyq niyeti ghoy. Biraq Múqaghaly tiyanaqtap oqy almady. Sol turaly Ánuargha instituttan 1973-jylghy qarashada hat kelipti. Joldaghan kisi aty-jónin anyq jazbastan iyirlep qol qoya salghan. Ol bizding aqyndy «stihiynaya odarennosti kotorogo nesomnenna» dep baghalay kelip, oqudan shygharugha mәjbýr bolghandaryn ókine mәlimdepti. Al Ánuar hat iyesin әbden tanityn bolsa kerek, jauabyn: «Uvajaemyy Aleksandr Petrovich!» dep bastap, Múqaghalidy ózining joghary qúrmetteytinin aityp (múraghatjaydaghy oryssha núsqasynan sol jerde  qazaq tiline audaryp jazyp alghanymdy úsyndym): «...Múqaghaly Mәskeuden qaytyp kelgende men shet elde edim, ol ornymda qalghan hatshygha: - Jazushylar odaghy aldynda úyattymyn. Endi múnda jýre almaymyn, auylyma ketip baramyn, jana jyr jinaghymdy dayyndap bolghan song kelemin, - dep ketipti... Talantty aqynnyng odaqqa tanyluy ýshin kitabyn Mәskeude orys tilinde shygharghymyz keledi, Siz kómektesseniz jarar edi», dep jazypty. Keyinde aqynymyzdyng Mәskeude «Zov dushi» degen atpen shyqqan (orysshalaghandar -i.Aleksandrova men M. Kurgansev) ýsh dastany men 55 óleni engizilgen jinaghyna alghysózin Ánuar: «...tvorchestvo Mukagaly Makataeva - yarkaya stranisa kazahskoy poezii  shestiydesyatyh-semiydesyatyh godov nashego stoletiya», dep bastap: «Poroy on byval grusten, poroy bespokoen, zadirist v spore. No vsegda ostavalsya jiznelubom y optimistom...  Dobrotoy napolneny ego stroki, dobrotoy y luboviu k cheloveku», dep tújyrypty. Osynday adal pikirli Ánuarding Múqaghaligha qashanda ong kózimen qaraghanyna búl - jәne bir dәlel. Ánuar bolmasa, búl jinaq shyqpas ta edi (sóz ynghayyna qaray aita otyrugha bolar bir jәit: sol jyldary Leningrad baspasynan jaryq kórgen «Poety Kazahstana» jinaghyn Múhtar  Maghauinge qúrastyrtyp, jolyn ashqan da Ánuar eken).

Ánuarding hatyndaghy Aleksandr Petrovichtin  әigili aqyn, audarmashy Mejirov ekenin Ótegen Kýmisbaevtyng «Mәskeuge simaghan Múqaghali» dep jazghan  esteliginen  bildim ( «Ayqyn» gәzeti, 14-tamyz, 2010-jyl).  Ótegen aqynnyng Mәskeumen hosh aitysqan óleninen myna  joldardy keltiripti:

...Ýirenip qalghan úyamday,

Mәskeudi baram qiya almay.

Milliondardyng ishinde

Bir basym mening siya almay.

Ensemdi bir sәt jiya  almay.

Ne betimdi aittym, Almatym,

Ne deymin saghan, úyalmay?!.

Tanghy shyq.

Ayaz soryp túr.

Soghyp túr boran,

Soghyp túr.

Aq qúsym, meni aman-sau

Almatymmen jolyqtyr!

Múqannyng Ánuarmen jýzdese almay, hatshysyna: «auylyma ketip baramyn» degeni osy kónil kýiining jalghasy eken-au!..

Jalpy Múqaghalidyng aspany erekshe búltty bolghan joq. Ólenderi gәzet-jornaldarda da, kitap bolyp ta shyghyp jatty. Al qaysybir jinaghynyn  baspadan bir jyl, eki jyl keshigip shyghuy - aqyn-jazushylardyng kóbi derlik kórgen jәit..

Ánekennin: «...bizding jigitter úyatqa qalypty ghoy, ózderi osy qyzyq» degenine oralayyn.

Bir kýni odaqtyng kәsipodaq komiyteti jalpy jinalysyn shaqyrdy. Qaralmaq mәselelerding biri - Mýqaghaly Maqataevtyng tәrtibi. Jinalysty Oljas Sýleymenov  ashyp, jýrgizip otyrdy. Negizgi mәsele boyynsha bayandama jasalyp, jaryssóz bolyp, sheshim qabyldanyp, odan song kýntәrtibindegi basqa mәselelerdi qaraugha kezek keldi.  Oljas әrqashanghy  әdetinshe Múqaghaligha shýiilip biraz sóilep: - Maqataevty kәsipodaq mýsheliginen, tipti jazushylar odaghynan shygharu da kerek! - dep kósildi. Minberge shyqqandardyng birsypyrasy qostady. Eki-ýsh kisi qarsy sóiledik. Men: - Múqaghalidyng anda-sanda masandau jýretini ras, biraq, eshkimning basyn jarghan joq, kózin shygharghan joq.  Sәkeninen, Iliyasynan, Beyimbetinen, Múhtarynan, Sәbiytinen, basqa da ýlken-kishi túlghalarynan aiyrylghan qazaq әdebiyetine endi jetpey túrghany Múqaghalidy  kuyp tastau ma? - dep, orynsyz úsynysqa mýlde qarsy ekenimdi aittym. II-qii órshidi. O tústan, bú tústan ala-qúla sózdi aiqay shyqgy. Sol kezde әldekim:

-Múqaghaly kәsipodaqtyng mýshelik jarnasyn uaqtyly tólep jýr me, sony aitsynshy ózi! - dedi.

Múqaghaly zaldyng orta sheninde otyrghan-dy. Jýrt: "IYә, iyә, aitsyn!" desip, Múqaghaligha jalt-jalt qarasty. Ol tisi aqsiya kýlip otyr. Qolyn silteydi. Sonda bir jazushy: "Onyng aitqysy kelmese, komiytetting jarna jinaushysy kim edi, sol aitsyn!" dep talap etti. Komiytet tóraghasynyng túrmys mәseleleri jónindegi orynbasary buhgalter Farida Miniykeeva edi, sol kisi ornynan túrdy da: Mýshelik jarnasyn ýsh jyl boyy tólemegendigi sebepti Maqataev joldas mýshelikten aldynghy jyly shyghyp qalghan bolatyn, - dedi. Qarq-qarq kýlki zaldy jaryp jibere jazdady. Qyzyl sheke bola bastaghan kópshilik sol kýlgen boyy tarap kete bardy. «Bizding jigitterding qyzyghy» - sol!

Sóz sonynda myna bir oidy ortagha salghandy jón kórdim. Búryn da kәperimde bar jәitke Jәlelding Múqaghaly turaly: «...qazaqtyng Maghjannan keyingi eng aruaqty aqyny...» degeni jetekshi boldy. Songhy jyldary әdeby baspasózde jariyalanyp jýrgen maqalalardan: Abaydan keyingi eng pәlendey de týglendey aqyn Maghjan Júmabaev...  Iliyas Jansýgirov... Qasym Amanjolov... Múqaghaly Maqataev...  dep týrli-týrli anyqtama beru jii kezdesetin boldy. Búl qanshalyqty qajet? Ýlkendi-kishili marqúm aqyndarymyzdyng әdebiyet tarihymyzda óz oryny, óz dengeyi bar emes pe? Olardy «Qazaqtyng Bas aqyny» Abaydan (Ahmet Baytúrsynov) keyingi «ekinshi oryngha» qoygha qúmarlyq kimge, nege qajet? Tipti keyde Abaymen iyqtastyru sekildi óreskeldik te qylang beredi.

Sonday-aq, keybir kópe-kórineu jandayshap sayasatkerlershe, aqyn-jazushylarymyzdyng aramyzda joghyna da, baryna da: «úly; kemenger; әuliye; payghambar...» dep  ataq ýlestiretin oisyzdyq, daraqylyq órship barady. Meninshe, búl - әdeby syn betin basyp, auzyn japqan son  jol alghan, betimen ketken beypilauyzdyq! Ataq ýlestirgishter - ne ózin әdebiyetting bilgiri, tóreshisi sanaytyndar, ne «batyl pikiraytqyshtar», ne jaghympazdar, ne  «men de aita salayyndar».

Qalay desek te, búl «janalyqtar» esen-sau aqyn-jazushylarymyzdyn, eng aldymen әdebiyetimizdin  mereyin, bedelin arttyrmaydy, kerisinshi - núqsan keltiredi, kemitedi.

«Abay-aqparat»