«Jamannyng sandyraghynan...» keyin mening bedelim kýrt ósip ketti. Jekeme hat jazyp, aqyl-kenes súrap jatqandar kóp. Kóbi — qyz kelinshekter. Ay, netken taza, netken anghal halyq-ey, búl!

Boyymda erekshe qabilet bar ekenine ózim de sene bastaghan siyaqtymyn. Kóripkelder neghyp kóbeyip ketti desem óstip sendiredi eken ghoy...

Aytpaqshy, mening Raushan Tólenqyzynyng ýiinen basqa da aitqanym «dәl kelgen» kez bolghan. Jә, bәrin basynan bastayyq...

Mening Kenje, Baqyt deytin qúrdastarym bar. Student kezde osy ekeuinen kóresini әbden kórdim. Men turaly shygharmaghan әngimeleri joq. Mysaly, men týnde úshatyn kórinemin. IYә, kәdimgi bólme ishin boylap. Kanikuldan keshikken kezde «óltirip» tastaghandary da bar. Qaytesin, qúrdas! Qazaqta qúrdasqa sot joq. Reti kelgende olardy men de ayamaytynmyn...

«Baygha tiymegen qyzdyng bәri — balger» — deytin «maqal» bolatyn sol kezde. Shynynda da qyzdardyng bólmesinde, karta, qúmalaq bolatyn ylghi. Ózderi ashady, kelgen qonaqtargha ashtyrady, әiteuir, bolashaqqa «sapar shegip» jatady.

Kenjening hiromantikamen әuestenip jýrgen kezi. Baqyttyng da tәp-tәuir qúmalaq salatyny bar. Qyzdardyng arasynda әjeptәuir bedelge iye.

Birde ekeui kórshi fakulitetting jataqhanasyna barady. Sol jerdegi súlular búlardyng әuliyeligine auyzdaryn ashyp, kózderin júmady. «Shirkin, Baukeng bolghanda ghoy...» — deydi Baqyt qarap otyrmay, — naghyz әulie sol ghoy. Aytqany ainymay keledi». «Qoyshy, Baqyt, úqsamaydy ghoy...» — deydi qyzdar. «Olla, billә» — dep qylghynady Baqyt. Oghan Kenje qosylady. Mening neshe týrli dәl kelgen boljamdarym turaly qúiqyljytady...

...Qyzdar maghan qúrmetpen qarap qalypty. Birtýrli búrynghy qaljyndary da azayghan. «Menen bastaysyng ghoy...» — dedi bir kezde biri sýzile qarap. «Odan keyin — men...» — dedi ekinshisi. Qyzdar shulap ketti. Men shoshyp kettim. «Osynsha qyzgha mening shamam...».

...Jo-joq, jaman oilap otyrghan men eken. Qyzdardyng әngimesi kóripkeldik turaly bolyp shyqty. Men, әriyne, at-tonymdy ala qashtym. Olay aittym, bylay qarghandym, senbeydi. Ana ekeui de attap bastyrmaydy: «Bauke, neng ketedi...». «Ay, búl it birdene dәmetip otyrghan shyghar...» — dedi Baqyt bir kezde. «Oybay, tóleymiz! — deydi qyzdar shulap. Managhy managhy ma, endi әbden sastym. Bir kezde aila tapqanday boldym: «Men beysenbiden júmagha qaraghan týnde ghana asham...». «Kelistik!» — dedi qyzdar...

«Endi senderdi jelkemning shúqyry kórsin» dep ketkem. Ásirese beysenbi kýni ol jaqqa attap baspaymyn. Biraq, boydaqta es bolmaytyny ras eken, birde dәl beysenbi kýni bara qalyppyz. Qyzdar ortagha aldy. Qútylu ýshin ótirik aitqanymdy aitsam, senbeydi: «Uәde bergensin...». Myna ekeui de taqymdap barady. Kenet... sanam jarq ete qaldy. Bir qyzdyng balkonda túrghanda, sharaptyng buymen, qúrbysy turaly aitqan әngimesi esime týsti. Úzynaghashtyng jigiti... mahabbat hikayasy, qyzdyng tipti óleng jazghany... bәri-bәri... Abyroy bolghanda, ana jigitti de bir ret kórip qalghanym bar. Biz búl jataqhanagha endi ayaq basyp jýrgende úzyn boyly, búira shashty, qonqaq múryndy bir jigit dәl osy bólmeden shyghyp kele jatyp, maghan alara qaraghan. Keyin kórinbey ketken...

— Jaraydy, — dedim endi alaqanymdy ysqylap. — Senen bastayyn, — dedim sosyn әlgi qyzgha búrylyp, — biraq kelisip alayyq, atalarym qúlaghyma ne sybyrlasa, sonyng bәrin aitam. Irkip qalsam, ózime auyr bolady...»

Qyz shoshyp ketti. Biraq biluge degen qúmarlyq jengen siyaqty, kelisti. Myna qyrsyqty qarasayshy, ne karta saludyn, ne qúmalaq ashudyng retin bilmeydi ekem. Bәribir tyghyryqtan shyghar jol taptym. «Men tamyr ústap, aitamyn, — dedim barynsha baysaldy bolugha tyrysyp, — mynalar siyaqty ótirik aitpaymyn...».

Kózimdi tars júmyp, tamyr ústap otyrmyn. Eki-ýsh minuttan song ana ekeui shiqylday bastady. «Tәit, aruaqty qashyrasyndar...» — dedim kózimdi ashpaghan kýii. Sosyn asyqpay, ana qyzdyng bar «tarihyn» bayandap shyqtym. Jigitting bet-beynesin surettegenimde bәrining auyzdary ashylyp qaldy. «Jaqyn jerdi kórsetip túr, Almatynyng myna jaghy siyaqty...» — dedim Úzynaghash jaqty siltep. Qyzdyng óleng jazghanyn aitqanymda esteri shyghyp ketti. Maghan bәrin móldiretip aityp bergen qyz da auzyn ashyp, anqiyp otyr. Sirә, úmytyp qalghan...

Men «boljamymdy» bitirgende, bólme ishinde qúlaqqa úrghan tanaday tynyshtyq ornady. «Ol... kele me? — dedi bir kezde alaulap otyrghan әlgi aru. Búl — men kýtpegen súraq edi. Qaytadan kózimdi tars júmyp, appaq bilekke jarmastym. «Kelmeydi!» — dedim sosyn, — Sen renjime, biraq maghan solay dep túr...».

Tym-tyrys. Bәri qorqyp qalghan siyaqty. «Bauyrjan, ana bólmege baryp, onasha sóilesuge bola ma? — dedi bir qyz ýrkektey qarap. Sirә, qúpiyasy júrtqa mәlim bolady dep ýreylenip otyr. «Joq! — dedim men, — Sender bilmeysinder ghoy, búl — óte auyr nәrse...».

«Ay, sen ananyng bәrin qaydan bilesin? — dedi eki qúrdasym syrtqa shyqqasyn. «Atalarym aitty!» — dedim men...

...Mine, osylay, qyzdar. Jalpy kóripkel ataulydan aulaq jýrgen dúrys. Aldaghyny tek Alla biledi!

Bauyrjan Babajanúlynyng Facebook-tegi paraqshasynnan

Abai.kz