Ónerde hahilyqtyng boluy bir ghaniybet. Kórkemdik әleminde kórinis beretin kórkemdikti shymyr shyndaudyng shartty talaby túr. Ónershining múraty sonda. Ertedegi «Iliada», «Tәnirlik komediyasy» týgeldey kórkemdik hahilyqty ghana  tәnir tútqan úly dýniyeler. Kórkemóner ómirding naqty shyndyghyn ón, renimen kórsetudi maqsat tútady, sonymen  de qúndy.

Mysaly, poeziyadaghy keremet nazym, formula, rәmizdik qisyn, qiyaldardyng týp negizi sol bir hahilyqta jatyr. Tau men úly dalanyng tendessiz bederin suretteu ýshin tek qana jalang talantty bolyp tuudyng ózi jetkiliksiz sekildi. San týrli boyau, eski sýrleuding jana týrin tipten әrlep, mәndep beru ýshin zau zerde men barynsha qanaghatty qosar bilim qajet pe dep payymdaymyz. Key kezde ol ýshin óner men ómirding tól zandylyghyn joqqa shygharatyn әsire abstraksionisterlerge ishtey qynjylasyng da!

Biraq, amalsyz osy zamandyq baghyttargha baghynugha mәjbýr bolatyn kezdering de az emes. Songhy uaqyttarda Ly Bay (Li Bo)-dyng ólenderin qaytalap oqyp jýrgem... Ghúmyrlyq úly shayyr atalyp ketken Tang dәuirining suretkeri tek tylsym tabighatpen tildesetin «ózgeshe tili bar»  bey ghúlama-dy. Tau-taspen syrlasudyng tendessiz ólshem pishimin osydan kóruge bolar edi?! Tylsymmen tildesu kýshi bizding aqyndarda da bar  ma edi!?

Alayda, sureti men ýni ekiúday seziletin ólender qajytar edi. Múnday dýniyeler qazaq ruhaniyatynda bolghan qúbylys pa edi? Ilyas Jansýgirúlynyng «Jetisu suretterine» ýnilemiz. Oralhan Bókeyding «Múz tauy» t.s.s keremet tuyndylargha qarasaq, qazaqtyng qara óleninen bastau alatyn jyr-dastandarynda dalanyng syry, jylqynyng dýbiri erekshe kóp! Juyrda Azamat Tasqaraúlynyng ólenderine úshyrastym.

...Altay taudyng úshary,

Qobyz kýiim qúsaly.

Jusan týbin bosatyp,

Bozang torghay úshady...

Mineki, búl – naghyz eskining jana ozany! Altay – (Home  neanderthalensis) kóne nәsilining kóz jasynan tamghan úshqynday aqyq órimder osylay bastalady. Altay taularynan qúlay aqqan Búqtyrmanyng ótkelsiz aghysynyn seziletin dybystar shumaghy.

«...Altay taudyng bókteri,

Kimder kelip ketpedi...» - kók pen jerdi jalghap túrghan úshardyng basyndaghy bozghylt óng osylay jyr bolyp jelbireydi. Hahilyq. Altay nәsilining býgingi ýni... Azamattyng ózi aitqanday:

«...Daldalap kemer taulardy,

Daladay kónili iyen moladay qarayyp,

Aruana kózinen aqsa tek qan aghyp,

Kórsoqyr tobyrgha talanyp,

shyndyq keledi...».

IYә, adam, pendening payymy men sanasy hahynda qanshama aitylghan ghibrat, oqylghan dәrister bar. Árkimning joly әrqily... Bireu jýrgen oy súlbada - bireu bolmaydy. Azamat Altaydyng bir biyiginen. Sol biyikting úsharynan tógilgen úlar-shudyng úshqyny. Altay tauy turasynda qanshama suretter syzyldy, órildi. Altay - jer gharyshy.

Japoniyada әigili Fudzy shyny bar. Osy shyndy jýz qúbyltyp jauharlaghan suretshi Kokusiyding júmystary tanday qaqtyrar-dy. San boyauly sol taudyng bastapqy týsi sol tól kýiinde kórinip túrady. Azamatttyng Altayy da solay, azamattyq lirika, ejelgi dýniyaning saryny ýndes. Sonday kidi.

«... Sol qolyma Ay qonady, Sana-sham.

Kókiregimning týp iyisin tanytyp,

Sóz býrleydi kózine onyng qarasam...»

Azamat aqynnyng óz ýni, óz qarasy, tandauy bar eken. Sol quantady. Argentinanyng Horhe Lius Borhesi (Jorge Luis Borges) kóp jyr jazghan liriyk. Onyng «Myng sala jol-baqshada» atty aq óleng sekildi әngimesi bar. Jol, baghyttar turaly aitylady. Úzaq haostyq aghyn. Bayaghy Jiyrenshe sheshenning «Bir jol bar alys, alys ta bolsa jaqyn. Bir jol bar jaqyn, jaqynda bolsa alys...» degen pәlsafalyq dýniyesimen bir negizde jazylghan úqsastyq. Mysal... Sol sekildi Azamat Tasqaraúly óz jolyn jón tandaghan, jәne ony eshkimnen súramady. Altayda tughan qyran aq ýrpek týlegining samghauy – jerine tartar. Onyng keybir ólenderindegi rokerlik týsimderi «ómir sýrmeui» de beyhahiy.

Azamat ataqqúmar emes, atqúmar. Altaydyng alabajaq bir qyrynda qúimatúyaq Kertanau atpen jelip jýredi ýnemi.

«...Tau kezgenge shalqys ta tartys ta myn,

Kertanaudyng tizginin tarta ústadym.

Úyasyna batty, әne, qyzaryp kýn,

Kórigine týskendey qart ústanyn...».

Búl jas aqynnyng «kerauyz» tuma taushyldyghyn kórsetedi. Tauda jýrgen jan balasy ózindik sýrleuin tandaydy dep mýjilip otyrghanymyz da osy. Sebebi, tau bederi san qily jymnan túrady. Ádebiyettegi sorap ta soghan úqsas. Shynynda, tyng әdebiyettegi shyng Altay taqyrybynda qalam terbeui - Oralhan Bókeyden keyin sәl tynys alghan ba dep oilaymyz. Poeziyagha dәstýrli sinise bastaghan tabighat renderi, tau boyaulary ólenning órisin keneyte týserin keybir aqyndardyng ózi jete týsine almay jýrui mýmkin.

Kóne әdebiyettegi ghajayyp saryndardy janashyldar óz kezeginde janghyrtatyny ayan. Abay ómir sýrgen dәuir men Kenestik sosrealizm úshqyny shashyraghan kezenning aiyrmasynda tudy da qazaq dýniyesine úly Abaydyng ruhany qúndylyghy keldi. Qoghamnyng ishki tynysy búghyp, tylsym tuyndylardy týgel ashugha qauqary jetpegen qanshama danalar qara jerding qiyanynda qaldy? Biraq, Abay men Shәkәrimning әleminen býgingi qazaq ruhaniyaty susyndady, nәr aldy. Maghjan poeziyasy men Súltanmahmút, Qasym Amanjolovtardyng ishki tanymyn qayta-qayta audaryp qarau arqyly qazaq poeziya әlemi tolyq silkine aldy. Biraq, dala jylqysy kóbinde «iydeologiyalyq besatardyn» qarauylynda ghana «silkindi». Al, silkinis sony - janghyrudyng basy boluy ghajap emes-ti.

Azamat Tasqaraúlynyng Ayy men Kýni bólekshe bir ilki dauyspen óleng bolady-au dep ýmittenip qalamyz. Onyng Ay men Kýni aiqaylap tuady! Sózding ghúmyry – óleng sekildi. Altay taulary alqanynda eshbir kedergisiz ósken lala gýlderindey ýlbir, kýnge tyrmysa ósken ósim - ólender.

«Kirpigimdi auyrlatyp kýz – oiym,

Kýz – oiymdy aq paraqqa tizeyin,

Sәlem joldap júldyz aqsyn sen jaqqa,

Keudeshemning bir týimesin ýzeyin...».

Azamat osynday aqyq shumaqtarmen-aq úly sezim-dýniyening  úshqynynday týzile týsedi. Sóz qauyzynyng ishinde shumaq-shumaq mәn maydany týrendetip jatady. Óte sezimtal...

«... Múz kók atym shapty me eken tym ýdey,

Qalay jýrmin sýt sýdinim irimey?!.

Seni oilasam tynyshtyghym jylan bop,

Sol jylandy jútamyn men tiridey...» - deydi.

Sóz ben mәnning maydany osylaysha bólek-bólek týidek ómir sýredi. Áuen, gharysh, ay men kýnning «ýni», tipti oqys aitylghan oilar arasynda adasyp qalasyn. «Buryl talgha tamshylaghan qazdyng ýnin» estigen sәting de, qúlaghyna әdemi әuen әkeledi. Azamat Tasqaraúly barynsha  kinәshil aqyn. Ólenderinde tang perdeli «renish» bar. Oqasy joq! Birneshe jyldan keyin qazaq poeziyasy әlem tilderine qaray kóptep tәrjimalana bastaydy. Haq. Birshama toqyraular da әli de kezdesedi. Oqasy joq! Búl da Haq. Sózdi júlmalau, myljalaudy «audarma» dep adasatyn sәtterge de kezdesermiz. Japppay orystanudyng qasiretin әli de tartamyz.

Ólen, әsirese, Azamat Tasqaraúly sekildi aqyndardyng tau bederli jyrlaryn audaru ýshin de kóptegen sau әreketter de jasalar. Batysqa sinu ýshin Altaydyng samalymen barudy qalar edim. Sózdi – mazmún mәni jәne boyau әrinen  tәrjimalaytyn tústa - Qazaq poeziyasynyng әlemdik naryqta toqtausyz ótetinin sezemiz. Soghan shaq keletin aqyndardy býginnen bastap esepke alu kerek. Azamattyng (Tasqaraúlynyn) azamattyq lirikalary ishki týrli boyauymen, tylsym әuenimen, zau shyrqauymen «Men Qazaqpyn!» dep erek enseli kórinedi. Syrtynan qarasang da óleng órimi beseneden belgili. Taudyng ýni, dalanyng týgel týr-týsi, kýlikting jelisi, týzemdikterding bolmys, keypin basqa órkeniyetke jetkizu ýshin Tasqaralardyng tastay aqyq ólenderi kerek-aq.

«... Biz jaqta әuir, ókpek, yzghyryq bar,

Jel sózge jәne emespiz biz kiriptar,

Say qúldap «Dýniye-ay»-gha salghan sayyn,

Jónkiydi alasúryp kýzgi búlttar...».

Búl Azamat Tasqaraúlynyng qalam úshynan úshyp bara jatqan jyl qúsy sekildi shumaqtar. Euraziyanyng mausymy qazaq auanynan mýldemge bólek. Sondyqtan kil qazaq aqyndarynyng óz-óz qanqyldary bar. Olardy qalypqa salugha bolmaydy. Olar kókten jerge qaray budaq-budaq túmandy dauysyn laqtyryp, biyik úshady. Kenistik, uaqytqa sinisip ketetin jyrlar bolsa, ony ekshey alatyn oqyrman bolsa jetedi.

Súraghan Rahmetúly

30.06.2018 jyl

Abai.kz