Ádeppen әzildey bilgen, әzildi qadirley bilgen xalyqpyz ghoy. Birde Rozybakiyev kóshesimen tómen ketip bara jatqanbyz. "Qalyn" keptelis bolyp túr eken. Janymda kelinshegim bar. Kóliktemiz. Qarasam, Tóleubek agham Rozybakiyevtegi bazardan shyghyp kele jatyr. Qolynda – ony-múny salynghan paket. Kelinshegime: «Kópten beri әzildemey ketip edim, qyzyq bolsyn, aghamdy qatyrayyn», – dedim de, Tóleubek aghagha zvondadym. Kezinde Ábish Kekilbaevtyng «Abylay han» spektaklinde ekeumiz jaqsy partner bolghanbyz. Ol kisi – Búqar jyraudy, men Diuanany oinaghan edik. Sóilep jatyrmyn:

– Assalaumaghalaykým, agha!

– Uaghalaykýmassalam!

– Agha, xabarlasyp túrghan sebebim, anau «Abylay handaghy» Búqardyng bir sózderi kerek edi, esime týspey...

Ol kisi odan beri biraz uaqyt ótkenin, sózin úmytqanyn aitty.

– Agha, bazardan ne izdep jýrsiz? – dedim sol kezde baryp.

– Áy, sen qayda túrsyn?

– Ýide otyrmyn, agha.

– Qaljyndama deymin. Qaydasyn? – dep ol kisi de qoymaydy.

– Tý-u, agha, nege senbeysiz? Ýidemin. Qazir ana teledidardyng dauysyn shygharayynshy, – dedim de, kóliktegi radionyng dauysyn aighaylatyp qoydym.

– Agha, әli de senbediniz be? Ýide otyrmyn. Maghjandy shaqyrayyn ba, joq, kelininizdi shaqyrayyn ba?

Sendiruim kerek qoy endi.

– A... kel... – dep qaldy ol kisi.

– Kelininiz be? Qazir... Gýlbanu! Gýlbanu! Kelshi, alshy, myna telefondy! Aghama «ýide otyrmyn» desem, senbeydi. Sóilesshi, – dedim.

Qasymda otyrghan kelinshegim telefondy aldy da: «Áló, sәlemetsiz be, agha!» – dep edi...

Arghy jaqta – ýnsizdik. Qaytadan ózim tútqany aldym da:

– Agha, endi sendiniz be? Ayttym ghoy, ýidemin, – dedim dauysymdy nyqtap.

– Onda sen mening bazarda jýrgenimdi qaydan bildin? – dep súrady birtýrli ýnmen.

– Agha, eshkimge aityp qoymaysyz ba...

– Neni?

– Mening kóripkeldik qasiyetim bar...

– Ketshi-ey!

– Endi... Onda sizding bazarda ekeninizdi qaydan bilip otyrmyn?

– Onday kóripkeldiging bolsa, aitshy, mening ýstimde ne bar?

Menen birneshe qadam ghana jerde túr ghoy, aita jóneldim:

– Ýstinizde – qara palitonyz, basynyzda – qara kepkanyz...

– Asta-a-pyralla! – dedi agham. – Aytshy, qolymda ne bar?

– Qolynyzda – kók paket.

– Bekjan, mynauyng súmdyq! Sen «toshna» aittyn, – dedi de, sóite túra taghy:

– Myqty bolsang aitshy, mening kóligim qayda túr? – dep súrady.

Qap, bitken jerim osy boldy-au, aghanyng kóligi kózime týspedi, qayda ekenin de bilmeymin. Sasqanymnan:

– Kóliginiz Tóle biyding boyyndaghy «Aru-ana» meyramxanasynyng aldynda túr, – dep soghyp qaldym. «Jyndynyng aitqany emes, sandyraghy keledi» degen, sóitsem, shynynda da, agham kóligin sonda qaldyrghan eken, dóp týskem ghoy

– Asta-a-a-pyralla! Ei, sen múny neghyp jasyryp jýrgensin? Ói, sen súmdyq adam ekensing ghoy. Oibay-au! – dedi tandasyn jasyra almay.

– Agha, jaraydy, jaqsy onda! – dep telefondy qoya saldym. Ary qaray birdene deuge shamam kelmey bulyqqanymdy sezdirmeuim kerek qoy.

Kelinshegim ekeumiz әbden kýldik.

Tóleubek agham mening «kóripkeldigim» jayynda shydamay júmystaghylargha aitsa kerek. Sony estigen song ba eken, ertesinde Bauyrjan Qaptaghaev agham: «Ey, Bekjan degen súmdyq tәuip shyghypty deydi ghoy, kórmedinder me?» – dep meni izdep jýr eken. Aghama bolghan jaghdaydy aityp berip, birazgha deyin kýlkige kenelip jýrdik.

Jasy jetpiske taqasa da, izdeniske jany әues, tiri keudege jan beretin akterlik tylsym siqyrdyng barlyq syryn mengergen, shabyt sayysynda talay ret at ozdyrghan arqaly akter Tóleubek aghadan ýirengenim de kóp, әli ýirenerim de kóp. Býgin aghammen birge suretke týsuding de, fransuzdar eline birge saparlap qaytudyng da sәti týsti. Aman jýriniz, agha! Jaratqan jar bolsyn!

Bekjan Túrystyng Facebook-tegi paraqshasynan

Abai.kz