Demografiya – kez kelgen memleketting basty qazynasy, bolashaghy, tiregi. Qaysybir memleket bolsyn, óz últymen ghana tolyqqandy memleket. Shyny kerek, demografiyalyq serpilisti bizding elding kýtkeni qashan. Dýiim qazaq armandaghan 20-25 milliongha qashan jetemiz? Qazaqtyng endigi armany – halyq sanynyng kóbengi. Áriyne, qaragha batqan hangha da batpay qoymaytyny siyaqty, Elbasy jyl sayynghy joldauynyng bir tarmaghyn demografiyalyq ahualgha arnaydy. Onyng ishinde ana men balagha arnalghan atauly kómek, jәrdemaqy, kóshi-qon: oralmandar men ata-mekenine birjola keletin qandastargha kómek qolyn sozu syndy birqatar mәseleler sóz bolady.

Býginde halyq sanynyng ósui әr oblysta әrtýrli. Mysaly, Soltýstik Qazaqstan oblysy men  oghan kórshiles ónirlerde búl kórsetkish  óte tómen. Búl – alandatatyn jaghday.  Óitkeni, kez kelgen elding ekonomikalyq jaghdayy jaqsaryp, túrmys dengeyi jogharylaghan sayyn  syrttan kelushiler  kóbeye týsedi. Aytalyq, Europanyng Úlybritaniya, Fransiya siyaqty  damyghan elderine songhy jiyrma-otyz jylda sonau Afrikadan bastap әlemning әr týkpirinen әr týrli últtyn  ókilderi kóptep qonys audardy. Sonyng saldarynan jergilikti últ ókilderining payyzdyq mólsheri barynsha  azayyp ketken. Búl sol elderde kәdimgidey alandaushylyq tughyzyp otyr. Búl  jaghday býgin bolmasa, erteng Qazaqstanda da oryn aluy әbden mýmkin.

Yaghni, Qazaqstan órkeniyetti elderding qataryna  jaqyndaghan sayyn syrttan  kelushiler  kóbeye beredi. Jasyratyny joq, múnyng astarynda memleketting qauipsizdik mәselesi de bar. Sondyqtan da qazir Resey  búl mәselege airyqsha kónil bólip, jergilikti  halyqtyng sanyn kóbeytudi qolgha aluda. Biz she?! Búl rette sheteldik qazaqtardyng basym kópshiligining kóp balaly ekendigin de eskergen jón. Yaghni, olardyng Qazaqstangha әkeler en  ýlken baylyghy – adam.

Osyghan oray, aldaghy uaqytta etnikalyq kóshi-qon júmystary qolgha alynghanda Qazaqstan ýkimeti oblystyq әkimshiliktermen birlese otyryp, demografiyalyq ósimi tómen, biraq auylsharushylyghymen, basqa da týrli kәsipkerlikpen ainalysugha  ynghayly eldi mekenderdi anyqtap, kóp balaly oralmandardy sol jerlerge ornalastyru jóninde arnayy baghdarlama ne jospar jasghany dúrys.

Kәsipkerlik jәne qazaq diasporasy

Qazaqstan 2050 jylgha qaray әlemning eng damyghan 30 elining qatarynda bolugha tiyis dep otyrmyz. Al sonda kózdegen maqsatymyzgha jetu ýshin ne isteu kerek? Elbasy «Qazaqstan – 2050» strategiyasynda búl mәselege jan-jaqty toqtalyp, naqty әri aiqyn jauap bergen. Yaghni, Elbasy eng damyghan otyz elding qataryna  qosyluda bәsekelestikting barynsha qatal bolatynyn, soghan oray «últymyz jahandyq ekonomikalyq taytalasqa dayyn bolugha tiyis» dep atap kórsetip, osy jolda jeniske jetu ýshin qajetti birneshe mәselelerding basyn ashyp berdi.

Solardyng biri últtyq ekonomikanyng jetekshi kýshi – kәsipkerlikke jan-jaqty qoldau kórsetu. Mine, osy mәselege kelgende oilandyratyn biraz jaghday bar. Bizding halqymyzdyng ekonomikalyq taytalas pen bәsekelestikke әli de tolyq beyim emestigin moyyndaghan jón. Mysaly, dýniyejýzining barlyq elinde kez kelgen halyq egin egip, mal ósiretin jer men su bolsa eshkimge alaqan jaymay, ayanbay júmys istep, jaqsy ómir sýredi. Al bizde jer de, su da jetedi. Biraq kóptegen auyldar  jer men sudy dúrys paydalana almay otyr. Al shetel qazaqtary ayanbay júmys isteuge әldeqayda  beyim. Mysaly, sonau toqsanynshy jyldary Aughanstan, Iran jәne Týrkiyadan birneshe myng qazaq otbasy Qazaqstangha qonys audardy. Osy aghayyndardyng eshqaysysy da «Oralman edik, bizge jaghday jasandar» dep eshkimge kiriptar bolghan emes. Kýni-týni tynbay enbek etti. Týrli kәsippen, shaghyn saudamen ainalysty. Qazir olar ózderi ornalasqan jerlerdegi búrynghy túrghyndardan artyq bolmasa, kem ómir sýrmeydi.

Demek, «Qazaqstan – 2050» strategiyasynyng ekonomika salasyndaghy mindetterin jýzege asyruda shetel qazaqtarynyng mýmkindigin jan-jaqty paydalanu  eskerilui tiyis. Ásirese, jergilikti әkimder  janadan kelgen oralmandar qanday sharuagha  beyim, ne kәsippen ainalysqysy keledi degendi anyqtap, qajetti jaghday jasaudy oilastyrghany jón.

Shetel qazaqtarynyng arasynda Qazaqstangha belgili bir merzimge kelip,  qarjy salyp, týrli kәsippen ainalysqysy keletinder de az emes. Biraq olargha Qazaqstan tarapynan eshqanday qoldau kórsetilmeydi. Kerisinshe vizasyn sozbay, túraqty tirkeluge, júmys isteuge rúqsat bermey, әure-sarsangha salyp, aqyr sonynda olardy keri qaytyp ketuge mәjbýr etetin jaghdaylar jii kezdesedi.

Auylsharuashylyghyn damytu jәne qazaq diasporasy

Qazaqstannyn  jeri úshan-teniz keng – auylsharuashylyghynan mol ónim alyp, әlemning aldynghy qataryna shyghuyna tolyq mýmkindigi bar.  «Qazaqstan - 2050» strategiyasynda búl mәselege de naqty kónil bólingen. Yaghni, Elbasy  «elimizdi әlemdik azyq-týlik naryghynyng kóshbasshysy bolu jәne auylsharushylyghy óndirisin arttyru» mindetin kýn tәrtibine qoyyp, búl salada qolgha alynatyn negizgi mәselelerdi anyqtap bergen. Soghan oray, Elbasy «jer óndeu mәdeniyetin ózgertu jәne jana ghylymiy-tehnologiyalyq, basqarushylyq jetistikterdi eskere otyryp, mal sharushylyghyndaghy dәstýrlerimizdi janghyrtu qajet» dep atap kórsetken.

Mine, osy mindetterdi jýzege asyrugha  shetel qazaqtarynyng da ýles qosugha  tolyqqandy mýmkindigi  bar. Mysaly, Qytay men Ózbekstanda jer óndeu mәdeniyeti barynsha damyghan.  Múny sol elde túratyn qazaqtar da jaqsy  iygergen. Qytayda jer óndeuge qajetti shaghyn tehnikalar jasau da barynsha damyghan. Endi sol qazaqtar osy diqanshylyq tәjiriybesi men qolda bar tehnikasyn Qazaqstangha әkelse, kóp is tyndyrar edi. Qazirding ózinde olardyng birazy shaghyn traktorlary men  basqa da qúral-jabdyqtaryn Qazaqstangha әkelip, egin egip, kókónis ósirip, ózgelerge ýlgi boluda.

Mine, osy aghayyndargha Qazaqstan tarapynan qanday qoldau jasaluda?! Oghan naqty jauap qaytaru qiyn. Kerisinshe, shekaradaghy kedenshiler olardyng әkele jatqan tehnikalyq qúral-jabdyqtaryna keden salyghyn barynsha kóbeytip, basqa da tosqauyldar qoyyp, oilaghan maqsattaryna jetuge kedergi jasap baghady.

Diqanshylyqty jaqsy  mengergen aghayyndardyng basym kópshiligi Qazaqstangha kelgennen keyin jekemenshikke jer ala almay, әrkimning qarausyz jatqan bos egistikterin jalgha alyp, uaqytsha júmys isteude. Búl da olardyng beldi sybanyp júmys isteuine qiyndyq keltirude.

Elbasynyng «mal sharuashylyghyndaghy dәstýrlerimizdi janghyrtu kerek» degen tapsyrmasy da sheteldegi aghayyndar ýshin airyqsha  manyzdy. Óitkeni, Qytay men Mongholiyada qazaqtyng ejelgi tórt týlik malyn ósiru  jaqsy saqtalghan. Eger olardy Qazaqstangha әkelsek, elimizding bos jatqan úlan-baytaq jeri malgha tolar edi.

Áriyne, tilge tiyek etip qoya salu bir bólek te, ony basqa memleketterdegi sekildi bilek sybana kirisip, jýzege asyru ekinshi mәsele. Alayda, ekonomikasy tym qaryshtap, damyp jatqan Qazaqstan ýshin bar-joghy 18 million halqynyng әleumettik jaghdayyn dúrystau qiyn ba?! Nege jyraqtaghy 5 mln qandasty elge әkeluge jaghday jasamasqa?

Halyqtyng sanyn kóbeytuding eki joly bar. Biri – tabighy ósim. Búl ýshin analargha jasalatyn kómek, medisinalyq jәrdem jәne әleumettik jәrdemaqylar ósui kerek edi. Ekinshisi – shette jýrgen qandastarymyzdy otangha oraltu. Biz kerisinshe otanyna oralugha niyet bildirgen qandastarymyzdyng keluin sanmen shektep jýrmiz. Elge kelip ap, kóshi-qon kvotasyna ene almay sandalyp jýrgender qanshama. Jaqynda ghana Ózbekstannan kelgen otbasy yqtiyarhat aludyng әlegin aityp, ashynyp edi. Bir japyraq qaghazdy ala almay jýrgen otbasynyng asyraushysy kimge shaghymdanaryn bilmey dal. Al qúzyrly organdar bolsa, jaqyn arada elden shyghatynyn eskertken. Alayda elin, jerin ansap kelgen otbasy qaytqysy kelmeytinin aitady. Mine, múnday mysal jetkilikti. Búl ne? Kәdimgi kerenaulyq pa, joq, әdeyi jasalghan qysastyq pa?

Dinara Mynjasarqyzy

Abai.kz