(Shynjang qazaq әdebiyetining qazaq topyraghyna bolghan iygi yqpaly haqynda sholu)

Shynjandyq qalamgerler deuimizding óz mәni bar. Shynjanda tughan, tegi Shynjang ólkesinen sanalatyn qalamgerler degenge sayady. Onyng bir bólimi ata mekenge erterek oralsa, songhy buyny tәuelsizdikten keyin kelgender. Tipti tegi Shynjandyq shet júrtqa ketken qalamgerler de bar. Týptep kelgende, olardyng barlyghy da qayda, qalay ómir sýrgenine qaramastan jalpy qazaq әdebiyetining ókilderi sanalady. Shynjandaghy qazaq әdebiyeti tútastay qaraghanda qazaq әdebiyetinen bólinbeydi. Qara shanyraqtan enshisin alghan otau siyaqty.

1918 jyly alashshyldardyng Shәueshekke baruy, Jýsipbek Shayhyslam, Áset Naymanbayúly syndy túlghalardyng arghy bet asuy, 1956 jyly Sәbit Múqanovtyn, 1957 jyly Ghabit Mýsirepovtyng Shynjanda saparda boluy tamyrlastyq tamyrynyng terende ekendigin anghartady.

Abay dәuirimen qanattas qalam tartqan Aqyt  Ýlimjiúlynyng әdebiyettegi qoltanbasy, 1933-1934 jyldardaghy Kenes odaghy men Shynjannyng dostyq qarym-qatynasy, Dubek Shalghynbaev, Tanjaryq Joldyúly syndy túlghalardyng әdebiyetke ýlesi arghy bet әdebiyetining órkendeuine kórnekti yqpal etti. Sóitip tamyry bir, taghdyry basqasha әdebiyettik orta qalyptasty. Arghy tórkini auyz әdebiyetining bay qazynasynan nәr alghan qazaq әdebiyetining ondaghy órkeni qazaqy qara sózdik qory jaghynan kóshten qalmas tebinmen boy kórsetti.

Qazaqstan men Shynjang qarym-qatynasy 1930 jyldardyng bel ortasynda erekshe jaqsarsa, 1949-1957 jyldar kezinde de barynsha damyghan edi. Sóitip әdebiyet pen mәdeniyetting almasuy da terendey týsken bolatyn. Hureshev pen Mau Zydúnnyng alakózidigimen ýzilgen búl qarym-qatynas 1991 jylghy tәuelsizdikten keyin ghana qayta jalghasty.

Dese de, arada bolghan kóshi-qon qatynastary bәri birde eki eldegi qazaq әdebiyetine belgili dәrejede yqpal etip otyrdy. Taqyrybymyzgha oray aitqanda, Shynjang qazaq әdebiyetining atamekendegi qazaq әdebiyeti men ónerine de belgili dәrejede yqpaly bolghanyn joqqa sharmaymyz.

Sóz orayy kelgende kóshi-qon ýrdisining qalay qalyptasqany jayyndaghy taqyrypqa da kenirek toqtala keteyik. 1930 jyldardyng ishinde Qytaydaghy kenes konsuldyqtarynyng janynan qúrylghan Ýrimji, Qúlja, Shәueshek, Altay jәne Qashqarda ornalasqan «Kenes múghadjarlar qoghamynyn» ókilderi men olardyng senimdi agentteri 1945 jyldan bastap Kenes Odaghyna qaytamyn degen adamdargha kenes azamattarynyng pasportyn (tólqújatyn) ýlestirdi. Kezinde «kenestik tazalau», «bay-kulaktardy jazalau» degen jeleumen jýrgizilgen kenestik sayasattyng saldarynan qughyn-sýrginge úshyrap,  shekara asqan qazaqtar ghana emes, basqa últ ókilderine de 1950 jyldary Kenes odaghyna qayta oralu mýmkindigi tudy. Olardyng arasynda 1916-1933 jyldar aralyghynda Qazaqstannan qashqan qazaq, úighyr, dýngen,  ózbek, orys jәne t.b. últ ókilderi de boldy.

Olardyng shekaradan ary ótkendigi turaly qújattyq belgisi bar-joqtyghyna qaramastan, tuuy turaly kuәligin alyp ketkenderdi sol qújat negizinde, al, qújaty joqtardy tilekteri boyynsha «kenes azamaty» degen tizimge tirkedi. Tipti, Qazaqstangha ketemin dep tilek bildirushilerge de mór basylghan Kenes Odaghy azamatynyng tólqújatyn bergen qolaylylyqtar jasaldy.

Eki el arasynda kenes azamattaryn qaytaru turaly arnayy kelisim-shart bolmaghanymen, 1954 jyly Kenes odaghy men Qytay arasyndaghy qarym-qatynas turaly jasalynghan 10 jyldyq kelisim-shart «kenes azamattarynyn» Kenes odaghyna qaytuyna jol ashty. Sonymen birge, Kenes odaghy Ministrler kenesi 1954 jyly 16 sәuirde №751-329 erekshe qúpiya jarlyghy boyynsha mausym-tamyz ailarynda Qytay Halyq Respublikasyndaghy «kenes azamattaryn» tyng jerlerdi iygeruge kóshiru turaly, 1955 jyly 17 qyrkýiekte №1701 «Shekaradan tys jerlerdegi kenes azamattaryn repatriasiyalau jәne olardy KSRO-da enbekpen qamtu» turaly qauly qabyldady. Osy qaulylar negizinde Qytaydyng Shynjang ólkesinen qazaqtar ghana emes, ózge últ ókilderi de qayta oraldy.

Shyn mәninde Qytay men Kenes odaghy arasyndaghy әr týrli kóshi-qon júmysynyng tórkininde kóptegen halyqaralyq mәseleler jatty. Ekinshi Dýniyejýzilik soghys ayaqtalghannan keyin janadan qúrylghan BÚÚ-na mýshe memleketter aldynda túrghan eng zəru məsele soghys zardabynan bosqyngha nemese azamattyghy joq adamdargha ainalghan milliondaghan adamdardyng taghdyry boldy. BÚÚ Ekonomikalyq jəne Əleumettik Kenesining (EKOSOS) 1949 jylghy sheshimi boyynsha arnayy komiytet qúrylyp, onyng mindetterine bosqyndar men azamattyghy joq adamdar mərtebesi turaly Konvensiyalar əzirleu jəne azamattyghy joqtyqty joi jónindegi úsynystardy qarau kirdi.

1951 jylghy Bosqyndar mərtebesi turaly konvensiyagha qosymsha retinde əzirlengen «Azamattyghy joq adamdar jónindegi hattama» 1954 jyly jeke konvensiya boldy. 1954 jylghy konvensiya azamattyghy joq adamdardyng mərtebesin retteuge jəne jaqsartugha əri azamattyghy joq adamdargha kemsitusiz negizgi bostandyqtary men qúqyqtaryn qamtamasyz etuge arnalghan negizgi halyqaralyq qúral bolyp tabyldy.

1954 jyldan bastap qarastyrylghan qytay jerindegi shaghyn últtargha avtonomiya beru mәselesining kóterilgenin eske alsaq, әriyne, onyng ar jaghynda halyqaralyq zang negizdemelerining jatqanyn angharu qiyn emes. Kóshi-qon tóniregindegi әr týrli qozghalystar sol tústan bastau aldy.

Osy kezendegi әdeby almasular haqynda sóz qozghaghanda Qytay men Kenes odaghynyng ondy qarym-qatynastary atamekendegi (Qazaqstandaghy) әdebiyetting ozyq ókilderining is-tәjiriybesi men shygharmalyq praktikasyn Shynjanda kórsetuine, ondaghy qalamgerlerdi jeteleuine oray tudyrdy. 1950-1957 jyldar arasynda Kenestik Qazaqstan qalamgerlerining shygharmasy Shynjang jaghyna erkin jetip túrdy. Dos elder túrghysyndaghy әdebiyettik, mәdeniyettik barys-kelisterding kóptegen paydaly jaqtary boldy. Atalghan jyldar ishindegi Shynjang qazaq qalamgerlerining ósip-órkendeu dәuirining jenisi men jemisi, әriyne, Kenes odaghy qalamgerleri arqyly qalyptasty. Múnday yqpaldastyq pen damugha bolghan qozghaushy kýsh qazaq-qytay qarym-qatynastary tóniregindegi mәsele ghana emes, jalpy halyqarada bar ýrdister sanalady.  

1961 jylghy azamattyghy joqtyqty qysqartu turaly konvensiyasy boldy. Konvensiyanyng qoldanu ayasyna enetin adamdar ózining isin qarau jəne tiyisti biylikke aryz beru kezinde oghan jərdemdesu turaly ótinishpen jýgine alatyn organ qúrudy kózdedi. HQK men BÚÚ-na qatysushy memleketter apatridterge halyqaralyq kómek kórsetu qajettigi turaly sheshim qabyldady.  

Osy jәne basqada azamattyqty qorghaytyn halyqaralyq qúqyq erejelerine səykes әr elge shashylghan ózge el azamattary da óz qúqyn qorghaugha nemese ózining azamattylyghyna qarasty elge kóshuge qúqyqty ekendigin tany bastady. Azamattyghy tolyq sheshilmegen jeke túlghalar tiyisti organdargha óz azamattyghyn alu jayynda ótinishter bildirdi.

Osynday halyqaralyq dengeyde qozghalghan mәselelerge oray Kenes odaghy óz memleketining paydasyna iykemdelgen kóptegen ishki-syrtqy is-әrketterge beyimdeldi.    

Sóitip, Qytaydan «kenes azamattary» 1955 jyly 1-sәuirinen úiymshyldyqpen Kenes odaghy aumaghyna qonys audara bastady. 1955 jylgha tikeley qatysty mәlimetterge ýnilgende, Qazaqstan kensharlaryna 2400 otbasy, yaghnyy 39467 adam kóship kelgen eken.

1960 jyly kenes-qytay qarym-qatynasy shiyeleniskenge deyin eki elding dostyq qarym-qatynasy ayasynda eki jaqta qalghan tuystar arnayy viza men resmy kuәliksiz bir-birimen aralasudyng mýmkindigine ie bolyp túrdy.

1962 jylgha kelgende jaghday ózgerdi. Degenmende, Qytay men Kenes odaghy eki el ýkimetining osydan búrynghy «Shynjandaghy Kenes odaghy múhajyrlarynyng eline qaytu qújattaryn onaylastyru kelisim-shartyna» oray, sol jyly Qytaydyng Ile-Qazaq avtonomiyalyq oblysynan ótkenderding sany birneshe jýz myngha jetti.

Zertteushi ghalymdardyng payymynsha, 1950-1960 jyldary Qytaydan qayta oralghan qazaqtardyng sany turaly, múraghat qújattaryn saralay otyryp, 1954-1963 jyldary Qytaydan 268371 repatriant qayta oraldy dep esepteuge bolady: 1954 jyly 2461 adam Qytaydan úiymdasqan týrde keldi. Kelesi 1955 jyly men 1963 jyl aralyghynda barlyghy 199269 adam úiymdasqan týrde, al, 1962 jyl sәuir aiynda 66841 adam óz betinshe Qytaydan Qazaqstangha oraldy. 1962 jyly kelgenderding ishinde 16135 әiel, 27375 bala, 13121 jalghyz bastylar tirkeldi (QROMM.1987-q., 1-t., 127-is. 139-p.). Barlyghyn qosar bolsaq, repatrianttar sany 268371 adam bolyp shyghady. Qabyldanghan repatrianttardyng basqa respublikalargha baryp ornalasqandary da az bolghan joq.

Jogharydaghy eki dýrkin kóshten keyingi ýshinshi kósh elimiz egemendik alghan 1991 jyldan bastau aldy.

Endeshe, Shynjandaghy qazaq әdebiyetining nemese onda tuyp eseygen qalamgerlerding atamekenge betaluy osy tarihy oqighalar negizinde qalyptasqanyn bilemiz.

QHR-dan 1955-1956, 1962-1969 jyldar ishinde birneshe dýrkin elding qazaq jerine bosyp ótuimen birge kóptegen qayratkerler, aqyn-jazushylar, óner adamdary da atajúrtqa oraldy. Olardyng barlyghyn barmaqpen basyp sanap jatpasaq ta, bastylarynan belgili túlghalardyng atyn ataugha bolady. Olardyng aldy at jalyn tartyp mingen azamat shaghynda kelse, keybireui aqyl-esi qalyptasyp ýlgergen balalyq kezinde oralghandar.

Endi sol tizimge qayryla bir qarayyq: Balqash Bapiyn, Uahap Ábdyrahman, Múhametjan Ábdrahmanov, Jaghda Babalyq, Nәbijan, Ashat Tayypov, Qazyhan Manasbaev, Telmúhambet Qanaghatov, Ahmetqaly Bitimbaev, Qaldybay Qanafiyn, Jeksenbay Edilov,  Ramazan Qamitov, Toybek Hasenov, Bәkey Áubәkirov, Patiq Jabyqbaev, Dәnesh Raqyshev, Ákimjan, Kәken, Hamit Nókishev, Búqara Tyshqanbaev, Ahmet Jýnisov, Rysbek Sarghojiyn, Joldasbay Túrlybaev, Qabdesh Júmadilov, Qúrmanbay Tolybaev, Elubek Baytaqov, Uaqap Qydyrhanúly, Ghalym Tynybaev, Abylay Týgelbaev, Farida Sharipova, Ámina Núghymanova, Álimghazy Dәulethan, Núrqasym Qazybek, Nýkesh Bәdighúlov, Jәrken Bódeshúly, Qajytay Iliyasúly, Aytan Nýsiphanúly, Ábdesh Dayyrbaev, Ghalym Nókish, Janat Ahmәdi, Nesipbek Aytúly, Marfugha Aytqojina, Qúnypiya Alpysbaev, Zúfar Seyitjan, Sara Tanjaryq, Shara Tanjaryq, Orazaqyn Asqar, Kenesjan Shalqar, Minuar Ákimhan, Qazyhan Áshe, Jabayyl Beysenov, Qaztay Ábishúly...taghy basqalar.

Osynyng ishinde әdebiyet, óner, mәdeniyet, aqparat maydanynda enbek etkenderden – D.Raqyshev, B.Tyshqanbaev, A.Jýnisov, Q.Júmadilov, Q.Tolybaev, U.Qydyrhanúly, Gh.Tynybaev, A.Týgelbaev, F.Sharipova, Á.Núghymanova, Á.Dәulethan, N.Qazybek, N.Bәdighúlov, J.Bódeshúly, Q.Iliyasúly, A.Nýsiphanúly, Gh.Nókish, J.Ahmәdi, N.Aytúly, M.Aytqojina, Q.Alpysbaev, Z.Seyitjan, O.Asqar, K.Shalqar, M.Ákimhan, Q.Áshe, J. Beysenov, Q.Ábishúly, t.b. kóptegen esimderdi ataugha bolady. Múnyng әr birining de ýles-salmaghy men óz orny bar. Eger búlardyng esimin syzyp tastasaq, qazaq órkeniyetining bir búryshynyng ýnireyip qalatynyn da dau joq.

Sózimizdi dәleldi etu ýshin atalghan túlghalardyng әdebiyettegi enbekterine azyraq sholu jasay keteyik.

Qabdesh Júmadilov esimin búl kýnde jalpaq qazaq biledi. Alghashqy enbek jolyn Shynjanda bastap, qalamyn sonda úshtaghan Qabekeng qazaq topyraghyna ózin ghana alyp kelgen joq. Qazaq sóz ónerining qaymaghyn qalqyp, mayyn tamyzatyn taza tabighatymen keldi. 1962 jyly atamekenge oralghan Q.Júmadilov «Songhy kósh», «Taghdyr», «Daraboz» syndy kesek dýniyeler berdi. Romandarynyng deni tarihy taqyrypqa arnalghan. Onyng eki kitaptan túratyn «Songhy kósh», «Atameken», «Taghdyr» romandary Shynjang qazaqtarynyng ómirinen jazylghan. «Songhy kósh» dilogiyasyna M.Áuezov atyndaghy әdeby syilyq, «Taghdyr» romanyna Abay atyndaghy Memlekettik syilyq berilgen. «Kókeykesti», «Songhy kósh», «Atameken», «Daraboz» romandary men hikayattar toptamasy orys tiline audarylyp basylghan. Jekelegen әngime, hikayattary qyrghyz, ózbek, úighyr, ukraiyn, belorus, gruzin tilderinde, «Songhy kósh» romany týrik tilinde jaryq kórgen. Býginge deyin otyzgha tarta kitaby shyqqan.

Keshegi M.Áuezov, S.Múqanov, Gh.Mýsirepov mektebin jalghastyrghan qalamgerding ózindik qoltanbasy aishyqty sóz ónerinde kórinis tapty. Baghasyn aldy.

Jazushy qazaq әdebiyetine qosqan qomaqty ýlesteri ýshin týrli medalidarmen, Qazaq KSR Jogharghy Kenesining Qúrmet Gramotasymen marapattalghan. 1998 jyly «Qazaqstannyng Halyq jazushysy» degen ataq aldy. «Parasat» ordenining iyegeri atandy. Qabdesh qalamynan tughan dýniyeler ózining taza tildik qory ghana emes, dәstýrli, klassikalyq kelbeti jaghynan da ózgeshe, ózine tәn jazu mәnerimen de erekshelendi.

Janat Ahmady qazaq әdebiyetine sheshen, sheber qalpymen tom-tom enbekter syilady. Onyng qalamynan tughan – «Dýrbelen», «Shyrghalan», «Esenkeldi biy», «Jarylqap biy», «Qaradan tughan han Núrabay», t.b. romandary men hikayattary qazaq әdebiyetining qazynasyna qosyldy.

Balqash Bapiyn, Jaghda Babalyq, Qaldybay Qanafiyn, Ghalym Nókishev, Aytan Nýsiphanúly, t.b. lar qayratkerlik enbekterimen, estelikterimen bólisse, Ahmet Jýnisov, Qúrmanbay Tolybaev, Ghalym Tynybaev, Álimghazy Dәulethan, Qúnypiya Alpysbaev, Zúfar Seyitjan ghalymdyq qyrlarymen, zertteu enbekterimen, tarihy taqyryptarymen kózge týsti.

Qajytay Iliyas, Qazyhan Áshe satiranyng sarbazyna ainalyp, sadaghyn tartty.

Núrqasym Qazybek, Uaqap Qydyrhanúly, Kenesjan Shalqar, Minuar Ákimhan, Qaztay Ábishúly da әdebiyet jәne jurnalistika tónireginde shama-sharqynsha qalam siltedi, óz soqpaqtarymen iz saldy.

Shynjang qazaq әdebiyetining últandy bólegin poeziya qúraydy desek,  Jýsipbek Shayhyslam, Áset Naymanbayúly, Aqyt Ýlimjiúly, Tanjaryq Joldyúly, Asqar Tatanayúly bastaghan úly kóshting dýbiri de az bolghan joq.

Sol auyldyng týtinin týtetip, jyr oshaghyn kósegen sol kezdegi jas buyn ókilderinen – Orazaqyn Asqar, Nýkesh Bәdighúlov, Jәrken Bódeshúly, Nesipbek Aytúly, Marfugha Aytqojina sekildi túlghalar ata júrtyna kelip qara ólenge qamshy basudan tanghan joq.

Óz kezinde bizding (J.Shәkenúlynyn) yqpalymyzben jaryq kórgen Shynjang jas aqyndarynyng  «Talbesik» («Aqbota – Sh. Almaty, 2002 j) jyr jinaghyn kórgende kórnekti qazaq qalamgeri  Qalihan Ysqaq: «Asyqpaytyn, jol jorghaday әsem yrghaq, syldyraghan búlaq kózindey erkin tógilip jatqan zorlyqsyz úiqas, sosyn suret, saghynysh bop jýrekti shymshyghan pәk sezim, kónil kýi, sosyn qonyr ýn! ...Altaydyng arjaghynan kelgen qonyr ýn. Nesipbek qayta bastaghan qazaqy ólenning jalghasynday desem qate aitpaspyn deymin. Áriyne, onyng arjaghynda Múqaghaly túr: Bizding jazyghymyzda, tauymyzda, qysqasy suretimizde qazaqtyng óz beshpetindey... poetikalyq qadirin bylay qoyghanda, búl jinaq tughan jer, ata meken turaly saghynysh, qazaqy ólendi saghynyp qalyp edik, búl da sol saghynyshtyng júbanyshy bolghan siyaqty» dep tolqyp edi. Qalihannyng baghasyn atameken әdebiyetining alystaghy bauyrlargha degen baghasy desek artyq aitqandyq bolmas.

Shynynda da Jәrken Bódeshúly men Marfugha Aytqojina qazaq әdebiyetine saghynysh jyrlaryn arqalap keldi. Tughan jer, ósken ortasynan alystaghan beybaq jýrekting meken saghynyshyn nәzik jyrgha orap, jan tebirenterlik ýn qatty. Nesipbek Aytúly Múqaghaly jyryn, qazaq qara ólenin ózgeshe, ózinshe tolqytty. N.Aytúlynyng nәzik sezimge oranghan tәtti likalary, aishyqty, ruhty ýni últ әdebiyetinen óz ornyn tapty.  

J.Bódeshúlynyn:

Tughan jerim Jayyr tau,

Eki órkeshi aiyr tau.

Ayyr taudan súm taghdyr,

Tiridey meni aiyrdy-au

Nemese:

Qolymdy sozbas edim Aygha bulay,

Kózimning jasyn kórer qayda qúday?

Ór Altay,

Tarbaghatay,

Qayran Ile,

Oshaqtyng ýsh bútynday aimaghym-ay, – degen zarly, saghynyshty kýiine tolqymauyng mýmkin emes. Óleng ólkesining aspanynan synyq qanat qyzghysh qústy kóresin. Ol birde Mahambetshe – jyraular sarynymen sanqyldaydy. Birde qoryghan kólin ainalyp, jaghagha, jartasqa múng shaghady. Endi birde shaghalagha ainalyp, shabyt kóginde búlttarmen qatarlasady.

Saghynysh – Marfugha Aytqojina jyrynyng da ózegi.

Qústar qaytyp, shúbyryp barady elge,

Qauyshady ansaghan dala, kólge!..

Alyp keter ajaldan búryn meni,

Elge degen saghynysh –

Qara jerge...

Nemese:

Ketken alys aralap saghym qyrdy,

Janym jyrly, aitatyn әnim núrly.

Amalym joq aitpasqa búl shyndyqty,

Saghyndyrdy tughan jer,

Saghyndyrdy...

Jýrekti ezerlik, pozeziya tilimen órilgen óleng joldary qanyndy tulatady, janyndy shóldetedi.

Orazaqyn Asqardyng da eshkimge úqsamaytyn ózindik qyry men syry, qoltanbasy bar. Balalar әdebiyetinde de baghyn synaghan jemisti qalamger. O.Asqarúly, B.Tyshqanbaev, N.Amanjolov, E.Baytaqov, A.Jýnis, t.b. syndy bir top aqyn kezinde Shynjang qazaq poeziyasynyng alghashqy ókilderi qatarynda qolyna qalam alghandar esepteledi.

Jәrken de, Nesipbek te, Marfugha da, Orazaqyn da qazaq әdebiyetining óleng atalatyn ólkesine kól-kósir dýniyeler syilady. Erkin, shabytty, talyqpas qalpymen ónimdi enbek etti.

Jalpy, sheteldedi qazaq әdebiyeti turaly sóz bolghanda onyng negizgi ókili qytaydaghy qazaqtardyng әdebiyeti ekeni dau tudyrmaydy. Shetel qazaqtary degen ataudyng payda boluyna toqtalghanda onyng basym payyzynyng qytaydaghy qazaqtardyng jer betine shashyrap-taraluy arqyly qalyptasqanyn biluge tiyispiz. Naqtylap aitqanda, mongholiya qazaqtary, Eruopa-Týrkiya qazaqtary bәri de Halifa Altaydyng sózimen aitqanda «Altaydan aughan el». Týp tamyry, auyz әdebiyet ýlgileri, Abay men Aqytty ónege etken mektebi bir. Sondyqtan da «Qytaydaghy qazaqtardyng әdebiyeti» taqyrybyna oray aitqanda olardyng sabaqtastyghyn bólip qaraugha bolmaydy. Sózimizding basynda eskertkenimizdey bәri de Shynjandyq qalamgerler deuimizge negiz bar. Mysalgha Halifa Altay, Hasan Oraltay, Seyithan Ábilqasymúly ómirlerin alugha bolady. Derekti, ocherkti, tarihy hikayalardy aitpaghan kýnning ózinde kórnekti jazushy Seyithan Ábilqasymúlynyng ómirining qytay, mongholiya, qazaqstan ýsh elge ortaq ótkeni de sol sózimizding dәleli.

Meyli Týrkiya-Europany ainalyp kelsin, meyli Mongholiya-Reseydi ainalyp kelsin, týp tórkini týrkining kóne júrty – Altaydan aughan kindikti elding úrpaghy atamekende bas qosty, qara shanyraqqa jinaldy.

1991 jyly qazaq elining     erkindik alyp, kók jalauyn jelbiretui, әlem aldyndaghy asqaq túlghasy qazaq qalamgerlerine de qanat bitirdi. Alys-jaqyn shetelderden atamekenge oralghan qalamdastar sany az bolghan joq. Solargha bir kóz salsaq, tómendegidey esimderdi ataugha bolady.

Aldynghy buynnan: Serik Qapshyqbay, Túrsynәli Ryskeldiyev, Jaqsylyq Sәmiytúly, Orazanbay Egeubay, Zeynolla Sәnik, Júmәdil Maman, Ahmetolla Qaliyúly, Seyithan Qaliyúly, Mellat Ramet, Dәuletbek Qanbaqov, Múqash Dayyrbaev, Sәly Sәduaqasúly, Ghazez Rayysúly, Rahmet Qoyshiyn, Qabylqaq Kýlmeshanúly, Kereyghazy Núrsadyq, Slamhat Seyitqamzaúly, Halqazat Tóleuhanúly, Armiyabek Saghyndyqúly, Bolat Bopayúly, Ónerhan Ógizbay, Ahmetjan Qaybar, Ybyray Fayzulliyn, onan keyin – Kerim Elemes, Almas Ahmetbek, Ghalym Qaliybek, Dýken Mәsimhan, Túrsynhan Zәkenúly, Lәzzat IYgisin, Dәuletbek Baytúrsynúly, Bekqoja Jylqybek, Túrsynbay Dәuitúly, Serik Nýsipúly, Serik Núghymanúly, Túrsynbek Bayjúmaúly, Maqsúthan Dәleyúly, Omaraly Ádilbek, Ábdibek Ábmanap, Qayrat Qúlmúhamet, Órken Aqantayúly sekildi orta buyn bar. Jastardan – Adalbek Ahmәdi, Múrathan Shoqan, Imanghazy Núrahmetúly, Auyt Múqiybekúly, Ermúrat Zeyiphanúly, Ardaq Núrghazyúly, Maghiza Qúnapiyaqyzy, Múrat Shaymaran, Qalban Yntyhan, t.b. esimderin ataugha bolady. Búl esimder kóbeymese azayghan joq. Tolysyp, tolyqsyp, ósip otyrdy. Aytalyq,  Yrysbek Dәbey, Úlarbek Dәley, Toqtarәli Tanjaryq, Úlarbek Núrghalym, Gýlmanat Áuelhan, Qoyshybek Mýbarak, Talapbek Tynysbek, Erbolat Ábiken, Orazbek Saparhan, t.b. keyingi buyn – jastardyng shoghyry tipten mol. Olardan keyinde qúiryq tistesip jetken jastýlekter men tastýlekter de jeterlik.

Shynjannan kelgen orta buyn ókilderinen ghalymdyghy men әdebiyetshildigin qatarynan tanytqan D.Mәsimhanúly, T.Zәkenúly jәne qalamynan qolynan tastamay enbek etip kele jatqan K.Elemes, A.Ahmetbek, Gh.Qaliybek, L.IYgisin, D.Baytúrsynúly, B.Jylqybek, A.Ahmәdi, M.Shaymaran, t.b. qalamgerler de tәuelsiz eline jan-tәnimen qyzmet etip, atajúrtqa degen aq qadamyn qara qalamymen aighaqtap keledi.                                                                               

Atalghan toptyng izin basqan orda búzar otyzdyng arghy-bergi jaghyndaghy bir toby býgin de dodalarda júrt kózine týsip, әr týrli jýldelermen qanjyghasyn maylap jýr. Halyqaralyq, respublikalyq bәigelerde mandayy jarqyrap jýrgen kerbestilerding shoghyry mol. Olar kýii kelip, kýni onynan tughan túlparlar mekenining dýbirine dýbir qosuda.

Prozada Jaqsylyq Sәmiytúly últ әdebiyetine bagha jetpes qúndy shygharmalar syilady. Onyng qalamynan tughan әr bir tuyndy suretkerge tәn, últtyq naqyshy qanyq, jeke daralyghymen kózge úrady. Qazaq klassikterining dәstýrin jana prozagha baghyndyrghan sheberlik menmúndalaydy. Shygharmashylyq jolyn óleng jazudan bastaghan J.Sәmiytúlynyng qalamynan tughan «Atameken», «Tau samaly», «Aq tilek», «Aq sәule», t.b. povesti, әngime jinaqtary arghy bet oqyrmandarynyng erekshe alqauyna bólengen. «Atameken» kitabyna Qytay Halyq Respublikasynyng memlekettik syilyghy berilgen. Qazaqstanda jazushynyng «Sergelden» atty trilogiyasynyng birinshi jәne ekinshi kitaby, «Qytaydaghy qazaqtar» atty monografiyasy basylyp shyqqan. Jazushynyng «Sergelden» trilogiyasy 2010 jyly «Qaharly Altay» degen atpen ýsh tomdyq tolyq núsqada «Dәuir» baspasynan qaytalay basylyp shyqqan. «Atameken», «Altyn qazyq», t.b. әngime-povestter jinaqtary jaryq kórgen. Jaqsylyq Sәmiytúlynyng kitaptary aiyrym-ayyrym zertteletin sýbeli enbekter.

T.Ryskeldiyev, S.Qapshyqbay, O.Egeubay, Z.Sәnikúly bastaghan qalamgerlerding qazaq topyraghyna bergeni de az bolghan joq. Aytalyq, bir kezderi akademik S.A.Qasqabasov basshylyq etetin M.O.Áuezov atyndaghy Ádebiyet jәne óner instituty shette jýrgen aghayyndardyng әdebiyeti men mәdeniyetining hal-jaghdayyn zerttep, zerdeleuge bar kýshin salyp, Memlekettik «Mәdeny múra» baghdarlamasy ayasynda, atalghan instituttan shyghyp jatqan «Babalar sózi» seriyasynyng 23-tomynan 32-tomyna deyin, Qytay qazaqtarynyng «Folikloryn» 10 tom etip basyp shygharghan bolatyn. Osy iygi júmystyng basy-qasynda kitaptardy baspagha dayyndap, ghylymy týsinikterin jazyp Orazanbay Egeubayúly aghamyz kórnekti enbek etip edi. Demek, búdan әr bir saqa buynnyng arghy betten kelip, әdebiyet aldynda, últ aldynda óz boryshyn óteuge taban et, manday terin ayamay júmsaghany kóriledi.

Jogharyda aty atalghan jas jәne jasamys buynmen ýzengiles mongholiya jerinen kelgen – Jýkel Qamay, Baqytbek Bәmish, Dәuletkerey Kәp, Aqedil Toyshan, Beken Qayrat, Aqsúnqar Aqynbaba, Erbol Beyilhan,  Yqylas Ojay, t.b. qalamgerler toby da últ әdebiyetining dýbirin molaytyp, toyyn qyzdyrdy.

Sóz reti kelgende, mongholiyalyq qalamgerler haqynda da aita keteyik.

Jalpy, Qytaydaghy qazaq әdebiyetin tilge tiyek etkende әdebiyetshi ghalymdar Mongholiyadaghy qazaq әdebiyetining de damu satysyn Qytaydaghy qazaq әdebiyetimen úshtastyra qaraydy. Jyl merziminen qaraghanda da sabaqtas, jelilestigi jәne atameken әdebiyetimen tyghyz baylanysta bolghany anyq bayqalady. Aytalyq, 1955 jyly Bayanólgeyde   aymaqtyq jazushylar ýiirmesi qúrylyp, 1957 jyly «Jana talap» atty әdeby almanaq jaryq kóredi. Osy ýiirme 1969 jyly MHR jazushylar odaghynyng qazaq bólimshesi bolyp qayta qúrylady da, Qazaqstanmen tyghyz shygharmashylyq baylanysta bolady. Osy kezennen bastap tanymal bolghan esimderding әdebiyettanuda kórinis tapqandarynan – M.Qúlybekúly, Sh.Nyghyshúly, M.Súltaniyaúly, B.Qabanúly, Q.Qabylqaqúly, Sh.Shotpaqúly, J.Shәpenúly,  Aqtan Babiyúly, Qúrmanhan Múqamediyúly, Daniyal Dikeyúly, Imashhan Baybatyrúly, Shabdarbay Qatshaúly, Arghynbay Júmajanúly, Eleusiz Múqamәdiyúly, Qabidash Qaliyasqarúly, Seyithan Ábilqasymúly, Jәmiliqa Shalúly, Islam Qabyshúly, Súltan Tәukeyúly, Shynay Rahmetúly, Bayyt Qabanúly, t.b. qalamgerlerlerding ónimdi enbek etkenin kóremiz.

Atalghan qalamgerler haqyndaghy atameken baghasyna taghy bir mәrte ýnilsek,  kórnekti әdebiyetshi ghalym Sheriyazdan Eleukenovtyng «Qazaq әdebiyeti tәuelsizdik kezeninde» (2006j) dep atalatyn enbeginde S.Ábliqasymúlynyng shygharmasyna toqtalyp: «Ózge elding jeri sanalsa da, qazaqtyng qalyng bir shoghyryn qúraytyn Shyghys Týrkistandaghy bauyrlarymyzdyng múny, zary, jyry qazirgi әdebiyetimizding jayylyp ósken jemisti bir bútaghy. Zaman tarihy, el ómirining bedeldi-bedeldi oqighalary, qym-qighash qayshylyqtary realistik boyauy qanyq kórkem shygharmalarda órnektelude, sonday tuyndylarymyzdyng biri enirep tughan er Ospan batyrgha arnalghan. Romannyng aty da «Ospan batyr». S.Ábilhasymúly qasyqtay qany qalghansha el bostandyghy ýshin alysyp ótken qas batyrdyng jarqyn beynesin jaratqan» degen tújyrymdy pikir bildiredi.

Keyingi buynnan ózderinen búryn  óleng jyrlary jetip, qazaq qazanyna ózgeshe boyaumen qúiylghan mongholiyalyq aqyn Súraghan Rahmetúly men qytaylyq  jas aqyn Erlan Núrdyhanúly esimderin de erekshe ataugha tiyispiz. Ásirese, býgingi jana әdebiyetting ósip kele jatqan, ónege tanytqan órkeni negizinde óz mektepterin qalyptastyrghanyna qúrmetpen qaraugha mindettimiz. Ádebiyet jasqa, shekaragha qaramaydy desek, últ әdebiyetining ghasyrlar ólarasyndaghy janghyryghy ishinen Súraghan men Erlandy attap ótu, esimin atamay ketu mýmkin emes. Súraghan mektebi jeke zertteudi qajet etedi.

Erlannyn:

Saghynyshtyng saptyayaghy taghy da

Erneuine erinimdi tiygizdim...deui, nemese:                                 

...

Mausym degen mahabbatqa mas aqyn,

Al aq dala alaqanday bir qaghaz, – dep tógiluining bәri-bәrinde Múqaghaligha múnlyq jyr bop búiyrghan qara óleng qasiyetining ólmestigin dәleldeytin joldar jatyr. Jәy ghana jatqan joq, qús jolynday taza monshaghymen jarqyrap, jaynap kózge úrady. Qay topyraqta tusa da qazaq óleni óz qasiyetin osylay kórsetti. Kórsetip keledi de.

Alty qyrdyng astynan talyp estiletin dala jyry – Erlanmen ghana shektelip qalghan joq. Qytaydaghy qandastar arasynan shyqqan Balapan Rabotov, Aziya Maghyper, Bilisbek Ábdirazaq, t.b. talay jastar agha buynnyng izin basyp keledi. Aytys ónerinde Qúrmanbek Zeytinghazyúly, Jamalhan Qarabatyrqyzy, Berdihan Abayúly, t.b. aqyndar mektebinen shyqqan – marqúm Erkin Iliyasúly jәne Jamigha, Erjanat, Qalihan syndy jastarymyzda sol tizimning ishinde.

Ózi jete almasa da atajúrtyna sózi – shygharmasy jetken qalamgerding biri – Qajyghúmar Shabdanúly. Ol – jazushy, aqyn, dramaturg bolyp, qytay qazaqtar jazba әdebiyetining negizin qalaghan túlghalardyng biri sanalady.
Jazushylyq talanty, adamy adaldyghy jәne óz kózqarastaryna qatang beriktigi ýshin әsirese Qytay qazaqtary arasynda zor bedelge ie bolghan.
1978-1986 jj. aralyghynda Q.Shabdanúlynyng kóptegen shygharmalary jazylyp jaryq kórdi, onyng ishinde «Ógeyler» romany (1985j) «Tarbaghatay» jurnalynda jariyalanghan. Q.Shabdanúlynyng ókildik shygharmasy – «Qylmys» atty alty tomnan (kitaptan) túrady. Búl romannyng birinshi tomy 1982 jyly Shynjang halyq baspasynda (Ýrimji) basylyp shyqqan. Ekinshi tomy da sol baspadan 1985 jyly shyqqan. «Qylmys»-tyng alty tomy 2009 jyly Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastynyng «Atajúrt» baspa ortalyghy jaghynan osy joldardyng avtorynyng (J.Shәkenúlynyn) redaktorlyghymen jaryq kórgen.

Romannyng arqauy – Qazaq dalasyna Kenes ókimetining ornauynan bastalyp, 1930-1940 jyldardaghy Shynjandaghy últ azattyq qozghalysyna deyingi tarihy jәne kýndelikti oqighalardy bayandaydy. Shygharmanyng tili uytty sayasy әjua men mysqylgha toly. Tistep tartatyn shymshuyry men qarmaqsha iletin qandauyry bar.

Ór Altaydaghy últ-azattyq qozghalysynyng qaharmany Zuqa batyr Sәbiytúly jayyndaghy «Pana» romany da 2004 jyly Qazaqstanda jaryq kórgen bolatyn. Q.Shabdanúly aqiqaty men anyzy qatar tarap, atameken    әdebiyetinde de belgili yqpal qalyptastyrghan qalamger.

Qajyghúmar haqynda Q.Júmadilov Jýsipbek Qorghasbekke bergen bir súhbatynda: ««Qylmys» romanyn eng kóp oqyghan adammyn. «Shynjang әdebiyeti belgili ghoy, tómen. Bayaghy 1930 jyldardaghy kezeninde jýr» degen ýstirt pikir aityp jýr keybir jigitter. Ol qate. Oghan dәlel osy Qajyghúmar. Shyndyqtyng kókesi sonda, qany shyghyp túr. Ony ghajap sheberlikpen kestelegen. Kórkemdik túrghydan baghalanbay jatyr әli...» degen pikir bildiredi.

Kórkem shygharmalar, qazaq әdettanuy, auyz әdebiyeti, әn-kýi, by óneri jaghynyng qay qyrynan alyp qarasaq ta Shynjandyq qalamgerlerding nemese jalpy shetelden kelgen aghayynnyng ortaq qazynagha qúighany az bolghan joq. Bәri de óz boyauymen, ruhty janghyrtar ýnimen últ múrasyn, qúndylyghyn tolyqtyryp keledi. Biz sonyng qarapayym mysaldaryn Shynjannan kelip, atamekenge enbek etken qalamgerler shygharmashylyghynan izdedik. Shetten kelgenning bәri «altyn» bolmasa da alashshyldardyng ýzilip qalghan bir bútaghynan kóktegen órkendey taza, adal bolmysymen qyzmet etkenderi kóp boldy.

Birde Abay atyndaghy QazÚPU-degi qazaq әdebiyeti kafedrasynyng mengerushisi, filologiya ghylymdarynyng doktory, professor Temirhan Tebegenovtyn: «Sheteldegi Qazaq әdebiyetin oqulyqtargha engizu kerek» degen taqyryp ayasynda Orazbek Saparhanúlyna bergen súhbatynda:

«Sheteldegi qazaq әdebiyeti» degen sózdi aitqanda biz de birtútas qazaq әdebiyeti degen úghymmen qaraymyz. Bir-birimen sabaqtas, bir-birimen egiz, arghy týpki tamyry bir, әuelde saq, ghún dәuirinen bastap negizi qalanghan jalpy qazaqqa ortaq bir tútas últtyq әdebiyet...

Sheteldegi qazaq sóz ónerinin, әdeby múralarynyng eng aldymen tilining poetikalyq kórkemdik órnekteri saqtalghan. Biz ol múralardan qazaqtyng bay sózdik qoryn kezdestiremiz. Búryn bolghan, qazirde beymәlim kóptegen sózder kezedesedi. Búlardy jinaqtap týsirdirmeli sózdikke, etimologiyalyq sózdikke jәne t.b qazaq til bilimining qúraldaryna, «Mәdeny múra» memlekettik baghdarlamasy ayasynda jýzege asyrylyp jatqan júmystar qúramynda qarastyryp qamtu arqyly ata-babalar amanatynyng oryndaytynyna senemin.

Qazaq sóz ónerining әlem órkeniyet kenistigindegi abyroyy, bedeli osy salaly júmystar arqyly jýzege asatyny aqiqat. Osyny oryndau tarih sahnasyndaghy bizding abyroyly mindetimiz bolmaq» degeni bar edi.

Al, M.Áuezov atyndaghy Ádebiyet jәne óner institutynyng diyrektory, filologiya ghylymdarynyng doktory, Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri Uәlihan Qalijanov ta shetel qazaqtarynyng әdebiyeti men ónerine ayaldaghanda: «Qazir әlemning qyryqtan astam memleketinde 5 milliongha juyq qazaq diasporasy túryp jatyr. Olar shetelderdegi az etnikalyq top bolghandyghyna qaramastan әrdayym ózderining atamekeni Qazaqstanmen ruhaniy-mәdeny jәne sharuashylyq baylanysta bolugha tyrysady...

Býgingi kýn talaptaryn negizge ala otyryp, qazaqtar tyghyz qonystanghan kórshi elder – Resey, Qytay, Mongholiya, Ózbekstan, Týrikmenstan qazaqtarynyng әdebiyeti men ónerin birtútas últtyq qúndylyqtar túrghysynan jan-jaqty zertteuding manyzy zor...

Bilim jәne ghylym ministrligining qoldauymen M.Áuezov atyndaghy Ádebiyet jәne óner instituty dayyndaghan «Shetelderdegi qazaq әdebiyeti men óneri» baghdarlamasy elimizding birtútas últtyq memleket qúru iydeyasyna say kelip, sheteldegi qazaq әdebiyeti men ónerin keshendi týrde zertteuge, baghyt-baghdaryn aiqyndaugha mol mýmkindik beredi. Aldaghy uaqytta Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti N.Nazarbaevtyng tapsyrmasyna say sheteldegi qandastarymyzdyng әdebiyeti men ónerin, mәdeny múralaryn, últtyq qúndylyqtaryn zertteu jalghasyn tabady» degen bolatyn.

Býginde atalghan insitut tóniregindegi Serikqazy Qorabay, Aygýl Ismaqova syndy әdebiyetshi ghalymdar sheteldegi qazaq әdebiyetin zerttep-zerdeleuge ózindik ýlesin qosyp keledi. F.gh.d, professor Zúfar Seyitjanúly da Shynjang qazaq әdebiyetin atamekenge tanytuda úzaq jyldardan beri jalyqpay, talyqpay qyzmet etip, shetel qazaq әdebiyetine arnalghan oqulyqtar jazdy. Atalghan taqyryp ayasynda talay shәkirtine qúndy enbekter qorghatty.

Oylarymyzdy týiindey kelgende, shetten kelgen qalamgerler eline ne berdi? – degen saualgha toqtalsaq, onyng jauabyn myna týiinderge toptaymyz:

Birinshiden, olar auyz әdebiyetining bay ýlgilerimen meylinshe mol susyndaghan, tilge bay, oigha erkin boldy. Qazaqtyng dalasynday darqan tabighatyn, «ramkasyz ómirdi» kóterip kelip, Kenestik shaghylghan qazannyng orynyna qazaqy qosty qalqaytysty. «Kýpi kiygen qazaqtyng qara ólenin shekpen jauyp ózine qaytardy». Kenes odaghy joghaltqan dýniyelerdi halqyna qayta tabystaugha qolghabys jasady.                                                             

Ekinshiden, dәstýrli, klassikalyq ýlgining janghyrghan jana týri arqyly, alash ruhynyng ýndestigin jalghady. Últtyq ruhtyng úranyn kóterdi. Ádebiyetke begzadalyq әkeldi.

Ýshinshiden, qazaq әdebiyeti men ózderi túrghan elderdegi әdebiyetting ozyq ýlgilerin salystyryp, damytudyng mýmkindigin kórsetti. Meyli qor jaghynan, meyli ozyq әdeby tuyndylar jaghynan audarmalar arqyly últ ruhaniyatyn tolyqtaugha, bayytugha barynsha enbek etti.

Tórtinshiden, últ múrasyna qatysty barlyq qúndylyqtardyng qazaq topyraghyna jetuine, jýielenuine, ghylymy ainalymgha týsuine, jaryq kóruine óz ýlesterin qosty. Ádebiyet pen mәdeniyet qana emes ónerding barlyq salasynyng da jarshysy bola bildi. Tól tarihymyzdyng jat topyraqta qalghan órkenderin ortaq qazangha jinasty. Án bolyp әueledi, kýy bolyp kýmbirledi, by bolyp terbeldi.

Sóitip, qazaq әdebiyeti atty dariyagha kausar búlaq bolyp qúiylghan móp-móldir aghyn jaghalauyn jasyl qúraqqa orap, últ tabighatyna ózgeshe boyau, týs berdi. Ózinde bar qazynasyn Qazaqstangha jetkizgen song múndaghy ozyq oily qalamgerler men olardyng shygharmasy arqyly ózderin  shynap, ósiruding jolyn tapty. Óz mýmkindigin últ baylyghy arqyly tolyqtyryp, bayytyp, halqyna berer dýniyesin saralap, saraptap, sannan sapagha kóshti. Múnyng barlyghynyng maqsaty bir ghana últ әdebiyeti men mәdeniyetine ýles qosu bolyp tabyldy. Endigi jerde tútas әdebiyetimiz ben mәdeniyetimizding qúlamas túghyryn qalap, tútas bir túlghagha ainaldy. Ádebiyeti kemeldi últ – dini myqty bәiterek siyaqty. Mәueli aghashtyng sayasy ken, jemisi mol bolsa, onyng ryzdyghyn halqy kóredi. Halyq mәiekti bolsa, memleket quatty bolady.

Qazaq әdebiyeti osylaysha zamana kóshi arqyly ózining mәngilik túghyryn bekemdep, tuyn jelbiretti. Shynjandyq qalamgerlerding atameken әdebiyetine bolghan iygi yqpaly altyn ordanyng qara shanyraghyna qadalghan kýmis uyqtay jarqyrap, óshpes bederimen tarih betinen óz ornyn tapty.

 Jәdy Shәkenúly, jazushy, Qazaqstan jazushylar odaghynyn, Euraziya jazushylar odaghynyng mýshesi, Halyqaralyq Shynghyshan akademiyasynyng akademiygi

Abai.kz