Qazaqtyng últaraqtay jeri ýshin qanyn tókken, halqynyng tәuel¬siz¬digi ýshin tebingisi terden keppegen bahadýr-batyrlary¬myzdyng ishinde Ábilqayyr hannyng orny bir tóbe. Qazaq dalasyna súghyna kiruding súrqiya sayasatyn ústanghan Resey men shyghystan qúmyrsqaday qap¬taghan kýngeydegi Qytay kózin alar¬typ túrghan qiyn da kýrdeli kezen¬de el biyligining tizginin ústaghan ba¬tyr babalarymyzdyng qay-qay¬sy¬synyng da erligi men enbegin elep-es¬keruimiz kerek-aq. Áytse de, әlsin-әlsin úlan-ghayyr úly dalagha shapqynshy¬lyq jasaghan jongharlar men qúba qalmaqtardyng betin qay¬taryp, sabasyna týsirude, kerek bolsa sayyn dalamyzdan tyrqyra¬ta quyp shyghudaghy Ábilqayyr hannyng jankeshti erligin tariyh¬shy¬lar әldeqashan tarazygha tar¬typ, ótken kýnderding enshisindegi talassyz ornyn taygha tanba bas¬qanday dәleldep te qoydy.  Osynday almaghayyp za¬man¬da ata júrtqa kóldeneng kók at¬ty¬nyng tabany tiymes ýshin batyr¬lyqtyng da, batyldyqtyng da, ýl¬ken sayasatkerlikting de ýlgisin kór¬setken Ábilqayyr hangha qansha¬lyq¬ty qúrmet kórsetip kelemiz degende úyalatyn túsymyz da bar.

Qazaqtyng últaraqtay jeri ýshin qanyn tókken, halqynyng tәuel¬siz¬digi ýshin tebingisi terden keppegen bahadýr-batyrlary¬myzdyng ishinde Ábilqayyr hannyng orny bir tóbe. Qazaq dalasyna súghyna kiruding súrqiya sayasatyn ústanghan Resey men shyghystan qúmyrsqaday qap¬taghan kýngeydegi Qytay kózin alar¬typ túrghan qiyn da kýrdeli kezen¬de el biyligining tizginin ústaghan ba¬tyr babalarymyzdyng qay-qay¬sy¬synyng da erligi men enbegin elep-es¬keruimiz kerek-aq. Áytse de, әlsin-әlsin úlan-ghayyr úly dalagha shapqynshy¬lyq jasaghan jongharlar men qúba qalmaqtardyng betin qay¬taryp, sabasyna týsirude, kerek bolsa sayyn dalamyzdan tyrqyra¬ta quyp shyghudaghy Ábilqayyr hannyng jankeshti erligin tariyh¬shy¬lar әldeqashan tarazygha tar¬typ, ótken kýnderding enshisindegi talassyz ornyn taygha tanba bas¬qanday dәleldep te qoydy.  Osynday almaghayyp za¬man¬da ata júrtqa kóldeneng kók at¬ty¬nyng tabany tiymes ýshin batyr¬lyqtyng da, batyldyqtyng da, ýl¬ken sayasatkerlikting de ýlgisin kór¬setken Ábilqayyr hangha qansha¬lyq¬ty qúrmet kórsetip kelemiz degende úyalatyn túsymyz da bar.
Ras, Ábilqayyr turaly ta¬rihy zertteuler, әdeby shyghar¬ma¬lar bar¬shylyq, jer-jerde eskertkish or¬natylyp, kóshe ataularyn da berge¬nimiz ras. Degenmen, batyr baba¬myzdyng sýiegi qay jerde jatqanyn bile túra, dәl naqtylap tauyp, basy¬na kesene ornatyp, qa¬siyetti oryn¬¬gha ainaldyra almauy¬myz¬dy kýni ótken kenestik sayasat¬pen býr¬kemeleuding reti joq. Eki ru¬dyng ara¬syndaghy dau-janjalda eki kisini at¬tan týsirgendi batyr dep, eki adam¬nyng arasyndaghy dau¬dy bitistirgendi by dep ala¬shapqyn bolyp jatqa¬ny¬myzda el ýshin etigimen su keshken, halqy ýshin qaharmandyq erlik kórsetken, qalyng qazaqtyng qamyn jep is qylghan sayasatker Ábilqayyr han túlghasyn әlde de biyiktete týssek esh artyqtyghy joq.  Ábilqayyr han jer¬lengen oryndy anyqtau mәse¬lesin tal¬qy¬lau¬gha arnalghan kóshpeli top¬tyng kene¬sinde Qazaqstan men Reseyding arheolog, antropolog, etnolog, ta¬rihshy ghalymdary búl baghytta qan¬day sharualar atqarylu qajettigin taghy bir týiindep aldy. Sodan keyin kósh¬peli júmys toby qúramyn¬daghy Qazaqstannyng halyq jazushysy, senator Ábish Kekil¬bayúly men Sh.Uәlihanov atyn¬daghy Tarih jәne etnologiya ins¬tituty etnologiya jәne antropo¬logiya bólimining mengerushisi, etno¬arheolog, etnolog, tarih ghylym¬darynyng doktory, pro¬fes¬sor Serik Ájighaly Ábil¬qay¬yr han jerlengen Aqtóbe obly¬sy, Áyteke by audany auma¬ghyndaghy “Han molasy” qory¬myna at basyn tiredi. Maqsat – Ólkeyek jәne Qabyrgha ózen¬deri¬ning qiylysynyng batys betkeyindegi “Han molasy” qorymyndaghy Ábilqayyr beyitin anyqtau.
“Han molasy” turaly derek¬ter HVIII – HIH ghasyrdaghy orys jiy¬hankezderi men ghalym¬darynyn, sheneunikterining jaz¬balarynda kóp kezdesedi. Olar¬dyng dәiekteuinshe, ol tastan soghylghan jarty shar¬shyly kesene retinde salynghan. Batys jaghynda kiretin oiyq bolghan. Múnda batyr sol kezding ýrdisi boyynsha kiyimimen jәne qaru-jaraghymen jerlengeni mәlim.
Ýsh ghasyrgha juyq uaqyt ótip ketkendikten, búl qorymdaghy mola¬lardyng bәri de qúlap, tóbe¬shik bolyp qalghan. Qazir han molasy qaysy, qarashanyng beyiti qaysy, aiyryp bolmaydy. Han molasyn biledi-au degenderding bәri de dýniyeden ozghan. Uaqyt óz degenin istegen, jer bederi de ózgergen. Búrynghy qyrattyng ózi tegistelip ketken. Sondyqtan “Ýrker” roma¬nyn jazar kezde osy ónirde bo¬lyp, han mola¬sy¬nyng qúlandysyn kórgen qart¬tar¬men kezdesip, әngi¬melesken Ábish agha Kekilbayúlyna jýginu¬ding ózi kim-kimning boyynda ýlken ýmit úyalatqany shyndyq.
Arada ótken otyz jylgha juyq uaqyt ta óz izin qaldyrsa kerek, halqymyzdyng birtuar úly Ábish agha da әrli-berli ótip, jer bederin baghamdap baryp ózi kezdesken aqsaqaldardyng aituy boyynsha kórgen molanyng or¬nyn tapqanday boldy. Sol kezderi estigenderin kóz aldyna elestetken, ózi kórgen molany jadynda janghyrtqan Ábekeng bir ziratty shamamen osy oryn boluy kerek dep belgi qaq¬tyrdy. Osylay qorymdy aralay jýrip, basqalay da boljam¬dardyng boluyna oray taghy da bir molanyng orny belgilendi. Sóitip, bir pәtuagha kelgen olar әzirge osy zirattardy qazugha bolady degen toqtamgha keldi.
Biz Qazaqstannyng halyq jazu¬shy¬sy, senator Ábish Kekilbayúly¬nyng Ábilqayyr han molasyn anyqtau barysyndaghy pikirlerine qúlaq qoydy jón sanadyq.
– Ábilqayyr hannyng jerlen¬gen ziraty tura osy jerde ekeni¬ne kýmәn joq. Búl jóninde orys bas¬pa¬sózderinde kóp jazylghan. V.N.Viy¬tevskiydin, A.IY.Levshinnin, N.P.Ry¬chkovtyng enbekterinde Ábil¬qayyrdyng qazirgi Aqtóbe oblysy, Áyte¬ke by audany, “Han molasy” degen jerde jerlengeni turaly derekter kelti¬riledi. Ábilqayyrdyng әieli Bopay, balasy Núraly osy Araqaraghay degen jerde otyrghanda Nikolay Rychkov kelip, Ábilqayyr hangha berilgen asqa qatysyp, sonda osy jerde onyng ziy¬raty ýstine kók kýmbez túrghyzyl¬ghanyn jazady. Búl kýmbezding sipat¬tamalary da bar. Kýmbezdi túrghyzudy Ábilqayyr ólgennen keyin Riygeliman degen orys injenerine tapsyrady. Bas¬tap¬qyda Ábilqayyrgha keseneni Bes¬tamaqtan, son¬day-aq, Embi ózenining orta túsyn¬daghy qazirgi Beket atanyng atasy jatqan jerge saludy úsynady. Alayda, orys ýkimeti ua¬qytsha dep sal¬dyrady. Búl keli¬simge kezinde Ábdirazaq Smayylov degen Jaman¬qalanyng atamany qatys¬qan. Jalpy Ábilqayyr han¬nyng ólimi tu¬raly әrqily aity¬lady. Birinde bel¬gisiz qazaq janjal ýstinde Ábilqayyr¬dy attan jyghyp týsirip, oghan Baraq súl¬tan pyshaq saldy dese, ekinshisinde hannyng hontayshygha amanatqa bergen bala¬sy attan týsirdi degen de boljam bar. Tipti keybireuler sol oqigha¬nyng qa¬lay bolghany belgisiz degendi de algha tartady. Ángime hannyng qalay óltiril¬gendiginde, kimning qolynan qaza tap¬qan¬dyghynda emes, naq osy jerde jat¬qandyghyna kóz jetkizu. Bir anyghy – hannyng osy qorymda jat¬qany dau¬syz shyndyq. Búl jerde eng birinshi zirat Ábil¬qayyr han¬gha salynghan. Zirattar on toghy¬zynshy ghasyrdyng ayaghy¬na deyin әrtýrli jaghdayda saqta¬lyp jetken, keyin qiraghan. Sol qiran¬dylardyng sony soghystyng aldyndaghy jyl¬dargha deyin jetken. Sol kezderde zirat¬tar¬dy kórgen, kimdiki ekenin aiy¬ra ala¬tynday aqsaqaldar bol¬ghan. Solardyng kóbi kezindegi Tor¬ghay obly¬synyng qazaqtary. Kezinde maghan jón siltegen kisilerding ózi ómirden ozghan. Jer bederi de men kelgendegiden kóp ózgergen. Jyldar óte kele zirat jer bolyp, izi tabylmay qaluy bek mýmkin. Sondyqtan han ziratyn anyqtaudy bú¬dan әri keshiktiruge bolmaydy. Solar¬dyng aituynsha, Ábilqayyr¬dyng ziraty osy qorymnyng sol¬týstik-shyghys mýii¬sinde degen derek bar. Qazir biz búl jer¬den Oryn¬bordan keletin eki qara joldyng ótetinine kóz jetkizip otyr¬myz. Birin¬shisi Sәtbay joly, ekinshisi qazirgi Ólkeyek ózenin jaghalay ótetin jol. Endi osy eki joldyng boyyn da zertteu kerek. Soltýstik-shy¬ghys mýiis¬tegi men kórsetken qabirdi de, Sәtbay jolynyng soltýstik-teriskey batysyn¬daghy ziratty da. Qaysysy hannyng ziy¬raty bolyp shyghady, soghan toqtam jasa¬lady, – dedi Ábeken. Ol hal¬qy¬myzdyng tarihynda erekshe orny bar túlgha Ábilqayyr hannyng qabirin anyq¬tap, basyna kesene ornatu iysi qazaqqa ortaq, manyzdy is ekenin atap aitty.
Al 1998-2008 jyldar araly¬ghynda “Han molasy” qorymynda keshendi zertteuler jýrgizgen ekspedisiyalar¬dyng jetekshisi Serik Ájighalidyng aituynsha, ol elimizding aumaghyndaghy kóne eskertkishterdi zert¬teumen 35 jyldan beri ainaly¬syp keledi eken. Osydan 35 jyl búryn Aqtóbe oblysynda tirkeuge alynghan eskertkishter sany ýsh-tórteu ghana bolsa, býginde 400-ge juyqtap otyrghan kórinedi.
– “Han molasy” da kóne qorym. Múndaghy keybir qabirler HVI ghasyr¬dan qalypty. Qorym Qabyrgha ózeni¬ning Ólkeyekke qúyar túsynan 4 sha¬qy¬rym qashyqtyqta túr. Búl mandy er¬tede Jappas jәne Altyn rulary me¬ken etipti. Qazir múnda tek tóm¬pe¬shikter men key tústardaghy qúlpy¬tas¬tardan basqa eshtene kózge ilikpeydi. Bir kezderdegi kýmbezdi tamdar jer¬men-jeksen bolghan. Bizding zertteu¬le¬rimizding nәtiyjesinde búl qorymda 942 qabir bar ekeni anyqtalyp otyr. Ábilqayyr han sýiegining osy qorymda jatqandyghyn el auzyn¬daghy derekter ghana emes, orys zert¬teushilerinen qal¬ghan jazba derekter de rastaydy. “Han molasy” turaly 1771 jyly jazylghan N.Rychkov¬tyn, 1832 jyly jazylghan A.Lev¬shinnin, 1835 jyly jazylghan D.Eristovtyng maqalalarynda aityl¬¬ghan. Sonday-aq, Kishi jýzge belgili adam, patsha armiyasynyng polkovniygi Derbisәli Berkimbaev ta Ábilqayyr hannyng ziraty osy jerde ekenin, kýtimsizdikke úshyra¬ghanyn “Torghay” gazetine jazghan eken. Al IY.Kraft 1898 jyly “Han molasynyn” Tor¬ghay¬dan 80 shaqy¬rym jerde ekenin, han qabirining ba¬synda ósip túrghan aghash baryn ja¬zyp qaldyrghan, sonday-aq qazaq¬tardyng ol jerdi qasiyetti oryn sanaytynyn da atap kórsetken. De¬rekterde Ábilqayyr hannyng qyp¬shaq dәstýrimen jerlengeni aityl¬ghan. Yaghni, qaru-jaraghy ózimen qosa kómilgen. Qabir basyna hannyng úly Núraly 12 terek ekken desedi. Sodan bir týp aq tal ghana qalyp, keyin nay¬za¬ghay týsip janyp ketken. Sol aq tal¬gha han jer¬lengen jerdi kie tútushy¬lar aqtyq baylaytyn bolghan. Han qabirin naqty anyqtauda zert¬teushiler osy derekterge sýienip otyr. Qo¬rym¬daghy qay qabirde qaru-jaraq bar, qay tústyng to¬pyra¬ghynan aghash izi bayqalady?.. Áriyne, búdan 260 jyl búryn egilgen aghashtyng ornyn tabu onay emes. Zertteushiler osy zamanghy tehnikanyng mýmkin¬dikterin payda¬lanu¬gha tyrysyp otyr. Qajetti ma¬man¬dar jan-jaqtan, tipti, shetelder¬den de shaqyrylghan. Aytalyq, 2007 jyly Beligiya men Italiyadan kelgen mamandar qorymdy delitaplanmen úshyp jýrip әr týrli biyikten suretke týsirgen. Al qabirlerde metall bar-joghyn anyqtau ýshin georadar payda¬lanylghan. Sol arqyly 942 qa¬bir¬ding arasynan zertteu nysany retinde birnesheuin tandap alugha mýmkindik tuypty. Zertteu júmystary әzir ayaq¬talghan joq. Degenmen, Ábil¬qayyr han ziy¬ratyn naqty anyq¬taudyng alghy¬shart¬tary jetki¬likti. Búghan Aqtóbe oblysynyng әkimi Eleu¬sin Saghyn¬dyqov bastamashy bolyp, han molasyn tezirek ta¬bugha jan-jaqty qol¬dau kórse¬tuge әzirligin mәlim¬dedi. Endigi qalghan sharua bizding enshimizde, – dedi Serik Ájighaliy.
Osy sharuanyng basy-qasyn¬da jýrgen Aqtóbe oblystyq tarihiy-mәdeny múralardy qor¬ghau jónin¬degi inspeksiyasynyng bastyghy Bekarystan Myrzabaev “Han molasy” siyaqty tarihy oryndy zert¬teu sonau jetpisin¬shi jyldar¬dyng ayaq kezinde bastalghan deydi. Búghan deyin tyng jatqan tyng ta¬riyhqa týren salghan Ábish agha Ke¬kilbayúly desek artyq aitqandyq bolmas. Ábe¬keng sol kelgeninde Jangeldin audany, Aqshyghanaq auylynyng túrghyndary Baynazar, soqyr Ramazan degen qarttarmen әngi¬melesip, han mola¬synyng qay jerde ekenin súrap biledi. Keyin Torghay oblysynda hatshy bolyp túrghanynda Ózbekәli Jәni¬bekov aghamyz da osynda arnayy tik¬úshaqpen kelip, bir top aqsaqal¬dar¬dy alyp, han molasyna ziyarat etip qaytady. 1983 jyly etno¬arheolog-etnolog, tarih ghylym¬dary¬nyng doktory Serik Ájighaliy¬dyng keluimen búl ba¬ghyttaghy sharua jýielene týsken. 2007 jyly Aqtóbe oblysynyng әkimi Eleusin Saghyndyqovtyng erekshe tapsyrmasy boyynsha “Han mola¬synda” zertteu jú¬mys¬tary jalghas¬tyrylghan. Ayna¬la toqsan shaqy¬rym jerde eldi meken joq. Aqqúm auy¬ly¬nyng túrghyndary kóp jәrdem ber¬gen. Hannyng qabiri qorymnyng ýsti¬men ótetin Jaman-qala, Hiua, Búqara kýre jolynyng ong ja¬ghynda batys jaq shette jatyr degen bol¬jam basshylyqqa aly¬nyp, qazba júmystary jýrgi¬zilipti. Ázirge han qabiri tabyl¬mapty. Áueden týsiril¬gen suret¬ting nәtiyjesinde qorymdy kók¬tey ótetin kóne jol anyqtalyp otyr.
“Han molasynda” qonaqtar¬men birge bolghan Aqtóbe obly¬synyng әkimi Eleusin Saghyndy¬qov ekspe¬disiya jetekshisi Serik Ájighaligha Ábilqayyrdyng sýiegin tabu baghy¬tyndaghy qabirlerdi qazba júmys¬taryn meylinshe tezdetudi qadap tapsyrdy. Oghan qajetti qarjynyng da, qazba júmystaryn jýrgizuge qa¬jetti adam kýshining de tabylaty¬nyn jetkizdi. Olargha barlyq túr¬mystyq jaghday jasaugha uәde berdi. Býl baghyttaghy mәselelerdi ortaq oilasyp sheshu ýshin ózining esigi qashanda ashyq ekenin mәlim¬dedi. Ábilqayyr hannyng qabiri naqty anyqtalghan kezde onyng basyna layyqty kesene túrghyzy¬latynyn aityp, jinal¬ghandardyng kónilin kóterip tas¬tady. Alayda, sәuletshiler tara¬pynan dayynda¬lyp jatqan jo¬balargha konkurs jariyalanaty¬nyn da jasyrmady. “Han mola¬sy” basyna jinalghan halyq epostyq keyipker Qobylan¬dy batyrdyng ruhyn tiriltip, basyna kórgen júrt qyzyghatynday ke¬sene túrghyzugha bastamashy bol¬ghan Eleusin Nauryzbayúlynyng uәdede túratynyna kýmәnsiz sendi.
...Ábilqayyr han jerlengen oryndy anyqtaugha baylanysty kósh¬peli júmys tobynyng “Han mo¬lasynyn” basynda bolu sha¬ra¬¬syn¬da jinalghandargha Áyteke by auda¬nynyng әkimi Esimhan Esenbaev batyr babamyzdyng ruhyna arnap as berip, qúran baghyshtatty. Qonaqtar¬gha “Qara¬bútaq” jәne “Qúmtoghay” JShS diyrektorlary Amanghaly Ber¬dalin men Chemodanov, Qarabú¬taq auyldyq okrugining әkimi Zoya Bólekova bastaghan auyldyqtar tikesinen tik túryp qyzmet etti. Búl Ábilqayyr han babamyzdyng ruhyna tәu etuding ýlgisindey boldy.

Satybaldy SÁUIRBAY, Aqtóbe oblysy.
«Egemen Qazaqstan» gazeti 10 mausym 2009 jyl