Júma, 22 Qarasha 2024
5564 0 pikir 30 Shilde, 2018 saghat 17:43

Alypsatarlyqty auyzdyqtau nemese jabayy biylet saudasyn kim baqylaydy?

Kórshimizding biylghy armany — bala-shaghasymen Alakólde demalyp qaytu. Oryndalmaytyn týri bar. Úshaqqa biylet alugha qalta qúrghyr júqa. Mәshiynemen úzaq jýrgisi kelmeydi. Onyng ýstine baryp kelgender joldyng nashar ekenin aitady. Eng qolayly kólik – otarba. Biraq jaz bastalmay jatyp-aq «ol jaqqa biylet joq» degen habar taraghan. Biletinderding aituynsha, tabugha bolady. Ol ýshin alypsatargha biylet baghasynyng ýstine birneshe ese qosyp beru kerek, - dep jazady "Jas qazaq" basylymy…

Ol keshegi kenestik dәuirde Almatyda oqydy. Shalghaydaghy ónirden kelu ýshin poyyzgha minetin. Asyqqanda biylet tappay, talay ret sol alypsatargha jýgingen. Ol kezde alypsatarlyq zanmen qudalanady. Jalandaghan qular sonda da qoymaytyn. Al qazir naryq zamany. Ýstine qosyp satyp, payda tabu – býginde ýirenshikti nәrse. Tek zang shenberinde júmys istep, eng bastysy, salyq tóleseng bolghany.

Búryn úshaqqa biylet alu qiynnyng qiyny edi. Tamyr-tanysty aragha salyp, әzer tabylatyn. Qazir búl mәsele sheshilgendey. Áyteuir, әuejayda biylet tyqpalap jýrgen pysyqaylardy kórmeysin. Áue saparyna erterek qamdansan, jolaqy arzangha týsedi. Al ayaq astynan jol jýretinder kóbirek shyghyndanady.

Jalpy bizding temirjoldaghy biylet satudy órkeniyetti jýiege keltiruge bola ma? Áriyne, bolady. Búl ýshin eng aldymen zannyng oryndaluyn qadaghalaytyn jәne ony iske asyratyn qúqyq qorghau mekemeleri men salyq qyzmeti óz mindetin oryndauy tiyis. Vokzalda jýrgen alypsatardyng qolynda biylet satugha rúqsat beretin patenti nemese liysenziyasynyng bar-joghyn tekseru, bizdinshe, esh qiyndyq tudyrmaydy. Tipti, rúqsaty bolghan kýnning ózinde, kәsipkerding tapqan tabysynan salyq tólegeni yaky jaltaryp jýrgenin anyqtau da onay. Al әzirge biylet tapshylyghyn qoldan jasap, júrtshylyqtyng narazylyghyn tughyzyp jýrgender tek arnayy reyd kezinde ghana әshkerelenip jýr. Jaqynda sonday tekseru jóninde aqparat jariyalandy. Sol-aq eken, mәselening bayybyna barmay, atýsti asyghys tújyrymmen tek temirjolda jolaushy tasymalymen ainalysatyn kompaniyalardy kinәli etip kórsetetinder shulap berdi.

Mәselening mәni nede? «Qara bazardaghy» biylet saudasy kimge tiyimdi? Zerttep kórelik.

Býginde elimizde jolaushylar tasymaly naryghynda 10 kompaniya bar. «Jolaushylar tasymaly» aksionerlik qoghamyna qarasty kassalardyng sany 250-den asady. Al jekemenshik kassalardyng sany — 4,5 mynnan astam. Mine, osy songhylarynyng qyzmeti baqylaudan tys qalghan siyaqty. Kassa әr adamgha tek qújat boyynsha biylet satuy tiyis. Al is jýzinde alypsatarlar biyletti erterek әri kóptep satyp alady. Áytpese, әrbirining qolynda 20-30 biylet qaydan jýr? Jabayy saudanyng keng taralghan eki týri bar. Alypsatarlar biyletti ereterek alady da, sosyn ýstine qosyp satady. Ekinshisi, poyyzdyng jýruine bir saghat qalghanda әlgi artyq biyletter kassagha ótkiziledi. Biraq kassir «biylet joq» dep otyra beredi. Alypsatar mejeli jerge jetu ýshin asyghyp, artyq aqsha tóleuge dayyn kliyentti ertip kelgen kezde biylet te tabyla ketedi.

Olar sapar uaqyty taqaghanda qymbat baghamen satady. Ortasha baghamen ótkizgenning ózinde aiyna 300-400 myng tengeni jan qinamay-aq tabady. Ústalyp qalsa, oghan qoldanylatyn aiyppúl kólemi 5 ailyq eseptik kórsetkish. Nebәri 12 myng tenge. Zansyz biyletpen ústalghan jolaushy da jauapkershilikke tartylady. Biraq onyng da jazasy mardymsyz. Osy salada órkeniyetti jýie qalyptastyrghan Europada zang meylinshe qatal. Aqshalay jazanyng mólsheri 1000 euro! Sarapshylar bizdegi aiyppúldy birneshe ese ósirudi úsynady. Eger solay jasasa, ortadan payda tauyp jýrgender ayaghyn tartar edi degen pikirde.

Órkeniyetti jýie demekshi, Batysta biylet saudasynyng eki týri bar. Ticketmaster alghashqy satu alany bolsa, Ticketmaster Resale dep atalatyn marketpleyste ekinshi ret satugha bolady. Biraq qayta satylghan biylet ýshin de salyq tóleuge tura keledi. Biylet alypsatarlyghy teristik kórshimiz Reseyde de ótkir problema bolyp túr. Búl elde, әsirese, teatr men kinodaghy zansyz saudany auyzdyqtau jayy kóbirek aityluda. Óitkeni Mәskeu teatrlarynda satyp alynghan biyletti qayta qabyldamaydy. Sondyqtan onyng iyesi arzan baghagha ótkizgenine quanady. Al ony qymbatqa satatyn alypsatar bizdegidey salyq tólemeydi. Qazir osy eldegi tiyisti ministrlik tarapynan biylet baghasyna qosyp satpau, aiyppúl mólsherin kóbeytudi kózdeytin zang jobasy dayyndalyp jatqan kórinedi.

Jabayy sauda jolaushy tasymaldaushy kompaniyagha qyp-qyzyl ziyan. Sonyng kesirinen keyde vagondar tolmay qalady. Osydan baryp, jolaushy tarapynan ashy әri syny pikirding aitylary anyq. Temirjol kompaniyalary kópshilikti tolghandyrghan osy týiindi ózdininen sheshe almaydy. Sebebi, zang boyynsha tasymaldaushy búl iske aralasa almaydy. Vokzalda zansyz biylet saudasyn qyzdyryp jýrgenderdi jauapqa tartu qúqyq qorghau memkemeleri men salyq qyzmetining qúzyretinde ekenin әlginde aityp óttik. Mamandar búl kelensizdikti kóshedegi jәne qoghamdyq oryndardaghy zansyz әrekettermen birge qarastyru qajet ekenin algha tartady.

Poyyzdyng júrtqa qolayly kólik ekenin eskersek, búl mәselening ontayly sheshimin tabu kerek-aq. Búghan memlekettik mekemelermen qatar halyq qalaulylary, qoghamdyq úiymdar atsalysa, qúba-qúp bolar edi.

Ábdimanap Kenes

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1443
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3206
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5198