Súltan Han Aqqúlúly: «Álihan qazaqty bolashaghy zor, óte daryndy halyq dep sýigen»
- Súltan Han agha, biraz uaqyttan beri Álihan Bókeyhan múrasyn zertteumen ainalysyp kelesiz. Enbeginizding nәtiyjesi deuge bolar, Alash kósemi enbekterining 7 tomdyq tolyq shygharmalar jinaghyn shygharu ýstindesiz. Jalpy, belgili bir túlghanyng ómirin zerttep, múrasyn jinastyru barysynda ghalymdar sol adamdy jana qyrynan tany týskendey bolady. Múny, bәlkim, jana derekterding tabyluynan, mәlimetterding tolyghuynan desek te bolar. Osy túrghydan alghanda, HH ghasyrdyng basynda últtyq Tәuelsizdikti maqsat tútqan, qazaqtyng sayasy oiy men is-әreketining jetekshisi bolghan shoqtyghy biyik túlghany siz qay qyrynan tany týstiniz?
- HH ghasyr basyndaghy qazaqtyng últ-azattyq Alash qozghalysynyng sayasy jetekshisi Álihan Bókeyhan - últ-azattyq qozghalysynyng jetekshisi ghana emes, osy qozghalystyng teoriyalyq negizin qalaushy. Jalpy, sol Alash qozghalysynyng sayasy strategiyasyn bastan-ayaq anyqtap, ózining ýzengilesterin osy jolgha salghan eng aldymen Álihan bolatyn. Álekeng Resey Dumasy arqyly qazaqtyng mún-mýddesine qajetti, qazaqtyng jerin saqtaugha qajetti zang jobalaryn әzirlep, sol Duma arqyly ótkizuge barlyq kýshin saldy.
- Súltan Han agha, biraz uaqyttan beri Álihan Bókeyhan múrasyn zertteumen ainalysyp kelesiz. Enbeginizding nәtiyjesi deuge bolar, Alash kósemi enbekterining 7 tomdyq tolyq shygharmalar jinaghyn shygharu ýstindesiz. Jalpy, belgili bir túlghanyng ómirin zerttep, múrasyn jinastyru barysynda ghalymdar sol adamdy jana qyrynan tany týskendey bolady. Múny, bәlkim, jana derekterding tabyluynan, mәlimetterding tolyghuynan desek te bolar. Osy túrghydan alghanda, HH ghasyrdyng basynda últtyq Tәuelsizdikti maqsat tútqan, qazaqtyng sayasy oiy men is-әreketining jetekshisi bolghan shoqtyghy biyik túlghany siz qay qyrynan tany týstiniz?
- HH ghasyr basyndaghy qazaqtyng últ-azattyq Alash qozghalysynyng sayasy jetekshisi Álihan Bókeyhan - últ-azattyq qozghalysynyng jetekshisi ghana emes, osy qozghalystyng teoriyalyq negizin qalaushy. Jalpy, sol Alash qozghalysynyng sayasy strategiyasyn bastan-ayaq anyqtap, ózining ýzengilesterin osy jolgha salghan eng aldymen Álihan bolatyn. Álekeng Resey Dumasy arqyly qazaqtyng mún-mýddesine qajetti, qazaqtyng jerin saqtaugha qajetti zang jobalaryn әzirlep, sol Duma arqyly ótkizuge barlyq kýshin saldy.
Álihan bastaghan Alash qozghalysy ókilderining meni tandandyrghan dýniyesi olardyng halyqqa kirshiksiz kónili men kózqarasy, sýiispenshiligi edi. Búlar osy qasiyetterimen ózderinen keyingilerge ýlgi-ónege kórsetti. Men jaqynda tarihshy, Japoniyadaghy Hokkaydo uniyversiytetining professory Tomohiko Uyamamen әngimelestim. Ol qazaqtyng HH ghasyr basyndaghy Alashorda avtonomiyasynyng tarihyn zerttep jýr. Sol kisining aituynsha, HH ghasyr basyndaghy Alash ziyalylarynyng keyingilerden aiyrmashylyghy sol - olardyng ústanghan pozisiyasy, iydeologiyasy halyqqa qyzmet etu boldy. Mine, Álekeng bastaghan Alash arystary osy qyrymen erekshelenedi.
Qazirgi qazaq tarihshylarynda әli de kenes dәuirinen qalghan jasqanshaqtyq saqtalyp, últ tarihyna birjaqty qarau kózqarasy qalyp otyr. Zertteulerinde ózining ashyq, syny kózqarasyn kórsete almaydy. Al biraq ta sol qazaqtyng basyna qanqúily zaman ornaghan jiyrmasynshy jyldardyng basynda-aq Álekenning qazaqqa jasaghan jaqsylyghyna, sinirgen enbegine, qosqan ýlesine meylinshe әdil baghasyn bergender boldy. Mәselen, jazushy-dramaturg, jiyrmasynshy ghasyr basyndaghy kórnekti qogham qayratkeri Qoshmúhammed Kemengerúly ózining «Qazaq tarihynan» atty tariyhy ocherkinde Álekeng turaly bylay dep jazdy: «Ýkimetting qara qughyn jasaghan kýnderinde, aidauyna da, abaqtysyna da shydap, el ýshin basyn qúrban qylghan at tóbelindey ghana azamat toby boldy, búl topty baulyghan - Álihan. Onyng qazaqqa istegen tarihy qyzmeti әdeby til tuuyna sebep boldy. Ózine ergen topty diny fanatizmge qarsy tәrbiyeledi. Búdan baryp tatardan irgesin aulaq salghan qazaq últy tudy».
1922 jyly Álekeng Mәskeudegi KSRO halyqtary kindik baspasynyng (Kýnshyghys baspasy dep te ataldy) Qazaq seksiyasynda әdeby qyzmetker bolyp istep jýrgen kezinde Qoshke Kemengerúly osy kitabyn jazyp bolyp, alyp keledi. Ony 1924 jyly jaryqqa shygharghan. Osy kitabynda Qoshke últ kósemi dep atamasa da, oqyrmanyn Áliyhan qazaqtyng atasy, kósemi degen oigha jeteleydi. Mine, osylay HH ghasyrdyng basynda ziyalylar últ kósemining enbegine әdil baghasyn beruge tyrysty. Al odan keyingi tariyhty óziniz de jaqsy bilesiz. Alash kósemderinin, onyng ishinde Áliyhannyng tipti atyn ataugha tyiym saldy, onyng qazaqqa jasaghan qyzmetine әdil tariyhi, layyqty sayasy bagha beru mýmkin bolmay keldi. Álihandy biz eng aldymen qazaq últynyng kósemi dep aitugha mindettimiz.
1886-1890 jyldary Omby tehnikalyq uchiliyshesinde oqyp jýrip, «Dala uәlayaty» gazetine jazghan oryssha-qazaqsha maqalalarynan angharghanym, Álihan qazaqty bolashaghy zor, keleshegi jarqyn, óte daryndy halyq dep sýiispenshilikpen qarap, qalyng qazaghyna tek Europa dengeyindegi bilim beru kerek dep eseptegen.
- Sizding qolynyzda Álihannyng Omby qalasynda túrghan 1900-1906 jyldargha qatysty tyng derekter bar ekenin estip qaldyq.
- Iya, qazirgi Resey múraghattarynan onday tyng derekterdi tapqanym ras. Osy uaqytqa deyin biz Álekenning Ombyda birden 3 gazet shygharghanyn bilmedik, bilgenimiz oghan onsha mәn bermey keldik. Oghan ýsh gazetting de orys tilinde shyghuy sebep boluy ghajap emes.
Álekeng Birinshi Memlekettik Duma kýshtep taratylghannan keyin, 1906 jyldyng shildesinde Ombyda «Irtysh» gazetining bas redaktory bolyp shyghara bastaydy. Alayda sol 1906 jylghy qarasha aiynyng ortasynda Dala general-gubernatorynyng jarlyghymen búl basylym jabylady. Biraq ta kelesi kýnnen, qarasha aiynyng 16-synan, bastap, Álekeng «Omich» degen gazet shyghardy. Jyl sonyna qaray ol da qysymmen jabylghan son, 1907 jyldyng basynan bastap «Golos stepi» gazetin shygharyp túrady. Songhy merzimdi basylymnyng alghashqy betinde «Gazetti jazdyryp alushylar endi «Irtysh» pen «Omich» gazetterining ornyna «Golos stepiydi» alatyn bolady» dep jazady. Búl barlyq gazetti bir adam shygharyp otyrghanyn bildiredi. Bir qyzyghy, osy ýsh gazetting de bas redaktory retinde basqa kisilerding aty-jónderi kórsetiledi. Birinshi gazetke - «V.V.Kiyriyanov», ekinshisine «IY.A.Povarennyh» degen er kisilerdin, al ýshinshisine «V.IY.Veredenko» degen әiel adamnyng esimi jazylghan. Ýsheui de Ombyda túrghan, ómirde bar kisiler bolghan. Olardyng ishinen advokat Ivan Povarennyh qazaqtardyng qúqyn qorghaugha kóp kómektesken.
Búl gazetterde Álihannyng aty-jónining kórsetilmeu sebebi - 1906 jyly Birinshi Memlekettik Duma kýshtep quylghan son, 200-ge juyq deputat Finlyandiyanyng Vyborg qalasynyng týbindegi Terioky eldi mekeninde әigili «Vyborg ýndeuine» qol qoyghan. Búl ýndeude deputattar búqara halyqty patshanyng birde-bir búiryq-jarlyghyn oryndamaugha, azamattyq qarsylyq kórsetuge, beybit narazylyq sherulerine shyghugha shaqyrghan. Sodan reaksiyashyl premier-miynistr P.A.Stolypin osy ýndeuge qol qoyghan deputattardyng barlyghyn jazagha tartyp, olardyng sayasy partiyalargha nemese tipti qoghamdyq úiymdargha mýshe boluyna, merzimdi basylym shygharugha nemese tipti maqala jazugha da shekteu qoyady.
Sondyqtan da Álihan gazetterdi osy ýsh adamnyng atynan shygharugha mәjbýr boldy. 1917 jylgha deyin Sankt-Peterborda «Jana ensiklopediyalyq sózdik» shyghyp túrdy. Sózdikting 8-tomynda Álihan Bókeyhannyng 1906-1907 jyldary «Irtysh», «Omich» jәne «Golos stepi» gazetterine redaktor bolghany aitylady. Sondyqtan da búghan kýmәn keltiruge bolmaydy.
- Atalmysh basylymdarda Álekenning qanday materialdary jariyalanghan? Gazet betinde qanday mәsele kótergen?
- Búl jerde myna jaytqa basa nazar audarghan jón. Álihan osy basylym betterinde tek Resey imperiyasynyng qaramaghyndaghy búqara halyqtardyng mәselesin ghana kótergen joq. Áriyne, eng birinshi qazaqtardyn, sosyn atty kazaktardyng qúqyn qorghaghan.
Álekeng Alash partiyasynyng strategiyalyq maqsat-mýddelerin basylym betinde kóterip otyrghan. Sonday-aq qazaq jigitterining zandy týrde әskery boryshyn óteu, qazaqtyng ózine tiyesili túrghylyqty jerin jekemenshigine beru mәselesin Duma arqyly zang jýzinde bekituge tyrysty. Býkil Qazaq ólkesine «zemstvo» nemese jerine jergilikti ózin-ózi basqaru jýiesin engizu jolynda kýresti.
- Baspasózge bergen bir súhbatynyzda Álihan Mәskeude túryp jatqan kezinde qazaq tilinde «Temirqazyq» degen jurnal shygharghan degen oy aitypsyz. Sonda búl jurnaldyng Peterborda qúrylghan «Polyarnaya zvezda» masondyq úiymyna qatysy bar ma?
- Álekeng búl jurnaldy 1923 jyly Mәskeude KSRO halyqtary kindik baspasynyng Qazaq seksiyasynda әdeby qyzmetker bolyp júmys istep jýrgen kezinde shyghardy. Álekeng jurnaldyng ýsh-aq sanyn shygharyp ýlgerdi. Odan keyin ony da jauyp tastady. Biraq ta búl jurnaldyng «Polyarnaya zvezda» masondyq úiymyna esh qatysy joq. Tek ataulary bir. Sol jurnaldy shygharyp túrghan kezinde Álekeng «Alqa» atty qoghamdyq úiym qúrmaqshy boldy. Masondyq úiymnyng ýlgisimen. Dýniyejýzindegi aldynghy qatarly Europa elderinde orny bolghan masondardyng algha qoyghan basty maqsaty adamzat balasynyng ruhany baylyghyn arttyru bolghan. Adamzat balasynyng ruhany dýniyesin, bilimin jetildirip, bәrine ortaq «baqyt shirkeuin» túrghyzu. Alayda HH ghasyrdyng basynda Reseyde birinshi orys tónkerisining jenilisinen keyin payda bolghan mәskeulik «Vozrojdeniye», sanktpeterborlyq «Polyarnaya zvezda» siyaqty mason úiymdarynyng kózdegeni ruhani, mәdeny mýdde emes, tikeley sayasy biylik edi. Oghan orys professory Maksim Kovalevskiyding 1906 jyly Parijden Reseyge oralghan kezde «samoderjaviyeni tek masondyq qana jene alady» degen sózi dәlel bola alady. HH ghasyr basyndaghy orys masondyghy imperiyadaghy barlyq ilgerishil ziyalylardyn, samoderjaviyagha qarsy oppoziysiyalyq, demokratiyalyq partiya kósemderin, yqpaldy mýshelerining basyn qosyp, olardyng is-әreketterin ýilestire otyryp, samoderjaviyany qúlatugha júmyldyru bolatyn. Álihan sol ýshin ghana masondyq úiymgha kirip otyr.
- Demek, Álihannyng «Polyarnaya zvezda» masondyq úiymyna mýshe bolghandyghyn tarihy qújattar aighaqtaydy ghoy?
- Alash ardaqtysy mason bauyrlastyghynyng qataryna shamamen 1907-1908 jyldary Sankt-Peterborda qabyldansa kerek. Ol 1908-1917 jyldary Samara qalasynda sayasy qughynda boldy. Sol Samarada jýrgen 1914-1915 jyldary Áliyhan Tórtinshi Memlekettik Dumanyng mýshesi, keyinnen Uaqytsha Ýkimetting tóraghasy bolghan Aleksandr Kerenskiy men jergilikti sayasy partiyalardyng kósemderin guberniyalyq mason úiymynyng qataryna qabyldaghan. Ol turaly Samar qalasynan alynghan derekter de kezdesedi. Jәne de Qazan tónkerisinen keyin Europa, Ameriykagha qashyp ketken orys emigranttarynyng estelikterinde Álihannyng masondyq úiymgha qalay qabyldanghany jayly mәlimetter kóp kezdesedi.
1895-1906 jyldary Ombyda túryp, Qazaq ólkesi men Sibirdegi tónkerisshil qozghalysta ýzengiles bolghan әri ghylymy әriptesi Lev Chermak degen qayratker osy kýni Reseyding Mәskeudegi memlekettik kitaphanasynyng qorynda saqtalghan qoljazba esteliginde de Álihannyng mason úiymyna mýshe bolghanyn jazady.
- Alashorda - Últ kenesining túnghysh tóraghasy Álihan Bókeyhan zayyrly memleket qúrudy qalady. Dindi biylikke aralastyrghysy kelmedi. Búl jerde Álihan islamnan bas tartyp otyrghan joq pa?
- Ras, Álihan dinning memleketke aralasqanyn qalamady. Óitkeni din biylikke baghynsa, onda ol memlekettik iydeologiyanyn, resmy sayasattyng jeteginde ketedi dep eseptedi. Múnday jaghdayda islam dini ózining derbestiginen, sharighy zandylyqtarynan aiyrylady, túnyghy laylanady dep úqty. Dinning tazalyghyn saqtaugha tyrysty. Kadet partiyasy basshylarymen kózqarasy bir jerden shyqpay, 1917 jyly shildede onyng ortalyq komiyteti men jalpy partiya qatarynan shyghyp ketken sebebi de osy bolatyn. Dindi memleketten bólu kerek degen ózining ústanymynan ainymady. Ol turaly «Men Kadet partiyasynan nege shyqtym?» degen maqalasynda jazady. Sóitip, ózining Alash partiyasyn qúrdy.
- Bir qyzyghy, búl jaghdaydy bizdegi tarihshylar «Álihan Orta Aziyadaghy músylman elderi bizding ayaghymyzgha túsau bolady, dindi qúbyjyq kórdi dep oilady» degen týsinikpen sabaqtastyrady ghoy...
- Joq, Álekeng islam dinine qarsy bolghan joq. Búny biz onyng «Músylman siyezi» degen aidarmen berilgen tizbekti maqalasynan anyq angharamyz. Osy maqaladan Alash arysynyng islam dinine, jalpy, din ataulygha degen kózqarasyn bayqaugha bolady. Álihan din ataulygha asqan tózimdilikpen, keng tanymmen qaraghan. Ol 1900 jyly Lev Tolstoydyng «Din talasy» («Surat kafehanasy») atty shaghyn әngimesin qazaqshagha audaryp, «Dala uәlayaty» jәne keyinirek «Qazaq» gazetterine jariyalaghan. Sol shaghyn әngimeni oqysanyz, Álekenning arghy atasy Shynghyshan tәrizdi barlyq dinge birdey qaraghandyghyna kóz jetkizesiz. Ózining әieli Elena Sevostiyanovanyng hristian dinining ókili ekenin bilemiz. Elena 1921 jyly kenetten syrqattanyp, dýnie salghanda Álekeng marqúmnyng ótinishi boyynsha hristian dinining barlyq rәsimin saqtay otyryp jerlegen. Kózi tirisinde jaryn iyslamgha ót dep kýshtemegen. Mine, búl jaghday Álekenning din ataulygha ýlken tózimdilikpen qaraghandyghyn anghartsa kerek.
- Kóp júrt Álihan men Shәkәrim qajynyng bóle bolghandyghyn, tuys ekenin bile bermeydi. Ekeui de qazaqtyng múnyn múndaghan úly túlghagha ainaldy. Ekeuining syrtynda qazaqtyng úly Abayy túr. Sonda búl ýsh túlghanyng tyghyz qarym-qatynasta bolghany anyq qoy.
- IYә, Álihannyng sheshesi Begim hanym men Shәkәrimning anasy apaly-sinlili bolghan eken. Ol Abay auylymen jaqsy aralasqan. Abaydyng úly Túraghúlmen, Shәkәrimmen, Kәkitaymen jaqyn dos bolghan. 1906 jyly Birinshi Memlekettik Dumagha saylanar aldynda Pavlodar, artynan Omby týrmesinde otyrady. Sol Pavlodar týrmesinde otyrghan kezde oghan Kәkitay, Shәkәrim, Túraghúldar kelip túrypty. Jәne de bir óte qyzyq mәlimet bar. «Vyborg ýndeuine» qol qoyghany ýshin Sankt-Peterbordyng arnayy sotynyng ýkimi boyynsha Álihandy jazalap, Semey týrmesine jabady. Eng qyzyghy, Álekeng 1907 jyly Ombydan Semeyge óz yntasymen kelip, týrmege ózi otyrghan. Biraq sot ýkimi boyynsha abaqtyda ýsh ay otyruy kerek edi. Alayda otarshyl biylikting bizding eldegi silimtikteri ony ýsh ay emes, segiz ay ústaydy. Ol azday, týrmeden bosatysymen Samar gýbernesine bir-aq aidaydy.
Al Semey týrmesinde otyrghan kýnderinde Shәkәrim, Kәkitaylar kelip, «Áleke, siz qashynyz. Biz bәrin dayyndap qoydyq» degende, ol kónbey qoyady. «Men týrmeden qashsam, qyrgha qaruly әsker shyghyp, qalyng eldi bosqa әurege salady. Halqymdy sorlatqansha, osynda jalghyz ózimning otyra bergenim dúrys» degen uәjin aitady.
Bolmaghan son, ýsh dosy men inisi Smahan tóre Álekendi auyryp jatyr dep, Semeyding týbine bir ýiir qúlyndy bie baylap, ony kýn sayyn qymyz, etpen qamtamasyz etip otyrghan. Búl turaly da Álihannyng inisi Smahan tóre qoljazba estelikterinde «Semeyding týrmesinde otyrghanda segiz aiyn segiz kýndey ótkizip berdik» dep jazdy. Sosyn Ekinshi Memlekettik Dumagha qazaqtan deputat saylau kezinde ózi saylaugha týsuden bas tartyp, Semey oblysy qazaqtarynan bes adamdy úsynady. Sonyng ekeui Kәkitay men Shәkәrim bolatyn.
Al Abaygha qatysty aitarym, HH ghasyrdyng basynda Semeyde «Semipalatinskie oblastnye vedomosti» atty gazet shyghyp túrghan. Sol gazetke Semey oblysy statistika komiytetining 1903 jyly atqarghan júmystarynyng esebi shyqqan. Esepting sonynda oblystyq statistika komiytetine mýshe bolghan kisilerding aty-jónderi de jariyalanypty. Tizimning ishinde Ibrahim Qúnanbaev, Álihan Bókeyhanov degen esimder bar. Soghan qaraghanda Álihan men Abay kezdesui mýmkin. Degenmen de naqty kesip aitu qiyn. Bir anyq dýniye, búl - Álihannyng Abay shygharmashylyghymen jaqsy tanys bolghandyghy, bala kezinen jattap óskendigi.
- Súltan Han agha, siz jogharyda Áliyhan Lev Tolstoydyng әngimesin qazaqshagha audarghan dediniz. Demek, baylanysy bolghan-au. Jәne de keyinnen Shәkәrim osy orystyng úly jazushysymen hat alysady. Din jayly oy bólisedi. Tipti Tolstoy qatty syrqattanyp jýrgen kezinde qazaq dalasyna kelip, qymyz iship, sauyghyp qaytuyn da súranady. Bәlkim, Shәkәrimning Tolstoymen tanystyghy Álihan arqyly órbigen shyghar?
- Búl oiynyzdyng jany bar. Óitkeni Álekeng Sankt-Peterbordaghy Imperatorlyq uniyversiytetting zang fakulitetin bitirip, Ombygha oralghannan keyin qughynda bolghan, sayasy aidauda jýrgen orystyng talay klassik jazushylarymen, aqyndarymen tyghyz baylanysta bolghan. Ol Chehovtyn, Korolenkonyn, Mamiyn-Sibiryaktyn, Tolstoydyng shygharmalaryn kóptep audarghan. 1906 jyly ol «Irtysh» gazetinde Semey oblysy qazaqtaryna bir ýndeu jariyalaydy. Ýndeude Ramazan degen qazaq balasynyng aqshasy jetpey oquynan qalyp qoyghandyghyn aityp, soghan el bolyp aqsha jinap berinizder deydi. Jiynalghan aqshany Sankt-Peterbordaghy Sergey Olidenburg degen kisige joldaugha bolatyndyghyn jazady. Al Sergey Olidenburg kenes ýkimeti ornamay túryp-aq shyghystanushy, ýnditanushy bolyp tanylghan ýlken ghalym bolghan. Búl kisimen Álekeng keyin de baylanysyn ýzbegen, jaqyn aralasyp túrghan. Men 2009 jyly Sankt-Peterborgha baryp, S.Olidenburgtyng jeke múraghatyn aqtaryp otyryp, onyng Ahmet Baytúrsynúlymen jәne qazaqtyng bir top ziyaly azamatymen týsken eki suretin tauyp aldym. Ahandy Olidenburgpen tanystyrghan - Álihan. Búghan eshbir kýmәn bolmau kerek. Sol siyaqty Shәkәrimdi Tolstoymen tanystyrghan Álekeng boluy da әbden mýmkin. Óitkeni ol Tolstoydyng jalghyz «Din talasy» әngimesin ghana emes, «Qajymúrat» povesin taghy birneshe әigili degen shygharmasyn qazaqshagha audaryp, Mәskeuden basyp shygharghan.
- Súltan Han myrza, 5 jyldan keyin - Alash arysynyng 150 jyldyq mereytoyy. Josparynyz qanday?
- Qúday qalasa, biyl Álekenning 7 tomdyq múrasyn baspadan tolyq shygharamyn. Eng ókinishtisi, Alash kósemining talay shygharmasy búghan syimay qaldy. Áli eki tomday dýniyesi bar. Qazir men Baylanys jәne aqparat ministrligimen Álekenning altynshy jәne jetinshi tomdaryn shygharu turaly kelisip jatyrmyn. Al endi Alash arysynyng 150 jyldyq mereytoyynda onyng 10 tomdyq tolyq shygharmalar jinaghyn shygharsam degen josparym bar. Jәne de Álihannyng әli tabyla qoymaghan birneshe qúndy dýniyesi bar. Onyng ishinde qazaqtyng jylqy túqymdary men jylqy sharuashylyghy turaly qomaqty enbegi bolypty. Ol turaly 1928 jyly Álekene jazghan minezdemesinde Sergey Shveysov degen akademik atap kórsetedi. Mine, mening taba almay jýrgenim - osy, qazaqtyng jylqy týrlerine qatysty enbegi. Ol Mәskeude túrghan kezinde de býrkenshik esimdermen gazet-jurnaldargha talay maqalasyn shygharyp túrghan. Onyng ishinde qazir elding jadynan óshken «Qyzyl Qazaqstan», «Áyel tendigi», «Bostandyq tuy» syndy basylymdar bar. Búlardyng keybiri saqtalmaghan, Qazaqstanda joq. Endi Álekenning 150 jyldyghynda osy basylymdardaghy materialdaryn tauyp, 10 tomdyqqa hronologiyalyq tәrtippen engizsem degen maqsatym bar.
- Ángimenizge raqmet.
Alashqa aitar datym...
Álihan 1913 jyly «Qazaq» gazeti alghash jaryq kóre bastaghan tústa «Qazaqtyng tarihy» degen maqalasyn «Týrik balasy» degen býrkenshik esimmen jariyalaydy. Álekeng sol tizbekti maqalasynda «Ózining tarihyn joghaltqan júrt, ózining tarihyn úmytqan el qayda jýrip, qayda túrghandyghyn, ne istep, ne qoyghandyghyn bilmeydi, keleshekte basyna qanday kýn tuashaghyna kózi jetpeydi. Bir halyq ózining tarihyn bilmese, bir el ózining tarihyn joghaltsa, onyng artynsha ózi de joghalugha ynghayly bolyp túrady... «Tarih ne aitady?» deseniz, onyng aitatyny mynau: bizding búrynghy babalarymyzdyng kim ekendigi; olardyng dýniyede ne istep, ne bitirgendigi; qanday quaty barlyghy, ol quatty ne oryngha júmsaghandyghy; istep jýrgen isining qaysysynan payda, qaysysynan zarar kórgendigi; búrynghy babalarymyzdyng dosty-dúspany kim ekendigi; ne sebeppen baghy tayghandyghy jәne soghan úqsas isterding barlyghyn tarih sóilep, týsindirip túrady», - dep jazady. Biz ótken tarihymyzdy tolyq zerttep, jete mengermesek te, kýni keshegi Alashordanyn, arystarymyzdyng tarihyn jaqsy biluimiz kerek. Býgingi úrpaq HH ghasyr basyndaghy qazaqtyng Tәuelsiz el bolyp, ense týzeui jolynda qanyn qiyp, janyn bergen túlghalarymyzdy kóbine bilmeydi. Bolashaghy zor el bolamyz desek, osynday úlaghatty isti úrpaq jadynda mәngige qaldyruymyz kerek.
Súltan Han Aqqúlúly, «Azattyq» radiosynyng veb-redaktory, әlihantanushy-ghalym:
Súhbattasqan Darhan Beysenbekúly