Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 2328 0 pikir 12 Mausym, 2009 saghat 12:16

Sýleymen MÁMET.Jer mәselesi jeli tartqan

Qazaq júrtynyng basynan ót¬ken qily kezender tәu eter tәuel¬¬sizdigimizdi alghan song qaghaz betine týsip, kitap bolyp jaryq kórip jatyr. Sol kitaptardy pa¬raqtap otyrghanda, bodandyqtyng qamyty basyna shenber bolyp kiyilgenin, sher-shemen bolyp, jý¬rekterde qatyp qalghanyn kóresin. Osynyng jerge baylanystysyn she¬jire qy¬lyp, shertip jýrgen jazu¬shy Sa¬pa¬bek Ásipúly desek qate¬les¬pey¬miz. Ol kisining tayauda Al¬maty¬daghy “Qazaqstan” baspa¬sy¬nan “Qau¬qarsyz qazaq mәse¬lesi”  de¬gen kitaby jaryq kórdi.  Mú¬nyng aldynda “Qazaq qasireti”, “Qa¬¬ter¬li dert, qaljyraghan ha¬lyq” degen kólemdi dýniyeleri júrt qo¬lyna tiygen edi.
Myna  kólemdi kitaptyng al¬ghash¬qy betin ashqanda orys pat¬sha¬synyng qazaq júrtyna jasaghan qysastyghyna kuә bolasyn.  Je¬ri¬nen aiyryp, óz biyligin ózine bermey uysta býrip ústaydy. Ony ózge emes, sol últtyng ziyaly ókil¬deri jandary kýiip túryp aitady. Mysaly, orys Dumasynyng depu¬taty Siydelinikov degen azamat 1907 jyly  bylay depti: “Jeri¬nen aiyrylghan qazaq sorlylar – 92 myng ýi, qystyng kýni sudan shygharyp alyp múzdyng ýstine tastaghan balyq siyaqty tulap jatty”. Sudan shyqqan balyqtyng kýii belgili. Qazaq osynday adam aitsa  sengisiz súmdyqtardy bas¬tan az ótkergen joq. Biraq, esh¬kimge zalaly joq, jauyna da qo¬lyndaghy baryn beretin úly qasiyet ony qansha zardap shekse de, aqqa qúday jaq dep joyy¬ludan saqtap qaldy.

Qazaq júrtynyng basynan ót¬ken qily kezender tәu eter tәuel¬¬sizdigimizdi alghan song qaghaz betine týsip, kitap bolyp jaryq kórip jatyr. Sol kitaptardy pa¬raqtap otyrghanda, bodandyqtyng qamyty basyna shenber bolyp kiyilgenin, sher-shemen bolyp, jý¬rekterde qatyp qalghanyn kóresin. Osynyng jerge baylanystysyn she¬jire qy¬lyp, shertip jýrgen jazu¬shy Sa¬pa¬bek Ásipúly desek qate¬les¬pey¬miz. Ol kisining tayauda Al¬maty¬daghy “Qazaqstan” baspa¬sy¬nan “Qau¬qarsyz qazaq mәse¬lesi”  de¬gen kitaby jaryq kórdi.  Mú¬nyng aldynda “Qazaq qasireti”, “Qa¬¬ter¬li dert, qaljyraghan ha¬lyq” degen kólemdi dýniyeleri júrt qo¬lyna tiygen edi.
Myna  kólemdi kitaptyng al¬ghash¬qy betin ashqanda orys pat¬sha¬synyng qazaq júrtyna jasaghan qysastyghyna kuә bolasyn.  Je¬ri¬nen aiyryp, óz biyligin ózine bermey uysta býrip ústaydy. Ony ózge emes, sol últtyng ziyaly ókil¬deri jandary kýiip túryp aitady. Mysaly, orys Dumasynyng depu¬taty Siydelinikov degen azamat 1907 jyly  bylay depti: “Jeri¬nen aiyrylghan qazaq sorlylar – 92 myng ýi, qystyng kýni sudan shygharyp alyp múzdyng ýstine tastaghan balyq siyaqty tulap jatty”. Sudan shyqqan balyqtyng kýii belgili. Qazaq osynday adam aitsa  sengisiz súmdyqtardy bas¬tan az ótkergen joq. Biraq, esh¬kimge zalaly joq, jauyna da qo¬lyndaghy baryn beretin úly qasiyet ony qansha zardap shekse de, aqqa qúday jaq dep joyy¬ludan saqtap qaldy.
Jalpy, kitaptaghy maqalalar¬dyng bәri Otanymyzdaghy beldi de, belgili basylymdarda jaryq kó¬ripti. Tәuelsizdigimizden keyingi ense tiktegen jyldar ishindegi qol jetken jetistikterimiz ben әttegen¬ay¬larymyz da jinaqtan oryn tauyp¬ty. Sol sekildi últ ziyalyla¬rynyng últty qaytsek ózgelerge te¬nes¬tiremiz, qatardan qaldyrmay¬myz degen oilary da әdemi berilgen eken. Mәselen, has batyr Bauyr¬jan Momyshúly qazaq tarihynyng shynayy shyraqshysy bolghan Er¬múhan Bekmahanov turaly aita ke¬lip, onyng mynanday sózin mysalgha keltiripti: “Qiyanattyng ýlkeni – halyqtyng óz tarihyn ózinen jasy¬ruy eken. Búl – últtyq sanany joidyng tóte joly ghoy. Al últtyq sanadan aiyrylghan últ boludan qalady. Osyny bizding kóp tariyh¬shylarymyz týsinse de, týsin¬be¬gen týr tanytyp jýr... Kenesary kó¬terilisining basty qozghau kýshi hal¬qy¬myzdyng ar-namysyn otar¬shyl¬dar tabanyna taptatpau, erik¬ti el bolu iydeyasyn algha shy¬gha¬ru edi. Osy iydeyany ashyp kór¬setkenim ýshin “halyq jauy” atanyp, jazyqsyz¬dan 25 jylgha sottalyp kete bar¬dym”. Úly ta¬riyh¬shynyng taghdyry osylay bolghan.
Kitaptaghy taghy bir qozghalghan mәsele, qazaqtardyng geosayasy qu¬ghyn-sýrgin qúrbandaryna aina¬luy¬¬nyng sebep-saldary edi. Ási¬rese, pat¬¬sha ókimetining qazaq hal¬qyn taryday shashyp jiberip biy¬ley beru jónindegi súrqiya iydeya¬sy, oghan qo¬sa, úlan-baytaq jerin basyp alu¬dyng zymiyan joldaryn oilastyruy naqty dәleldermen qarastyry¬lyp¬ty. 
Jinaqtyng negizgi qúrylymy qa¬zaq jerin saqtap qalu, shól-shó¬leyt aimaqtardy halyqtyng iygili¬gine jaratu desek, qazir biraz әn¬gi¬mege arqau bola bastaghan sa¬tyl¬ghan jerler men jalgha berilgen ónirlerding bolashaghy turaly da avtor óz baylam-payymdaryn algha tarta otyryp, oy órbitedi. Úrpaq¬ty últyn sýyge, halqyn qadir¬leuge tәrbiyeleu jayy da tilge tiyek bolyp, Otanymyzdyng ósip-órkendeui ýshin qajet mәseleler de ortagha salynghan.
Qart qalamgerding qazaq últyn qaytsek saqtap qalamyz, qazaq iydeyasynyng qalay altyn qazyghyn qaghyp júrtty sonyng ainalasyna toptastyramyz degen tújyrymda¬ry kimning de bolsa sanasyna sәu¬le týsireri anyq. Ár azamat dәl Sapabek Ásipúlynday  últyna qyzmet etse, úiqydaghy oy oyanyp, jigerge qanat biter edi. Áriyne, jinaqty oqyp otyrghanda, “Ashyn¬ghannan shyghady ashy da¬uy¬sym” dep qalyptan asyp kete¬tin tústar joq emes. Ashyq qo¬gham¬da, demokratiyalyq ýrdis qalyp¬tasyp kele jatqan zamanda onday oi-pikir de kerek sekildi. Qalay desek te, búl kitap qazaq últynyng ótkeni men býgingisin tarazy basynda tendegen sherli shejire desek asyryp aitqandyq emes.

 


Sýleymen MÁMET.
«Egemen Qazaqstan» gazeti 10 mausym 2009 jyl

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1496
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3266
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5615