«Tau alystaghan sayyn, biyiktey týsedi» deydi halyq danalyghy. Sol sekildi kórnekti túlghalardyng da kózden ketip, kónilden búlbúl úshsa da túlghasy daralanyp, ózgeden erek zoraya týsetini bolady. Memleket jәne qogham qayratkeri, ghúmyrynyng otyz jylyn diplomatiyagha arnaghan, qazaq diplomatiyasynyng qayratkeri Bolathan Tayjan sonday túlgha. 8 nauryzda tughanyna 70 jyl tolatyn últ perzentining aramyzdan ketkenine de tórt jyl tolypty. 2007 jyly 20 aqpanda o dýniyelik sapargha attanghan marqúmnyng sonynda ólmes ónege, óshpes sózi qaldy.

«Tau alystaghan sayyn, biyiktey týsedi» deydi halyq danalyghy. Sol sekildi kórnekti túlghalardyng da kózden ketip, kónilden búlbúl úshsa da túlghasy daralanyp, ózgeden erek zoraya týsetini bolady. Memleket jәne qogham qayratkeri, ghúmyrynyng otyz jylyn diplomatiyagha arnaghan, qazaq diplomatiyasynyng qayratkeri Bolathan Tayjan sonday túlgha. 8 nauryzda tughanyna 70 jyl tolatyn últ perzentining aramyzdan ketkenine de tórt jyl tolypty. 2007 jyly 20 aqpanda o dýniyelik sapargha attanghan marqúmnyng sonynda ólmes ónege, óshpes sózi qaldy.

Bolathan Tayjan - Egiypet Arab Respublikasyndaghy tәuelsiz Qazaqstannyng alghashqy elshisi. Ol Elbasy Jarlyghymen 1993 jyly Mysyrgha attanady. Syrtqy sayasatta ózindik ústanymy qalyptasqan, sayasy túghyry berik Bolathan agha barlyq mәseleni últtyq túrghydan sheshuge erekshe nazar audarady. Eng basty mәsele - últtyng úly múrattaryn jýzege asyru dep týsindi jәne sol jolda enbektendi. 1962 jyly dýniyege kelgen "Jas túlpar" úiymyn qúrushylar jariyagha jar salmasa da, Qazaq elining tәuelsizdigin ansaghan edi. Bolathan Tayjan sadaqtyng úshyndaghy Resey imperiyasynyng әiteuir setineytindigin boljasa da, ol sonshalyqty jyldam jýzege asady dep oilamaghan eken. Tәnirding syiy - tәuelsizdikke qol jetkizu baqytyna Qazaq Eli de qol jetkizgennen son, bar sanaly ghúmyryn onyng bayandy boluyna arnaudy maqsat etti. Sóitip Mysyrda, Malayziyada elshilik qyzmet atqaryp jýrgen kezinde Qazaqstannyng syrtqy sayasattaghy kóshining týzu boluy ýshin ayamay ter tógedi. Elshilik qyzmetten bosap, elge oralghannan keyin tәjiriybeli diplomat, әlemdik ekonomika men sayasattyng bilgiri Bolathan Tayjan ózining ghúmyr boyghy tәjiriybesin jas memleketting irgesin bekemdeuge arnaudy maqsat etedi. Ol Qazaqstannyng damu joly 10-15 jylda aitarlyqtay iri tabysqa jetken Malayziyanikindey bolsa dep armandaydy. Malayziyanyng últtyq memleket qúru jolyndaghy ýlgisin jan-jaqty taldap, onyng ekonomika men últtyq sayasattaghy erekshelikterin sarapqa sala otyryp, býginde Aziya barysyna ainalghan, sonymen qatar últtyq baghyt-baghdarynan janylmaghan Malayziya modelin Qazaqstangha da úsynady. Alayda Qazaq Elining atqaminerleri búny qoldap kete qoymady. 20 jylda Aziya barysyna ainaludy múrat tútqan Qazaqstan nege Malayziya sekildi órkeniyetti memleketter qataryna qosyla almay otyr? Nege negizgi últ qazaqtardyng әleumettik jaghdayy tómen, memlekettik til nege әli bosaghadan syghalap túr? Bolathan Tayjan әrtýrli minbelerde sóilegen sózinde, merzimdi basylym betterinde bergen súhbattarynda, telearnalardaghy debattarda osy saualdargha jauapty elding últtyng úly qúndylyqtaryn mansúqtap otyrghandyghynan izdeu qajettigin aitqan. Eng ókinishtisi, Qazaqstan tәuelsizdigining 15 jylyn kózimen kórgen Bókenning col kezenderde aitqany әli kýnge deyin ózekti. Áli kýnge deyin sheshimin tappay keledi. Dýniyeden ozghan tórt jylynda onyng múragerleri - ayauly jary Aysúlu, balasy Múhtar Tayjan "Bolathan Tayjan" atyndaghy qor qúryp, "Ataly sózderi" degen ortaq atpen onyng súhbattary, publisistikalyq maqalalar toptamalary men ol turaly estelikter jinaghynan túratyn 5 tomdyq kitap shyghardy. Telearnalar men radiolargha bergen súhbattarynyng SD jәne DVD diskileri jaryq kórdi. Biylghy mereytoyyna oray derekti filim dayyndaldy. 2007 jyldan beri Almaty qalasynan Shalyapin men Yassauy kóshelerining ortasyndaghy qysqa kóshening aty Bolathan Tayjan atymen atalady. Ókinishke qaray, ózi tughan ólkesi Pavlodarda әzirge kóshe aty berilgen joq.
"Týrkistan" gazeti oqyrman qauymnyng nazaryna Bolathan Tayjannyng "Ataly sózderi" kitabynyng V tomyndaghy oy tolghamdarynan ýzindi úsynudy jón sanady.

NEGE "UA, MENING ÚLY QAZAGhYM!" DEMESKE?..

- Ózimiz biletin elderde kórgenim - memleket basqaryp otyrghan azamattar halqyna arnalghan sózin "Ua, mening úly halqym!" dep bastaydy. AQSh preziydenti bolsyn, Malayziyanyng koroli bolsyn. Biz de soghan ýirensek, nege "Ua, mening úly qazaghym!" demeske? Onda túrghan eshqanday sókettik joq. Búl halyqtyng ensesin kóteredi.
Songhy kezde Ázirbayjanda últtyq ortanyng qatty kýsheygeni bayqaldy. Ázirbayjandar әlipbiyin latinisagha auystyrdy. Onda da tek tehnikalyq nemese elektrondy qúraldarmen júmys isteytin salalardy ghana auystyryp qoyghan joq.
Ázirbayjandar halqynyng tarihyn joqqa shygharghan, mәdeniyetine til tiygizgen kirillisa әrpindegi materialdardy jyl boyy oqyp ósti. Zertteushiler bolmasa, Ázirbayjandardyng kirillisany tanymaytyn jas úrpaghy endi múnday sózderdi oqymaytyn bolady. Demek halyq ziyandy, teris úghymnan arylady. Arylyp ta keledi. Olar ruhany dekolonizasiya, yaghny ruhany bodandyqtan arylu prosesin jaqsy ótkizip jatyr. Dәl osynday jaghdaydy Ukrainadan bayqaugha bolady. Dәl osynday jaghday Qazaqstanda 2001 jylgha deyin sezildi. Biraq odan keyin halqymyzdy orystandyru prosesinen qútqaru isinen taghy da keri kettik. Óitkeni biz óz tilimizdi, mәdeniyetimizdi, osynda túratyn últy bólek halyqtardyng sanasyna sinire almay otyrmyz.

"Halyqtyng әl-kýshi kelmegenge, tarihtyng әli keledi",
"Týrkistan", №27, 1 shilde, 2004 jyl.

* * *

- Til mәselesine kelsek, qatal zang engizu, ana tilindegi tәrbiyening otbasynda qalyptasuy kerek degen әngimelerding barlyghy dúrys. Biraq ol jetispeydi. Eger dýniyejýzilik tәjiriybege sýiensek, barlyq memlekette azamattyq alu ýshin, sol memleketting tilin mengerui kerek. Onsyz sizge ol elding azamattyghy berilmeydi. Qazaqstannyng azamaty bolu ýshin, osynda Qazaqstan azamaty retinde júmys istep, túraqty ómir sýru ýshin, Qazaqstan azamaty retinde saylaugha qatysu ýshin ne bolmasa saylanu ýshin mindetti týrde qazaq tilin bilu kerek degen shart qoyylsa, qazaq tili óz túghyryna kelip otyrady. Búl - bir sharasy. Ekinshi sharasy - bir memleketting ishinde bir til - memlekettik til, ekinshisi - resmy til degendi Qazaqstannan basqa elden kózimmen kórip, qúlaghymmen estigen emespin. Qay memlekette bolsyn, resmy qarym-qatynasty sol elding memlekettik tilinde jýrgizedi.

"Últym deytin úl bar ma?",
"SolDat", №4 (87), aqpan, 2003 jyl.

* * *

Qazaqstanda memlekettik til mәselesin sheshuding eng basty sharty - biylikte otyrghandardyng qazaq elining eng kýrdeli mәselesine osy saladaghy әlem tәjiriybesin eskere otyryp qarasa. Jәne taghy bir eng basty shart - Qazaqstanda qazaq memleketin qúrugha niyet, úmtylys bolsa, mynanday qadamdar jasaugha bolar edi:
1. Ata Zanda "Qazaq tili - Qazaq Respublikasynda memleket tili: Qazaqstannyng әrbir azamaty memlekettik tilin biluge mindetti" dep jazylu kerek.
2. Qazaq Respublikasynyng azamattyghyn alghysy kelgen adam qazaq tilin iygergenin dәleldeu ýshin emtihan tapsyru kerek.
3. Qazaqstannyng barlyq oblystarynda bastauysh mektepten bastap qazaq tilin oqu kerek. Bir saty oqudan ekinshi satygha tek emtihandy tapsyrghandar ghana ótu kerek.
4. Ýkimet, Parlament t.b. memleket oryndarynyng qyzmetkerleri mindetti týrde qazaqsha sóileu kerek.
5. Barlyq elektrondy aqparat qúraldary qazaq tilinde sóileu kerek. Olay bolmasa oghan aqparat qúraldaryna júmys isteuge rúqsat (liysenziya) berilmeu kerek.
6. Qazaqstanda kabeli arqyly beriletin orys telearnalardyng sanyn, isteytin uaqytyn azaytu kerek. Olardyng ornyna týrki tildes Orta Aziya, Ázirbayjan, Týrik telearnalaryn kóbeytu kerek.
7. Barlyq qoghamy jinalystar, Preziydentting sóileui - tek memlekettik tilde boluy kerek.

"Últtyng kýretamyry", "Týrkistan",
2 qarasha, 2006 jyl.

NE ÓNDIRSEK TE, ÁUELI IShKI SÚRANYSYMYZDY QANAGhATTANDYRUYMYZ QAJET

- Jalpy, Malayziya memleketi sheteldikterding Malayziya ekonomikasyndaghy ýlesin azaytugha yntaly. Sol baghyttarynan ainyghan joq. Al Qazaqstanda jaghday mýldem kerisinshe. Mysaly kezinde birikken kәsiporyndardy basqasha jasaugha bolar edi. Aytalyq Teniz kenishin iygeruge jana qondyrghylar, mamandar qajet bolsa, alghashqysyn satyp, songhysyn jaldap alugha bolar edi. Búl salada bilikti mamandarymyz sol kezding ózinde bar edi. Sonda shiykizattan týsetin 100 payyz tabysty ózimiz iyemdener edik. Biraq ókinishke qaray, basynan alghan baghytymyz basqasha boldy. Búryn bizde kompaniyalardaghy sheteldikterding ýlesi 50 payyzdan aspauy qajet edi. Al qazir 70 payyzdan asyp otyr. Qalaysha? Nege oghan barghanymyz týsiniksiz.
"Azattyq jayly armanym әli oryndalmay túr",

"Aq jol Qazaqstan",
№18, 13 jeltoqsan, 2002 jyl.

* * *

- Ne shygharsaq ta, múnay shygharsaq ta, ol dýniyejýzilik óndirispen bәsekeles boluy kerek deydi. Dýniyejýzilik ekonomikanyng zandylyghy boyynsha olay bolmaydy, әueli siz óz ishinizdegi súranysty óteuiniz kerek. Ol súranysty kem degende 60 payyz, әitpese 80-90 payyzgha jetkizu qajet. Eshqanday basqa elderding ónimimen talasyp, bәsekelesu onday dýniyejýzining ekonomika teoriyasynda joq. Biz 50 elding qataryna enemiz deymiz bәsekelesip. Bizding qanday әlimiz bar Sondyqtan auylgha kómektesu ýshin qazaq memleketining ekonomikalyq sayasatyn týbegeyli ózgertu kerek.

08.01. 07. "Doda"
telebaghdarlamasy, "31-arna"

* * *

- Dýniyejýzi boyynsha ekonomika jәne sauda boyynsha 17-shi oryndy iyemdengen shap-shaghyn ghana Malayziya elin alayyq. 1988 jyly alyp Resey shetelge 132 milliard dollargha búiym (onyng 80 payyzy - múnay, gaz, aghash) shygharsa, Malayziya 158 milliard dollargha tauar eksporttady. Al sol kezde Reseydegi halyq sany 147 million bolsa, Malayziyada - 24 million ghana edi.
Aghylshyndar sol Malayziyadan ketip bara jatqanda: "Senderding tilderinde júmys isteu mýmkin emes. Óitkeni barlyghyn basqaryp otyratyn til - aghylshyn tili", - dep ketken.
Al Malayziyanyng últtyq kósemderi ne istedi deysiz ghoy. Olar: "Eger siz bizding elimizding azamaty bolam deseniz, malay tilin on jyldyq baghdarlama boyynsha tapsyrugha tiyissiz" - degen talap qoydy. Ol baghdarlama malay halqynyng tarihyn, әdebiyetin, mәdeniyetin, tilin qamtityn. Yaghny siz mәdeny jәne til jaghynan kәdimgi malay bolyp shyghasyz. Búl shartqa malaylyqtardan basqa últtar da moyynsúnady.

(Búl sóz kitapta qayda, qashan basylghany kórsetilmegen)

SYRTQY SAYaSATTA ÁUELI ÚLT MÝDDESI ESKERILUI TIYIS

- Jirinovskiy "Qazaqstandy bólshekteu kerek" dep bir ay búryn aitty. Al biz resmy jauabymyzdy endi ghana berip otyrmyz. Sonda osynshama uaqyt neni tostyq? Men syrtqy sayasatta qyryq jyl júmys istegen adammyn, onyng retteu tetigin jaqsy bilemin. Biz óz sózimizdi kelesi kýni-aq aityp, oghan toytarys beruimiz kerek edi. Tipti búl arada "bizding ýkimet basyndaghylar resmy Reseymen kelisip alyp, sodan song baryp jariyalady ma?" degen oy keledi. Áytpese biylik basyndaghylar, Syrtqy ister ministrliginde otyrghandar beypil sóilegenderding auzyn birden jauyp, elining namysyn osyndayda qorghamaghanda, qashan qorghaydy?!

"Otan" partiyasy tóraghasy orynbasarynyng kenesshisi qyzmetinen kettim", "Ayqyn", 12.02.2005

* * *

- Syrtqy sayasatty qay elmen ústansaq ta, eng birinshi últ mýddesin oilauymyz kerek. Reseymen de, AQSh-pen de, Qytaymen de bir jaqqa aumay, tepe-teng qarym-qatynasta boluymyz kerek. Birjaqty bolu - útylu degen sóz. Bizding orys imperiyasynan airylghymyz kelmeydi. Qazaqstannan basqa elder naghyz últtyq mýddelerin qorghap otyr. Osynyng kesirinen biz jerimizden airylyp, Kaspiydegi Qazaqstannyng jerinde múnaydy Reseymen ekige teng bólip, iygeremiz dep otyrmyz. Nege, nelikten, ne ýshin? Kaspiyding sol túsyndaghy ýlesi tolyq bizding jerde túr. Nege biz ony ekige bólip iygeruimiz kerek? Birge júmys istesek, әngime basqa. Alayda birden múnaydyng jartysy seniki, jartysy meniki bolsyn degen dúrys pa? Búl - bolashaq úrpaqtyng baylyghy emes pe?

"Shetelde Ýkimet basshysymen talasyp jýrgender ýkimette istey beredi", "Jas qazaq", № 37 (203), 16-22 qyrkýiek, 2005 jyl.

* * *

- Shyndyghynda, men istegen elshilikterding qújattardy qazaq tilinde jýrgizui Qazaqstan Syrtqy ister ministrligi ýshin tosyn jaghday boldy jәne kóbinese olar maghan "oryssha jaz" degen núsqaulardy jiberip otyrdy. Biraq men qolymnan kelgenshe kýlli derekterdi qazaqsha әzirlettim. Óitkeni elshilik Qazaqstan Respublikasynyng elshiligi, memlekettik tilimiz - qazaq tili, múnyng taghy bir jaghy, biz jibergen derekter kezdeysoq bireuding qolyna týsse, qazir әlemde qazaq tilin týsinetin adamdar neken-sayaq, oqy almaydy. Sondyqtan qújattar men derekterdi qazaq tilinde jiberu - qúpiyalyghy jaghynan óte tiyimdi ekeni anyq. Mening aitarym, tәuelsizdik alghannan beri Qazaqstan Syrtqy ister ministrligine ózge tildermen qosa qazaq tilin taza biletin, diplomatiyagha beyimdi azamattardy әldeqashan jinap alugha bolar edi. Biraq jinamay otyr.

"Megapoliys", № 39 (200),
30 sentyabrya, 2004 g.

- Elshilikke attanyp bara jatqan adam elining múqtajdyqtarymen qosa óz tilin, mәdeniyetin, әdet-ghúrpyn, zandaryn jaqsy bilui әri jaqsy kórui tiyis. Dýniyejýzilik tәjiriybe boyynsha, elshi retinde baratyn adam sol el turaly bilmese de arnayy dayyndyq kurstardan ótkeni jón. Órkeniyetti elderde olardy arnayy synaqtan ótkizedi. Diplomatiyalyq qyzmet - kóp erejelerdi berik ústaytyn sala. Mәselen siz de, әieliniz de memlekettik tildi biluiniz tiyis. Syrtqy ister ministrligimen habarlasqanda tek qana ózinizding memlekettik tilde habarlasugha tiyissiz. Osynyng barlyghyn on jyl aralyghynda jasaugha bolatyn edi. Múnda eshqanday últshyldyq joq. Búl - memleketting bir dingekteri. Sony aittym da, jazdym da.

* * *

- Ár memleket qay zamanda bolmasyn, aldymen óz mýddesin qorghauy tiyis. Últtyq mýddeni qorghau - diplomatiyanyng qazyghy. Osy túrghydan kelgende qazirgi QR Syrtqy ister ministrligining sayasaty búl konsepsiyagha say emes. Bizde últtyq mýddeni qorghau joq. Aldymen Qazaqstannyng qanday memleket ekenin anyqtap alayyq. Bar estiytininiz: "Qazaqstan - kóp últty әri kóp dindi memleket" dep jariyalanady. Al Qazaqstan - qazaq halqynyng memleketi degen úghym tysqary qalghan. Búl - eng ýlken qate!

(Búl sózder de kitapta qayda, qashan basylghany kórsetilmegen)

Dayyndaghan Esengýl KÁPQYZY

«Týrkistan» gazeti