Duman Anash. Kósem
Keshe «abai.kz» aqparattyq portalynyng úiymdastyruymen «Álihan Bókeyhannyng 145 jyldyghy» atty baspasóz mәslihaty ótti. Atalghan jiyngha Qazaqstan tarihshylary qauymdastyghynyng tóraghasy Mәmbet Qoygeldi, filologiya ghylymdarynyng doktory, professor Aygýl Ismaqova, «Ádilet» tarihi-aghartu qoghamdyq birlestigining tóraghasy Beybit Qoyshybay, sayasattanushylar Aydos Sarym, Rasul Júmaly jәne baspasóz ókilderi qatysty.
Kósem. Últ kósemi. Álekeng turaly búlay demeske әdding joq. Bókeyhanov turaly búra tartu - argha syn.
Ol - shyn mәninde Alashqa pana bolghan, dýiim júrtty sonynan parasatty týrde erte bilgen últ kósemi.
Álihan qazaqtyng birtútastyghyna qyzmet etti.
«Birtútas Alash iydeyasy» - osy jankeshti enbekting kórinisi. Mәselen, sol uaqytta qazaq dalasynan bólinip qalghan Shyghys Týrkistandaghy qazaqtardyng ózine degen janashyrlyqty taba alasyz Álihannyng boyynan. Oghan dәlel - «Biz Otanymyzda otyrmyz. Olar syrtta jýr» degen Álekenning sózi bar. Alashorda qozghalysy kósemining tapsyrmasy boyynsha 1918 jyly Ahmet Baytúrsynúly men Mirjaqyp Dulatúly Qytaydaghy Shәueshekke barady. Búl saparynda Ahandar shet júrttaghy qazaqtardyng basyn qúrap, әngimelesedi, kitaptaryn beredi.
Keshe «abai.kz» aqparattyq portalynyng úiymdastyruymen «Álihan Bókeyhannyng 145 jyldyghy» atty baspasóz mәslihaty ótti. Atalghan jiyngha Qazaqstan tarihshylary qauymdastyghynyng tóraghasy Mәmbet Qoygeldi, filologiya ghylymdarynyng doktory, professor Aygýl Ismaqova, «Ádilet» tarihi-aghartu qoghamdyq birlestigining tóraghasy Beybit Qoyshybay, sayasattanushylar Aydos Sarym, Rasul Júmaly jәne baspasóz ókilderi qatysty.
Kósem. Últ kósemi. Álekeng turaly búlay demeske әdding joq. Bókeyhanov turaly búra tartu - argha syn.
Ol - shyn mәninde Alashqa pana bolghan, dýiim júrtty sonynan parasatty týrde erte bilgen últ kósemi.
Álihan qazaqtyng birtútastyghyna qyzmet etti.
«Birtútas Alash iydeyasy» - osy jankeshti enbekting kórinisi. Mәselen, sol uaqytta qazaq dalasynan bólinip qalghan Shyghys Týrkistandaghy qazaqtardyng ózine degen janashyrlyqty taba alasyz Álihannyng boyynan. Oghan dәlel - «Biz Otanymyzda otyrmyz. Olar syrtta jýr» degen Álekenning sózi bar. Alashorda qozghalysy kósemining tapsyrmasy boyynsha 1918 jyly Ahmet Baytúrsynúly men Mirjaqyp Dulatúly Qytaydaghy Shәueshekke barady. Búl saparynda Ahandar shet júrttaghy qazaqtardyng basyn qúrap, әngimelesedi, kitaptaryn beredi.
Búl turasynda әdebiyetshi-ghalym Aygýl Ismaqova óz sózinde: «Shetten kelgen qazaqtar Maghjannyn, Jýsipbekting tilin sol shúrayly kýiinde saqtaghan» dese, jazushy-tarihshy Beybit Qoyshybay eldegi kóshi-qon sayasatyn da bir kezdegi Álihan Bókeyhan bastaghan «Birtútas Alash iydeyasynyn» shenberinde qarastyru qajet deydi.
«Kenes túsyndaghy avtonomiyalyq respublika biyligi asharshylyqqa, halyqtyng qyryluyna әser etti. Biz kóbine oghan ortalyq biylik - Mәskeudi kinәladyq. Biraq, quyrshaq memleket retinde 2 millionnan astam adamnyng ashtyqtan qyryluyna Mәskeuding aitqanyn asyra oryndaymyz degen jergilikti basshylyq (goloshekindik - red.) jasaghan nauqan da әser etkenin moyyndau qajet. Sondyqtan, syrttaghy shashylyp ketken qandastarymyzdy jinau ýshin bir kezdegi tariyhqa qayta oralyp, sol ýshin el aldynda opynyp, keshirim súrauymyz kerek. Búl ýshin memlekettik opynu qújaty jan-jaqty dengeyde qabyldanuy tiyis», - degen úsynysyn jetkizdi.
Áriyne, Álihan turaly әngimemizdi shet júrttaghy qandastar mәselesinen bastaghany nesi dersiz? Ras, Bókeyhanovtyng bólek bitimdi últ kósemi retinde Ahang men Mirjaqypty Shәueshekke jiberui - onyng kýlli qazaqtyng bir múratyna bas tikken tegeurindi sayasatker ekendiginen habar berse kerek. «Biz bólingen últpyz. Áytpese, HH ghasyr basyna deyin qazaq birtútas últ bolghan. Oghan dәlel «Qazaq» gazeti eki ret jabylsa da, Alash qayratkerleri abaqtygha toghytylsa da Shәueshekten batysqa deyingi atyrapta jatqan qazaq halqy qaltasynan qarjysyn shygharyp, jylu jinap, sol gazetting qaytadan shyghuyna, qayratkerlerining abaqtydan bosauyna yqpal etip otyrghan. Al, qazirgi uaqytta Batys Europadaghy qazaq latyn әlipbiyin, Qytaydaghy qazaq tóte jazuyn, elimizdegi qazaq kirillisany qoldanghanynan-aq, jogharydaghy birtútastyghymyzdy joghaltqanymyzdy bayqaymyz», - deydi sayasattanushy Aydos Sarym.
Baspasóz mәslihatynda Mәken, Mәmbet Qoygeldi aitqan әngime terennen qozghap, sanandy silkilegendey әser qaldyrdy. Tarih qay әreketinizdi bolsa da búltartpaydy ghoy. Ayghaq bar jerde senim bar. Sondyqtan Mәmbet aghamyz aitqan әngimening birsypyrasyn jetkize ketsek.
Qazirgi uaqytta, ókinishke oray, Alashorda qozghalysy men ókimetining kósemi Álihan Bókeyhanovtyng túlghasyna qatysty keybir jәisiz әngimelerdi de kóz kórip, qúlaq estip qalady. Sonyng kóbi, jahandy «uysynda» ústap otyrghan ghalamtorda. Mine, sol jeli ishindegi jelbuaz, qysyr әngimelerding biri Álekenning qayratkerlik túlghasyna shәk keltirip, ol ghúmyrynyng songhy 15 jylynda nege qazaqtyng janynan tabylmady, nege qazaq ashtyqtan qyrylyp jatqanda bolyspady degenge sayady.
«Búl tarihshylar tarapynan sanaly týrde jasalyp otyr. Áytpese, onday sózdi basqa mamandyq ókilderi aita almaydy, - deydi búl saualgha Mәmbet Qoygeldi myrza. - Bókeyhanov 1922 jyly Semeyde ústalghannan keyin Mәskeuge aparyldy. Oghan ókimetting resmy sheshimi boyynsha bir bólmeli pәter berildi. Bókeyhanov sol pәterden shyghu qúqynan airyldy. Yaghni, ol 1937 jyly atylghangha deyingi 15 jyl uaqyt boyy ýiqamaqta otyrdy. Odan búryn patsha ókimeti de (osy jerde patsha ókimeti men kenes ókimetining aiyrmasy shyghady) 1908 jyly Bókeyhanovty Qazaqstannan jer audarghan bolatyn. Sol arqyly patsha ókimeti de 1917 jylgha deyin Bókeyhanovty Qazaqstangha kelu qúqynan aiyrdy. Bókeyhanov Samara qalasynda túrdy. Biraq, sol Samarada túryp-aq, qazaq últ-azattyq qozghalysynyng teoriyalyq-praktikalyq negizin qalady. Degenmen, qughynda jýrse-daghy, Abaydyng kitabyn 1909 jyly Peterbordan shygharghan, «Qazaq» gazetining ashyluyna týrtki bolghan Álekeng boldy. Batys Qazaqstanda kenes ókimeti ornaghangha deyin uniyversiytet bitirgen bir dәriger bar. Esimi eske týspey otyr. Sol kisining Ahmet Baytúrsynúly ekeuining sóilesken әngimesi turaly OGPU tergeuinde aitylady: «Biz Baytúrsynov ekeuimizding pikirimiz mynau. Kenes ókimetine qaraghanda patsha ókimeti jaqsy eken. Sәl de bolsa meyirbandyghy boldy, bizge júmys isteuge mýmkindik berdi» deydi. Al, kenes ókimeti olardyng basyn jútty. Nege jútty? Osy uaqytqa deyin ony kezdeysoq auytqushylyq dep qaraushylar da bar. Olay emes. Búl sanaly týrde jasaldy. Búl - qazaqty basynan aiyru, týptep kelgende, qazaqtyng jerin alu әreketi edi. Sóitip, 1922 jyldan 1937 jylgha deyin Qazaqstangha kelu qúqynan airylghan Álekeng osy jyldar aralyghynda elge bir-eki mәrte keledi. Onda da ýiqamaqtan Ghylym akademiyasy ekspedisiyasynyng qúramyna alu turaly súraugha oray shygharyldy. Biraq, osynda kelgenin OGPU organdary bilip qoyyp, orta joldan ony qaytadan Mәskeuge aparyp, Butyrka týrmesine jauyp qoydy. Búl mezette Bókeyhanovty kadetter partiyasynyng bir liyderi Stalinge kirip, týrmeden bosatyp alghan. Álekeng ýiinde baqylauda otyrdy. 1921 - 1922 jylghy ashtyqta qazaq halqynyng 1 milliongha juyghy qyryldy. Ásirese, búl ontýstikte, Torghay ónirinde qatty jýrdi. Sol kezde kómek kórsetu jóninde úran tastap, kómek kórsetken Alash qayratkerleri bolatyn. 1932 - 1933 jylghy asharshylyqqa kelsek, Bókeyhanovtyng basshylyghymen búghan qarsy әreketter bolghan. Mәselen, Smaghúl Sәduaqasov bastaghan top 1927 - 1928 jyldary Goloshekindi Qazaqstannan ketiruge әreket jasady. Olar osy maqsatpen Mәskeudegi basshylargha shyqqan. Mәselen, Stalinge oppozisiyashyl baghytta bolghan Troskiymen, Zinovievpen, Kamenevpen Goloshekindi ketiru jóninde baylanys ornatqan. Múnyng ar jaghynda da Álekenning iydeyasy túr. Smaghúl Sәduaqasov - Álihannyng tughan kýieu balasy. Goloshekinning bir sózi bar. «Mәskeuge issaparmen kelgen qazaq qayratkerleri poyyzdan týse salysymen Kremlidegi ókimet ýiine barmaydy. Birinshi Bókeyhanovqa baryp, sonan keyin Kremlige barady», - deydi ol. Áleken, shamasy kelgenshe ashtyqty boldyrmaugha tyrysqan, qoldan jasalghan apatqa qarsy kýresken túlgha. Oghan aighaq jetkilikti. Biraq, kenes ókimeti ony tútqynda ústady. 1925 jyly Stalinning Qazkraykomgha jazghan hatynan keyin Álihan Bókeyhanov Shyghys baspasy, odan keyin Ortalyq baspasynan qyzmetten shygharyp jiberildi. Júmystan bosatylghannan keyin Bókeyhanovtyng otbasyn asyraytyn qarjysy bolmay qaldy. Ókimet onyng uniyversiytette oqyp jýrgen úly Sergeyge stiypendiya bermey qoydy. Qazaqstanda jýrgen azamattar, ishinde ministrler de bar, Álekene jiberu ýshin jasyryn týrde óz qaltalarynan qarjy jinaghan. Yaghni, olar últ kósemin jasyryn qarjylandyryp túrdy. Keyinnen olardyng barlyghy repressiyagha úshyraghanda tergeu oryndary «Bókeyhanovqa jinaghan aqshagha qansha qarjy qostyn?» degen súrau qoyady.
1932 jyly Mәskeude Alash ziyalylarynyng ekinshi tolqynynyng ýstinen sot boldy. Olar - Dosmúhamedov, Tynyshpaev, Ermekovter edi. Olardy sottap, Voronejge 5 jylgha
jer audardy. Sonda Mәskeudegi sot Almatydaghy Goloshekinge telegramma salady: «Biz alashordashylardy Butyrka týrmesinde ústap otyrmyz. Olargha qoyatyn esh aiyp joq. Elge qaytaramyz» degende, Goloshekin bylay jauap jiberedi: «Alashtyqtardy elge esh uaqytta qaytarugha bolmaydy. Eger olardy Butyrka týrmesinen bosatatyn bolsanyzdar, qazaqtyng aldynda qarabet bolamyz» deydi. Sóitip, Alashtyng ekinshi buyny Voronejge 5 jylgha jer audarylyp kete barady. Sonda Mәskeuding Butyrkasynan týrme mәshiynesine mingizip, Alash ziyalylaryn vokzalgha alyp kelgen eken. Múny Júmahan Kýderin bylay dep eske alady: «Vokzalgha týssek, bizdi Bókeyhanov kýtip túr eken. Etappen poyyzgha otyruymyz kerek. Mәshiyneden týsken uaqytta Bókeyhanovty qorshap túra qaldyq. Bókeyhanov «Jigitter, uaqyt az. Qazir senderdi poyyzgha salyp alyp ketedi. Tez әngimelesip alayyq. Sendermen kezdesuge resmy rúqsat alyp keldim», - dedi. Álekenmen sóilesip jatqanymyzda Súltanbek Qojanov pen Esqaraev ekeui keldi. Sodan keyin Áleken: «Ekige bólineyik, aitatyn sózderindi aityp qalyndar» dedi. Sóitip, Qojanovpen bir tobymyz ketti. Álekeng bizge: «Sender ne ýshin sottalyp bara jatqandaryndy bilesinder. Senderding eshkimning aldynda kinәlaryng joq. Sender el ýshin sottalyp bara jatqan azamatsyndar. Múnaymandar, bastaryndy tómen týsirmender. Alla qalasa, әli jaqsylyq keledi» dep shygharyp saldy. Sodan Mәskeu vokzalynan Voronejge barghansha kýlip-oynap bardyq», - deydi. 1932 jyly qamauda otyrghan Álekeng osynday qiyn kýnderde de óz iydeyasynan tanbaghan.
Al, onyng hattary bar. Mysaly, sonau soltýstiktegi aq Baltyqta jatqan Mirjaqypqa hat jazady. Ol kezde hatty jabyq konvertke salugha bolmaydy. Tek ashyq jazasyz. Sonda Álekeng Mirjaqypqa: «Shyraghym, Miyr-Yakub! Ayaghyna kiygen etik tar bolsa, dýniyening kendiginen ne payda? Qayteyin.. Qolyman keler sharam joq» dep arab tilinde hat joldaydy. Hatynyng sonynda Mirjaqyp jaqsy kóretin bir әdemi kelinshekting atyn atap: «Jaqynda Mәskeuge kelip qaytty. Sәlem aitty saghan» deydi kónilin kóteru ýshin. Mine, Álekeng óle-ólgenshe iydeyasyna berik, taza bolghan túlgha».
IYә, Álekeng turaly tandy-tangha úryp aitugha bolady. Tarihshylarymyz, keshegi Kenes Núrpeyis, býgingi Mәmbet Qoygeldi bastaghan alashtanushy tarihshylarymyz shang basqan arhivterde jyldap otyryp jinaghan derek jetkilikti. Tek búl enbekter naqty iydeologiyalyq nasihat qúraldaryna ózek bolyp, iske asuda kibirtiktep keledi. Mәselen, Álihan turaly derekti filimnin, kórkem filimning týsirilmeui - Alash iydeyasynyng zamanauy dengeyde nasihattalmay otyrghandyghynyng kórinisi. Búl rette halyqty HH ghasyr basynda aghartushylyq júmyspen qamtyghan Alash qayratkerlerining izin býgin de jalghastyru qajet-aq.
Mәmbet QOYGELDI, Qazaqstan tarihshylary qauymdastyghynyng tóraghasy: Latyn Amerikasy ýshin Simon Bolivar qanday túlgha bolsa, Álihan Bókeyhanov qazaq ýshin sonday túlgha
Býgingi ghylymda Alash turaly әli de anyqtala týspegen pikirler bar. Alash iydeyasy men qozghalysyn keybir azamattar belgili bir toptyng is-әreketi retinde baghalaydy. Nemese Alash iydeyasyn kommunistik iydeologiya men sayasy jýiege qarsy shyqqan qozghalys retinde baghalaushylyq bar. Búl jerde myna nәrseni eskeruimiz kerek. Alash degen sóz - últ-azattyq qozghalysy jәne iydeyasy degen sóz. Yaghni, búl tar toptyng әreketi, tirshiligi emes, búl - jalpyúlttyq qozghalys. Kez-kelgen sayasy qozghalystyng aldyna qoyatyn birinshi maqsaty - memleketting tәuelsizdigi, derbestigi. Sol memlekettik tәuelsizdik pen qúrylym arqyly jerdi saqtau, jer arqyly elding tәuelsizdigin, bolashaghyn saqtau. Sondyqtan, Alash iydeyasy - mәngi iydeya. Qazaq halqy, qazaq últy tiri bolatyn bolsa, onda Alash iydeyasy da tiri bolady.
Qazirgi keybir jurnalister arasynda qalyptasqan ýrdis bar. Búl - Alash qayratkerleri men qozghalysyn býgingi sayasy jýiege qarsy qoi әreketi. Búl dúrys tendensiya, ústanym emes. Qazirgi qalyptasqan memlekettik biylik pen jýie - qazaq jerinde qalyptasqan jana túrpattaghy, qazirgi súranysqa jauap bere alatyn memleket. Halyqaralyq qatynas jaghdayynda әlemdik dengeyde qalyptasqan memleket. Sondyqtan, alashtyq iydeyany qazirgi memlekettik iydeyagha qarsy qoiydyng keregi joq. Biraq, bir jәitti týsinuimiz kerek. Ras, Alash qozghalysy kótergen iydeya men qazirgi memlekettik iydeya men qoghamdyq jýie arasyndaghy baylanys әlsiz. Múny moyyndau kerek. Nege әlsiz? Aytalyq, qazirgi qogham Alash iydeyasyn 1917 - 1918 jyldarda qabyldaghanday nelikten sinire almay otyr? Áriyne, týsinedi, qúrmetteydi. Biraq, múnyng bir nәzik qyry bar. Jetpis jyl ómir sýrgen kenestik jýie Alash iydeyasyn mýlde basqa baghytta nasihattady, basqa maghynada kórsetti. Kenestik iydeologiya «Alash - últtyq iydeya emes» degen ústanymda boldy. Yaghni, Alashty últtyq iydeyagha, últtyng ústanymyna qarsy qoydy.
Al, qazirgi uaqytta BAQ qúraldary meylinshe Alash iydeyasyn nasihattaudyng jana әdisterin mengeru kerek. Bizding memleketimizge ghalamda oryn bar ekenin әlem moyyndap otyr. Sol siyaqty alashtyq iydeyagha da bizding qoghamymyzda oryn bar.
Alash turaly biz zertteu enbekterimizdi kitap qylyp jariyalap jatyrmyz. Sóremizde túr. Biraq, ol kitapta aitylghan iydeya júmys istemey jatyr. Kitaptaghy iydeyany qazirgi súranysqa layyq dәrejede biz mektepke jetkizuimiz kerek. Oqulyqtargha engizuimiz kerek. Joghary oqu oryndarynyng oqu baghdarlamasyna da engizu kerek. Meninshe, búghan qarsylyq joq. Biraq, engizuge bizding intellektualdyq dengeyimiz, belsendilik jetpey jatyr. Álekeng turaly jalpy halyqqa týsinikti, kórkem filim qajet. Juyrda «Mústafa Shoqay» kórkem filimi jaryqqa shyqty. Onyng ssenariyi de, rejissurasy da sauatsyz. Kótergen mәselesi basqa arnada, M.Shoqaydyng ruhynda emes.
Latyn Amerikasy ýshin Simon Bolivar qanday túlgha bolsa, Álihan Bókeyhanov qazaq ýshin sonday túlgha. Sol siyaqty Mústafa Kemal Atatýrik Týrkiya ýshin, Mahatma Gandy Ýndistan ýshin qanday túlgha bolsa, Álekeng qazaq ýshin sonday túlgha. Biz osynday dәrejede nasihattauymyz kerek. Mine, osynday dýniyeni halyqtyng ruhany ómirining qúramdas bóligine ainaldyrugha kelgen kezde qazirgi úrpaqtyng búghan intellektualdyq dengeyi jetpey jatqanyn moyyndauymyz kerek.
Biz Alash iydeyasyn nasihattauda tyghyryqta túrmyz. Birinshiden, biz HH ghasyrda jenilgen, jeniliske úshyraghan últpyz. Alash qozghalysynyng jenilisi sonyng aighaghy. Biz osyny ghylymi, ruhaniy-mәdeny dengeyde moyyndauymyz qajet. Biz qazir qanday túnghiyqtan shyghyp kele jatyrmyz, kenestik jýie qazaq halqyn qanday terenge úryndyrdy? Yaghni, tyghyryqtan shyghu ýshin qanday túnghiyqqa týskenimizdi moyyndauymyz, qanday apatqa úshyraghanymyzdy týsinuimiz kerek. Biz belgili dәrejede qaghynan jerigen kiyik siyaqtymyz. Ózining últtyq tarihynan, últtyq iydeyasynan jerigen últqa úqsaymyz. Olay bolsa, Alash iydeyasyn nasihattaudyng jana әdis-qúraldaryn iygeruimiz kerek.
Alash iydeyasyn nasihattaugha baylanysty memlekettik súranys boluy kerek, memlekettik baghdarlama jasaluy qajet. Alash qayratkerlerin nasihattaugha baylanysty memlekettik baghdarlama nege joq? «Mәdeny múra» baghdarlamasy jasalyndy. Osy baghdarlama ayasynda jasalghan is-sharany әlem moyyndaydy. Al, «Mәdeny múranyn» bir salasy, eng manyzdy salasy Alash iydeyasy men onyng múrasyn nasihattau bolu kerek edi. Últ ziyalylary Alash iydeyasynyng memleket tarapynan joghary intellektualdyq dengeyde nasihattaluyna kónil audaryluyna múryndyq boluy kerek. Múny talap etuimiz kerek. Óitkeni, Alash iydeyasy bizding iydeyamyz, býkil últtyn, halyqtyng iydeyasy.
Álekenning 140 jyldyghy qarsanynda Qaraghandy qalasynan shyghatyn orys tildi gazetterding birinde «Bókeyhanov - terrorist» degen sóz aityldy. Osyghan jol berildi. Alash qozghalysynyng 90 jyldyghyna arnalghan konferensiya Balqash qalasynda da ótkizildi. Men qatysyp, bayandama jasadym. Balqash qalasyna 40 shaqyrym jerde Toqyrauyn degen ózen bar. Sol ózenning boyynda Bókeyhanovtardyng qonysy men ziraty bar. Al, Balqash qalasynda Bókeyhanovtyng atyna berilgen kóshening aty, ilingen sureti de joq. Balqash qalasynyng әkimine aityp edim, jauap bere almady.
Bókeyhanov jalghyz emes. Onyng iydeyasyn iske asyrghan qozghalys boldy. Batys Qazaqstanda Alash qozghalysynyng 90 jyldyghyna arnalghan konferensiyada eskertkish ashyldy. Búl jaqsy nәrse. Sol konferensiyada men úsynys jasadym. Jympityda túrghan Álmúhamed Ospanov atty Alash ofiyseri bolypty. Ospanov atyna kóshe beriniz degen edim. Biraq, búl úsynysym osy uaqytqa deyin jýzege aspady. Kezinde kenestik biylik ornay salysymen kóshening attarynyng barlyghyn bolishevikterge berdi. Bolishevik kósemderine eskertkish qoyyldy. Biz qazir derbes memleket retinde osynday adekvatty әreketterge barmaymyz. Áriyne, Alash qayratkerlerine kósheler berilip jatyr, biraq eskertkishter qoyyp, mereytoyyn atap ótip, sol arqyly Alash iydeyasyn nasihattaugha bolady.
Biz qazaqty kóbine momyn últ dep qabyldau arqyly ózimizdi juasytyp alghanbyz. Shyn mәninde, HH ghasyr basyndaghy qazaqtyng sayasy elitasy, shygharmashylyq toby patshalyq Resey bolsyn, Kenes Odaghy bolsyn, óktem jýiege ýnemi qarsy shyghyp otyrghan. Birde ashyq, birde jasyryn týrde ýzilissiz qarsylyq bolghan. Intellektualdyq qarsylyq óte kýshti boldy. Kenestik tarihtyng bes tomy shyghyp jatyr. Sonyng tórtinshi tomynda kenestik metedologiyany basshylyqqa alghan. Degenmen, onyng ishinde qazaqtyng intellektualdyq qarsylyghy turaly joq. 1917 jyldan bastap 1991 jyly kenestik biylik sahnadan ketkenge deyin intellektualdyq qarsylyq ýzilissiz jýrip otyrdy. Ony basqarushy sayasy elita kórsetip otyrdy, olar әlsiregen uaqytta, kýshin joghaltqan kezenderde halyqtyng ózi kórsetip otyrdy. Qaruly kóterilis jasaghan jaghdayy da bar. Biraq, búlar tarihymyzda kórsetilmey kele jatyr. Bizding tarihymyz kóp jaghdayda fragmentti tariyh, ýzik-ýzik tariyh. Tútas tarih emes. Ishki logikalyq jýiesi bar tútas tarihty jasau dengeyine kóterile almay otyrmyz.
Álihannyng әkesining aty - Núrmúhamed. Álekeng familiyasyn eki týrli qolmen jazghan. Resmy qújattarda «Bókeyhanov» dep jazdy. Keybir erkin maqalalarynda «Bókey han» dep qoydy. Al, «Qazaq» gazeti, «Ayqap» jurnaly syndy basylymdarda oqyrman tarapynan qabyldanghan ózining laqap aty bar. Búl - «Qyr balasy» dep atalady.
Gegeli degen nemisting filosofy әlem halyqtaryn ekige bóledi. Birinshisi - teoriyalyq últtar, ekinshisi - teoriyalyq emes últtar. Teoriyalyq damyghan últtar teoriyalyq dengeyi tómen últtardy aldaydy, arbaydy, qanaydy. Sondyqtan, biz qazirgi jahandanu jaghdayynda teoriyalyq dengeyi bar últqa ainaluymyz kerek. Onyng negizinde - jahandanugha qarsy qoyatyn bir-aq dýnie bar. Ol internasionalizm emes, әlem azamaty bolu emes. Eger búl tújyrymdamagha ileser bolsaq, taghy jútylyp ketemiz. Jahandanugha qarsy qoyatyn bir-aq nәrse, ol - últtyq mәdeniyet, últtyq salt-dәstýr, últtyq kózqaras. Bir últtyng bir últtan aiyrmashylyghy - onyng kózqarasynda, dýniyetanymynda. Biz ýshin qazaqtyng dýniyetanymyn saqtau manyzdy. Eger búl ýdeden shygha almasaq, onda taghy da ivriyt, marginal bolyp shyghamyz.
Aydos SARYM, sayasattanushy: HH ghasyr basynda Alash iydeyasy qazaq iydeyasymen birikti
Ómir bir ornynda túrmaydy. Býgingi kýni tarihty týsinu, tariyhqa qúrmet mәseleleri tuyndap otyr. Aldaghy besjyldyqta Álihan Bókeyhanovtyng 150 jyldyq mereytoyy kele jatyr. Soghan keshendi týrde dayyndaludy býginnen bastau qajet.
Tarihy sana qalyptaspay esh ózgeris, damu bolmaydy. Týptep kelgende, Alash iydeyasy qazaq iydeyasynan da ýlken iyedya. Eger ony HVII ghasyrdan bastap qarar bolsaq. Al, HH ghasyr basynda Alash iydeyasy qazaq iydeyasymen birikti. Nege Alash qayratkerleri tamyrly boldy? Sebebi, әrqaysysy óz tarihyn jetik bilgen. Bizding tarihy sanamyz, ókinishke oray, shúrq-tesik siyaqty. Ýlken oiyqtar bar. Mәselen, HVII ghasyr qazaq ýshin týsiniksiz ghasyr. Europa tarihynda «temnyy vek» degen úghym bar. Sol siyaqty týsiniksiz ghasyr. HVII ghasyrdan 1937 jylgha deyin tarihymyzda ýlken oiyqtar bar. Múraghatshy retinde aitayyn, 1933 jylgha deyin Qazaqstanda Goloshekindermen kýresetindey quat boldy. Kommunistik partiyanyng ishinde jýrip-aq oppozisiya bolghan qayratkerlerding ózin biz «jau» jasap jiberdik. Attaryn da atamaymyz. Múraghattyng «RKI» degen qory bar. Sol kezde el boyynsha Mәskeuge aqpar jiberedi. Eger «RKIY-den» osy aqparlardy qarasanyz, sol kezendegi kýnde tolqyp jatqan eldi bayqaysyz. Biraq, 1932 - 33 jyldardaghy ashtyq sol ýlken ruhty joyyp jibergen siyaqty. HH ghasyrdaghy eng ýlken katastrofalardyng biri - qazaqqa jasalghan qiyanat.
Tarihta iydeyalar eshqashan ólmeydi. Alash iydeyasy 30-jyldary túnghiyqqa ketkenimen, 60 - 70 - 80-jyldary qayta janghyryp, jasyryn úiymdar arqyly jalghasty. Tәuelsizdikting 20 jyldyghynda osy úiymdar turaly da aituymyz kerek.
Aygýl ISMAQOVA, filologiya ghylymdarynyng doktory, professor: Álihannyng enbekteri HH ghasyr basynda-aq Oksford pen Sorbonnada jariyalandy
Qazaqtyng qay ghalymynyng enbegi HH ghasyr basynda Oksford pen Sorbonnada jariyalandy? Tek Álihan Bókeyhanúlynyng enbegi ghana atalghan әigili ghylym ordasynda jaryq kórdi. Qazaqtyng qay ghalymy qazaqtyng tarihy turaly shet elde enbek jariyalady. Tek Álihan Bókeyhanúlynyng «Qazaq epostary turaly» enbegi men maghlúmattary Oksford pen Sorbonnada jariyalandy. Alash qayratkerlerining qazaq memlekettigining mýddesi jolyndaghy әr enbegi, әr qadamy, ókinishke oray, býginde tolyq dengeyde baghalanbay keledi.
Qazaqtyng últtyq, ekonomikalyq-sharuashylyq tarihynyng basynda Álihan Bókeyhanúly túr. Peterbordaghy orman sharuashylyghy uniyversiytetin ýzdik bitirgen ghalym retinde de Álekeng sharuashylyq ghylymdarynyng da, qoghamdyq jәne sayasy ghylymdardyng da basynda túrdy jәne sony is jýzinde qalyptastyrdy. Jәne maqalalary men bayandamalaryn, eki tilde birdey jazghan enbekteri bolsa-daghy onyng sayasattanushy retindegi bir qyry. Búl qyry әli baghasyn alghan joq.
Álekeng qazaq mәdeniyeti turaly maqalalarynda últymyzdyng órkeniyetti, sauatty halyq ekendigi turaly, mәdeniyeti men tarihy HH ghasyr basynda Europa elderimen terezesi teng dәrejede ekenin aitatyn tereng zertteuler qaldyrghan.
Qazaqqa qalay qyzmet etu kerek desek, әr sayasy túlgha Alash túlghalarynan ýlgi aluy qazirgi Tәuelsiz Qazaqstangha asa qajet dep sanaymyn.
Eng erekshe atap ótetin jәit, Alashtyng qújattarynda qazaqtyng avtonomiyalyq memleketining shekaralary anyqtaldy. 1991 jyly Qazaqstan Tәuelsizdik alghanynda, onyng shekarasy osy qújat boyynsha taghy anyqtaldy.
Pereselender, qazaq jerine qonys audarushylar turaly Álekeng qazaqtyng jeke memleketining azamaty retinde bauyrgha tartu iydeyasyn, yaghni, býgingi kýnmen sabaqtasyp jatqan ústanymda bolghan. Qazaqtyng mýddesi men qazaq memlekettigining mýddesi bir ekenin aitqan.
Beybit QOYShYBAY,
«Ádilet» tarihi-aghartu qoghamdyq birlestigining tóraghasy: Alash iydeyasy qazaq últyn óz tarihy ornyna kóteru arqyly iske asyrylady
Qazirgi kezde últtyq iydeya nege zәru? Biz Alash iydeyasyna nege zәrumiz? Bizding azamattarymyz últtyq iydeyany әr taraptan izdeydi. Is jýzinde búl qarapayym ghana Alash iydeyasynan tuatyn dýniye. Búl - qazaqtyng últtyq memleketin ornatu. Búl iydeya, ókinishke oray, әli kýnge arman bolyp qalyp kele jatyr. Esterinizde bolatyn bolsa, 1990 jylghy qabyldanghan Deklarasiyada qazaqtyng últtyq memlekettigin ornatu turaly jazylghan bolatyn. Alayda, 1991 jylghy Tәuelsizdik turaly Deklarasiyada búl iydeya aitylmay qaldy. Al, byltyr dau tudyrghan «El birligi» doktrinasynda azamattyq qogham, azamattyq memlekettik qúru turaly aityldy. Búl - qoghamnyn, tughan elin oilaytyn azamattyng qarsylyghyn tudyrdy. Sondyqtan, Alash iydeyasy óte ózekti ekenin biluimiz kerek. Álekeng «Alashordanyn» halyq kenesining qúramynda býgingi bizding tilimizben aitqanda 15 adamdy ministr qylyp saylasa, onyng sapynda basqa últtyng da ókilderi bolghan. Qazaqstandy birge qúramyz, birigip qúramyz degen iydeya - Alash iydeyasy bolatyn. Al, qazirgi kýni Alash iydeyasy turaly aitylsa, búl tek qazaq memleketin qúramyz degen sipatta qabyldanatyn siyaqty. Múny qazaq últyn ózining tarihy ornyna kóteru arqyly iske asyrylatyn, barlyghymyz birge qúratyn zayyrly memleket iydeyasy dep úghynghanymyz jón.
Rasul JÚMALY, sayasattanushy: Ortaq iydeya tapshylyghyn Alash iydeyasymen toltyrugha bolady
Negizi, qanday da bir memleket, qanday da bir últ, onyng gýldenuin, әriyne, últtyq iydeyasyz elestetu mýmkin emes. Sebebi, jetistik pen tabystyn, algha jyljudyng negizi, halyqty biriktiretin, memleketti nyghaytatyn - últtyq iydeya. Shyn mәninde songhy 20 jylda tәuelsiz el bolghanmen, bizde osynday naqty, bәrine týsinikti ortaq iydeya tapshy. Osynday ortaq iydeyany qalyptastyryp, algha tartatyn tarihymyz ben tarihtyng aqtandaq betteri. Búl turasynda jariyalylyq kezeninde, Kenes Odaghy ydyray bastaghan kezinde ýlken әngimeler boldy. Biraq, búl nauqan aitarlyqtay nәtiyjelerge qol jetkizgen joq. Biz aghartushy ghalymdarymyz ben Alash qayratkerlerining qaldyrghan mirasyn ýstirt qana qaradyq. Onyng tek sayasy baghasyn ghana emes, úghynu túrghysynan da tolyqqandy júmys istedik dep aita almay kelemiz. Kolonialdyq imperiyagha qarsy, syrttan kelgen kýshterge qarsy talay әngimeler kóterildi. Biraq, tarihtyng aqtandaq betteri әli kóp kýiinde qalyp otyr.
«Almaty aqshamy», № 25 - 26, 5-nauryz, 2011 jyl.