Nauryzdyng 5-i kýni astanalyq jastar alash ardageri Álihan Bókeyhanovty eske alu maqsatymen (tughan kýni eken) «Otan-Ana» eskertkishining qasyna jinaldy. Osy orayda, Álihan Bókeyhanovtyng úly Abay  shygharshylyghyna qatystylyghy jayly myna bir derekti sóz etudi qúp kórdik.

Pavlodardan 100 shaqyrym jerde «Túz qala» deytin kent bar. Ótken ghasyrdyng basynda shamamen 1905-06 jyldary osy jerde Álihan Bókeyhanovty patsha sheneunikteri tútqyndaydy. Tútqyngha alynghan adamdy týrmege jappay túryp, alyp jýrgen dýnie mýlkin tekserip hattama jasaytyn tәrtip bolghan. Ol qazir de bar. Sondaghy Álihandy tútqyndau barysynda toltyrylghan hattamada: «Abaydyng ólender jinaghy - 1, baghasy -100 tenge» degen derek bar.

Naqtyraq aitqanda, patsha sheneunikteri tәrkilegen Abaydyng óleng kitaby emes, qoljazbasy.  Osy jyldary Álihan myrza Abaydyng jyrlaryn jinattyryp, kitap etip shygharu ýshin bir danasyn ózimen birge alyp jýrgen siyaqty. Sheneunikterding tәrkilep jýrgeni osy. Álekeng ony 100 tenge dep baghalatqan.  Búl bagha sol kezding naryghymen bir qora qoydyng qúny.

Nauryzdyng 5-i kýni astanalyq jastar alash ardageri Álihan Bókeyhanovty eske alu maqsatymen (tughan kýni eken) «Otan-Ana» eskertkishining qasyna jinaldy. Osy orayda, Álihan Bókeyhanovtyng úly Abay  shygharshylyghyna qatystylyghy jayly myna bir derekti sóz etudi qúp kórdik.

Pavlodardan 100 shaqyrym jerde «Túz qala» deytin kent bar. Ótken ghasyrdyng basynda shamamen 1905-06 jyldary osy jerde Álihan Bókeyhanovty patsha sheneunikteri tútqyndaydy. Tútqyngha alynghan adamdy týrmege jappay túryp, alyp jýrgen dýnie mýlkin tekserip hattama jasaytyn tәrtip bolghan. Ol qazir de bar. Sondaghy Álihandy tútqyndau barysynda toltyrylghan hattamada: «Abaydyng ólender jinaghy - 1, baghasy -100 tenge» degen derek bar.

Naqtyraq aitqanda, patsha sheneunikteri tәrkilegen Abaydyng óleng kitaby emes, qoljazbasy.  Osy jyldary Álihan myrza Abaydyng jyrlaryn jinattyryp, kitap etip shygharu ýshin bir danasyn ózimen birge alyp jýrgen siyaqty. Sheneunikterding tәrkilep jýrgeni osy. Álekeng ony 100 tenge dep baghalatqan.  Búl bagha sol kezding naryghymen bir qora qoydyng qúny.

Abaydyng ólenderin jinap әzirlegen - Kәkitay. Abaydyng qazasynan (1904 jyl) keyin tuystary men balalary Álihannyng tapsyruymen aqynnyng múrasyn jinastyryp, baspagha әzirleuge kirisken. Sóitip, Kәkitay men Túraghúl 1905 jyly jazgha salym Abaydyng ólenderin, qarasózderin jinap, týgendeydi. Tapqandaryn Mýrseyit Bikeúlynyng qolyna berip, әdemilep, kóshirtedi. Eskishe qúsniy-kórkem jazudyng has sheberi Mýrseyit molda arnayy tigilgen qosta otyryp, bir aida jazyp shyghady.

Álekeng 1915 jyly 18-qantar kýni «Qazaq» gazetine jariyalanghan Kәkitaydyng qazasy jayly maqalasynda: «...1904 jyly Abay marqúmnyng ólenin kitap qylyp basyndar dep, balalaryna hat jazdym. 1905 jyly shildening ayaghynda Kәkitay Abaydyng qoljazbasyn alyp, Ombydaghy maghan keldi. Kәkitay bizding ýide birer júma jatty...» deydi.

Kәkitay kelgende Álihan Ombyda bolatyn. Olar ­­- Abay ólenderin 17 bólikke toptastyryp, әrbir bólikke jekeley taqyryptar («Halyq turaly», «Óleng turaly», «Ózi turaly», «Ghashyqtyq turaly», «Oy turaly», t.b) qoyghan. «Aqyn shygharmalaryn búlay jikteu shartty týrde bolsa da, taqyrybyna qaray toptap bastyru sol zamandaghy oqyrman qauymgha Abaydyng aqyndyghyn tanytu jolyn jenildetu maqsatynan tughan bolatyn» dep tújyrym jasapty ghalym Qayym Múhametqanúly marqúm. («Abaydyng aqyn shәkirtteri», Almaty, 1994 jyl, 11-12 b.).

Qysqasy, Álihan men Kәkitay qiyandaghy Peterborgha birge barghan. Jol shyghynyn Abaydyng aghayyndary kóterisken. «Peterbor baratyn adamdargha 200 som qarajat jiberdik» deydi Árham ózining esteliginde.

Tórt jylgha sozylghan shyrghalannan keyin Abaydyng alghashqy ólender jinaghy 1909 jyly basylyp shyghady. Jinaqtyng basqy betinde: «Qazaq aqyny Ibrahim Qúnanbayúghylynyng óleni. Bastyrghan: Kәkitay, Túraghúl Qúnanbayúghylandary. SPB. Vostochnaya epektropechatnya I. Boraganskoga, 1909» dep jazylghan.

«Namys.kz» sayty