Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 3646 0 pikir 12 Mausym, 2009 saghat 12:21

Ótegen JAPPARHAN. KÓRIIPKEL AQYN

Ekinshi dýniyejýzilik soghys¬tyng bolatynyn qazaq dalasynda túnghysh ret, yaghny 12 jyl búryn bol¬jaghan qazaq aqyny ekenin býginde ekining biri bile bermeytin bolar. Búl sózimizge júrt jyrau¬lar sapyna qosyp jýrgen Syr sýleyi Núrtughan Kenjeghúlúly¬nyng “Qúbyla betke kóz saldym” degen 1929 jyldyng mausym ai¬yn¬da jazylghan tolghau óleni to¬lyq aighaq bola alady.
Aldymen Núrtughan aqyn tu¬ra¬ly birer sóz. Núrtughan — HIH gha¬syrdyng songhy shiyreginde (1889-1930 j.j.) Syrdariyanyng Aral ónirinde tuyp, ómir keshken qazaq aqyndarynyng biri. Oghan aqyn¬dyq talant 12-13 jasynan bastap qonyp, onyng atyn qazaq dalasy¬na mәshhýr ete bastaghan.
Núrtughan aqyn qyryq jastan asa bere auyr túrmys pen ýzirli dertten kóz júmghan. Áytse de tu¬ma talant iyesi az ómirinde qyruar jyr-dastandar jazghan. Oghan kózi tirisinde baspa betin kórgen jú¬qana jyrlary men tәuelsizdik al¬ghannan keyingi 2 tom bolyp ja¬ryq kórgen bay múrasy tolyq aighaq.
Núrtughan qazaq poeziyasyna búryn anyz, ertegi kýiinde auyz¬dan-auyzgha kóship kelgen “Mәu¬lim¬niyaz – Edige”, “Oraq – Ma¬may”, “Qarasay – Qaziy”, “Ta¬ghay¬múrat”, “Qobylandy”, “Aqta¬ban shúbyryndy”, “Aqkete Sher¬niyaz” atty dastandar qosty. Sói¬tip, keyingi úrpaqqa 40 myng jolday ólen-jyr qaldyrdy.

Ekinshi dýniyejýzilik soghys¬tyng bolatynyn qazaq dalasynda túnghysh ret, yaghny 12 jyl búryn bol¬jaghan qazaq aqyny ekenin býginde ekining biri bile bermeytin bolar. Búl sózimizge júrt jyrau¬lar sapyna qosyp jýrgen Syr sýleyi Núrtughan Kenjeghúlúly¬nyng “Qúbyla betke kóz saldym” degen 1929 jyldyng mausym ai¬yn¬da jazylghan tolghau óleni to¬lyq aighaq bola alady.
Aldymen Núrtughan aqyn tu¬ra¬ly birer sóz. Núrtughan — HIH gha¬syrdyng songhy shiyreginde (1889-1930 j.j.) Syrdariyanyng Aral ónirinde tuyp, ómir keshken qazaq aqyndarynyng biri. Oghan aqyn¬dyq talant 12-13 jasynan bastap qonyp, onyng atyn qazaq dalasy¬na mәshhýr ete bastaghan.
Núrtughan aqyn qyryq jastan asa bere auyr túrmys pen ýzirli dertten kóz júmghan. Áytse de tu¬ma talant iyesi az ómirinde qyruar jyr-dastandar jazghan. Oghan kózi tirisinde baspa betin kórgen jú¬qana jyrlary men tәuelsizdik al¬ghannan keyingi 2 tom bolyp ja¬ryq kórgen bay múrasy tolyq aighaq.
Núrtughan qazaq poeziyasyna búryn anyz, ertegi kýiinde auyz¬dan-auyzgha kóship kelgen “Mәu¬lim¬niyaz – Edige”, “Oraq – Ma¬may”, “Qarasay – Qaziy”, “Ta¬ghay¬múrat”, “Qobylandy”, “Aqta¬ban shúbyryndy”, “Aqkete Sher¬niyaz” atty dastandar qosty. Sói¬tip, keyingi úrpaqqa 40 myng jolday ólen-jyr qaldyrdy.
Núrtughan Úly Abaydy ómir boyy pir tútyp, oghan birneshe óleng arnaghan. Abaydy úlyq tútu¬dy ýndep, oghan jalyqpay ýire¬nu¬ge kýlli Alash balasyn shaqy¬ryp otyrghan. Búl sózimizdi dә¬lel¬deu ýshin onyng Abaygha arna¬ghan ólenderinen bir auyz mysal keltireyik:
– Qoldansang sóz asylyn
Abaydy bil,
Ózinshe dauryqqanmen qalasyng qúr.
Jýrekke jyly sózdi úyalatqan –
Ol mәngi tarihtyng tórinde túr.
Tәuelsizdik tany atqan song Núrtughan múrasyn zerttep kәdege asyrugha yqylas tudy. Búl tyngha týren saludy belgili ghalym Áuelbek Qonyratbaev bastap berdi. Sosyn әdebiyetshi, zerdeli tarihshy Ábsat¬tar Ospanovtyng aqyn shyghar¬mala¬ryn jinap, qúrastyryp, bas¬tyru¬daghy adal enbegin azamattyq dep ba¬ghalaghan lәzim. Sonday-aq, aqyn¬nyng nemeresi Niyazbek Maha¬jan¬úly¬nyng perzenttik paryzyn óteu¬degi tyndyrymdy tirligin aitu әdildik bolady.
Aymaqtaghy kónekózder men aqyn¬nyng jerlesteri Núrtu¬ghannyng kóripkeldigin aldaghyny boljaghyshtyghyn, aua rayyn, tabiy¬ghat qúbylystaryn kýni búryn bi¬lip, boljam jasap otyratyn qasiyet¬teri bolghanyn anyz qylyp aitady.
Jogharyda aitqanymyzday, aqyn 1941 jylghy fashistik bas¬qynshylyq soghysty 12 jyl búryn boljap, tolghau jazghan. “Alla meni sol zúlmatty kórsetpey ala kór. Bau¬yrlarym, el-júrtym, óz úrpa¬ghym qúrban bolatyn boldy-au”, – dep anyraghan.
Aytqanday, 12 jyl ótken song aqyn boljamy ainymay kelip, sol soghysta ózining de 2 balasy sheyit bolghan. Endi sol 1929 jyldyng mau¬sym aiynda “Boz¬tóbenin” basynda sharta jýginip, qúbylagha qarap otyryp aitqan ólenin oqiyq:
Qúbyla betke kóz salsam,
Otyryp, sharta jýginip.
Kókti basty súr búlt,
Ala-qighash jónkilip.
Dýnie qarap bolghanday,
Jerding jýzin su alyp.
Osy arasyn oilasam,
Ketedi jýzim qúbaryp.
Qiyamet-qayym kelgendey,
Shamalasam oy salyp,
Kýnbatystan órt shyghady,
Áueli janyp-tútanyp.
Sóndirmekke sol órtti,
Erkek kindik qalmaydy,
Shyghady bәri attanyp.
Azamattyng basyna,
Kýn tuady qayghyly,
Qonyrauly nayza saptalyp.
Inilerim soghan týs kelip,
Sýrinbese bolar edi,
Qazuly orgha arandap.
Belegir taudan asa almay,
Shaldyqpasa bolar edi,
Sol arada shabandap.
Ayyp etpe, agha-inim,
Oylasam boljap baghamdap.
Aytyp ketip baramyn
Bolashaq isti shamalap.
Quat ber, Alla, tilime,
Boljaghan song sóileyin
Aldy-artyn bayandap.
Erlerge kileng talandy,
Tap kelmese bolar ed,
Qúruly qaqpan, au-túzaq.
Ensesin jana kóterip,
Erkindik alghan el mynau
Kórgeli túr ma jau-tozaq?!
Qan tógilip halyqtan,
Aspan men jerden aralas,
Atylar myltyq tarsyldap.
Aqyl iyesi danyshpan
Mәskeude túryp sóz aitar
Búiryq berip sanqyldap!
Keng qanat jayghan qalyng órt,
Tútanyp jyljyr tús-tústan,
Shyghysqa qaray jalandap.
Qaraghay aghash ýilerdin
Janady bәri satyrlap,
Órtener qala, dala, baq.
Sharpuy tiyip sol órttin,
Elden ketken erlerdin
Birazy qalar andyzdap.
Birazy elge qosylar
Bir mýsheden airylyp,
Anda-sanda jalghyzdap.
Kim óledi, kim qalady?
Oyym anyq jetpey túr
Aytugha múny naqtyraq.
Kózim anyq kórmeydi
Saghym men qosa jas búlap!
Aqynnyng búl aqyrzamandy kórmey, odan on bir jyl búryn baqilyq bolghanyn aittyq. Áytse de ólende soghys suretteri kózben kórgendey jyrlanghan. Kýn ba¬tystan órt shyqqany, erkek kin¬dik qalmay attanghany da ras. As¬pan men jerde myltyq tarsyl¬dap, bomba jarylghany da dәl ghoy. Mәskeuden sanqyldap búi¬ryq berilgeni she?! Qalyng órtting qa¬nat jayyp, Shyghysqa jayyl¬ghany da ainymaghan shyndyq. Qala da, dala da órtenedi, qara¬ghay aghash ýiler bәri janady dege¬ni she?! Dәl keldi emes pe! Elden ketken erlerding andyzdap qalgha¬ny da, birazy mert bolyp, birazy bir mýsheden airylyp kelgeni de shyndyq qoy.
IYә, aqyn boljamynyng ainy¬may kelgeni tanghalarlyq qúby¬lys. Asyly, talant aldamaydy, tekti adamgha qonady degen ras shyghar.

 


Ótegen JAPPARHAN, ardager jurnalist. Qyzylorda.
«Egemen Qazaqstan» gazeti 6 mausym 2009 jyl

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1496
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3267
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5618