Osydan 20 jyl búryn 17 nauryzda ótken  KSRO-ny saqtap qalu jónindegi referendum nege   tez   úmytyldy? Búl kýndi úmytu kimge tiyimdi?

KSRO taraytyn 1991 jyldyng tarihy oqighalargha toly jyl bolghany anyq. Sonday oqighalardyng biri - 1991 jyldyng 17 nauryzynda ótken KSRO imperiyasyn saqtau maqsatynda úiymdastyrylghan býkilhalyqtyq referendumnyng ótkenine biyl 20 jyl tolady. Búl referendum M.Gorbachev bastaghan kompartiyanyng odaqty saqtap qalugha baghyttalghan songhy  is-әreketi edi. Osy referendum kezinde ortalyqtyn  tapsyrmalaryn erekshe ynta, yqlaspen, yjdaghatpen oryndaghan   Qazaqstan basshylyghy boldy. KSRO-ny saqtaugha degen erekshe qúlshynys pen eren jiger, kýsh júmsalyndy, kompartiyanyng ýgit-nasihat mashinasy qolyndaghy  memlekettik basqaru apparatyn osy nauqandy úiymdastyrugha, halyqty odaqty saqtaugha dauys beruge bar kýshin salyp júmyldyrdy. «Ortaq ýiimiz - Odaqty saqtayyq!» degen úranmen jýrgizilgen ýgit-nasihat júmysyna  biylik pen kommunistik jýie, aqparat qúraldary janyn salyp júmys istedi. Maqsatyna jetti de.

Osydan 20 jyl búryn 17 nauryzda ótken  KSRO-ny saqtap qalu jónindegi referendum nege   tez   úmytyldy? Búl kýndi úmytu kimge tiyimdi?

KSRO taraytyn 1991 jyldyng tarihy oqighalargha toly jyl bolghany anyq. Sonday oqighalardyng biri - 1991 jyldyng 17 nauryzynda ótken KSRO imperiyasyn saqtau maqsatynda úiymdastyrylghan býkilhalyqtyq referendumnyng ótkenine biyl 20 jyl tolady. Búl referendum M.Gorbachev bastaghan kompartiyanyng odaqty saqtap qalugha baghyttalghan songhy  is-әreketi edi. Osy referendum kezinde ortalyqtyn  tapsyrmalaryn erekshe ynta, yqlaspen, yjdaghatpen oryndaghan   Qazaqstan basshylyghy boldy. KSRO-ny saqtaugha degen erekshe qúlshynys pen eren jiger, kýsh júmsalyndy, kompartiyanyng ýgit-nasihat mashinasy qolyndaghy  memlekettik basqaru apparatyn osy nauqandy úiymdastyrugha, halyqty odaqty saqtaugha dauys beruge bar kýshin salyp júmyldyrdy. «Ortaq ýiimiz - Odaqty saqtayyq!» degen úranmen jýrgizilgen ýgit-nasihat júmysyna  biylik pen kommunistik jýie, aqparat qúraldary janyn salyp júmys istedi. Maqsatyna jetti de.

Búl kezde Baltyq jaghalauyndaghy elder  -  Latviya, Litva men Estoniya óz tәuelsizdikterin jariyalap odaqtan shyghyp ýlgirgen. Birinshi bolyp 1990 jyldyng 11 nauryzynda odaqtan Litva shyghyp ketti.Artynsha kóp úzamay Estoniya men Latviya  KSRO-ny tastap ketti. 28 mausymda Ekonomikalyq yntymaqtastyq kenesi (SEV), ýsh kýnnen keyin Varshava kelisimi tarady. Moldaviya, Ukraina, Kavkazdaghy odaqtas respublikalar ghana emes, RSFSR qúramyndaghy Tatarstan, Bashqúrtstan,Tuva, Yakut elderining ózinde kýn sayyn tәuelsizdikti qoldaghan mitingter, jiyndar ótip Últtyq maydandar birinen song biri qúrylyp jatqan kez. Biraq, búl habarlar halyqqa jetken joq. Múnday janalyqtardy habarlaugha tiym salynghanyn keyin baryp bildik.

Qazaq elining tәuelsizdik alu mýmkindigi jayly, Odaqty saqtaugha qarsy pikirlerdi tek «Azat» qozghalysy men «Alash» úiymynyng mýsheleri aityp jýrgen kez bolatyn. Biraq, olardyng búl pikirlerining jariyalanuy týgil, ashyq aityluynyng ózi mýmkin emes-ti. Odaqty saqtaugha baghyttalghan búl referendumgha qarsy ýgit jýrgizgen azattyqtar men azamattar 17 nauryzdaghy saylaugha kópshiligi  qatysqan joq, saylau uchaskelerine kelgen joq.

Sýitip, 1991 jyldyng 17 nauryzynda ótken «Janarghan Odaqtyng saqtaluyn qoldaysyz ba?» degen súraqqa Qazaq respublikasynyng 10 milliongha juyq saylaushylarynyng 88,2 payyzy qatysyp (resmy derek boyynsha) onyng 94,1 payyzy «iyә», 5 payyzy «qarsymyn» dep jauap bergen, 0,2 payyz bulleteni «jaramsyz» dep tanylghan.

Qyzyqtyng kókesi osy referendum ótkennen keyin bastaldy. Basqa odaqtas respublikalardyng KSRO-nyng qúramynan birinen song biri shyghuy jalghasyp jatty. RSFSR-ng ózi 12 mausymda tәuelsizdigin jariyalap KSRO-y tastap ketti. Tek Qazaqstan ghana Odaqtan ketpeymiz dep omalyp otyryp aldy. Referendumnan   9 ay ótken song Qazaqstan halqynyng 94 payyzynyng qarsy bolghanyna (Referendum qorytyndysy boyynsha)  qaramastan 16 jeltoqsanda elimizding tәuelsizdigi jariyalandy. Sýitip, tәuelsizdikti qoldaghan 5 payyz ghana halyqtyng dauysynyng degeni oryndaldy. Búl qalay? Qisyn qayda? Búl jaghdaydy qazir qalay týsindirip jatyrmyz? Sóz joq, búl 5 payyzdyng ishinde Qazaqstan kompartiyasynyng basshylarynyn, oblystyq, qalalyq, audandyq, auyldyq úiym basshylarynyn, qazaq intelliygensiyasynyn, ziyalylarynyng ókilderin bolmady dep batyl aita alamyz.

Áytse de, qatelesip otyrghan bolarmyz degen súraq tuady. Mýmkin, osy 9 ay ishinde qazaq halqy men onyng basshylyghynyn  tәuelsizdikke degen baghyty kýrt ózgerip ketken bolar? 17 nauryzdan keyin elde tәuelsizdikti qoldaghan beyresmy úiymdar men sayasy kýshter qaulap ósip, Últtyq maydandar qúrylyp, azattyq pen erkindikke shaqyrghan úrandar elde tolyp ketken shyghar? Basylym betteri men telearnalarda tәuelsizdikke shaqyrghan maqalalar kýn qúrghamay shyghyp jatqan bolar? Qazaqstan kompartiyasy óz baghytyn ózgertip, respublika halqyn tәuelsizdikke búryp halyqty azattyqqa jetektegen bolar? «Azat» qozghalysy men  «Alashtyn» mýshelerine aqparat qúraldarynan kórinuge jol ashylyp, minbe berilip, olargha ong kózqaras tanytyla bastady ma? Joq, qatelesesiz. Respublika basshylyghynda, Qazaqstan kompartiyasynyng baghytynda tәuelsizdikke degen ong kózqaras týgil, azattyq mәselesining yisi de shyqqan joq. Aqparat qúraldary, ýkimetting ýgit-nasihat mashinasy KSRO-y nyghaytugha, kompartiyanyng bedelin arttyrugha bar kýshin eselete júmsap, ýgit júmystaryn ýdeletti. Tәuelsizdik mәselesin kótergen «Azat», «Alash» úiymdarynyng mýsheleri qughyndalyp olar últshyl, ekstremist, últtyq arazdyqty qozdyrushylar retinde tanylyp olardy aiyptaghan maqalalar BAQ betterinde jii basylyp jatty. Mysaly, jazushy Á.Núrshayyqovtyng azattyqtardy qarghap-silegen maqalasyn basylymdar ilip alyp ketip kóbeytti.

Mine, osy jaghday 1991 jyldyng 16 jeltoqsanyna deyin úlasyp jalghasyp otyrdy. Tәuelsizdik, azattyq, erkindik jayly birde bir auyz sóz, shaqyru, úran bolmaghan ýn-týnsiz jaghdayda  Qazaqstannyng Jogharghy Kenesi  sol jyldyng 16 jeltoqsanynda elding tәuelsizdigin jariyalady. Búl quanyshty habar eshbir qazaqtyng (basqa últtardyng onsha quanbaghanyn eskersek) kónil-kýiin, shabyty men sezimin, tebirenisin bildirmeytin, kótermeytin  dauyspen radio men teledidardan aityldy. Eshqanday aspangha taqiya laqtyru, bórik atu, kóshege shyghyp quanu nemese saltanatty jinalys ótkizu bolghan joq. (Sol kezdegi gazet-jurnal tigindileri men teledidar baghdarlamalaryn qaranyz). Kýndelikti qalyptasqan kenestik ómir, eshtene ózgermegendey túrmys, tirshilik jalghasyp jatty. Biylik qayghyrghan bolsa kerek, adamdardy alang men kóshe saltanatyna shaqyrghan joq. Basylymdar men teledidar kózderi preziydenttikke balamasyz týsken N.Nazarbaevty qoldaugha arnalghan ýgit-nasihat materialdarynan asa almady.

Hosh, sonymen ne aitpaqsyz deysiz ghoy. Aytpaghymyz mynau. Qazaq eline tәuelsizdik kelgen 1991 jyly qazaq basshylyghy men basym júrtshylyghynda eshqanday tәuelsizdikti «ansap kýtu», «asygha kýtu» bolmaghanyn, sol kezdegi el basshylyghynyng eldi, halyqty tәuelsizdikke baghyttamaghanyn, jetektemegenin, kerisinshe oghan qarsy bolghanyn, qarsy kýreskenin aitpaqpyz. Tәuelsizdik bizge M.Maghauinning tilimen aitsaq  «... kóshken elding júrtynda qalghandyqtan» amalsyz jariyalaugha mәjbýr bolghan, Allanyng qazaqqa rahymymen kelgen jaghday.

Tәuelsizdik aluymyzgha 1991 jyldyng 12 mausymynda Elisin basqarghan Reseydin  KSRO-dan «basyn alyp qashyp» enshi  aluy, tamyzdaghy yanaevshyldardyng Gorbachevqa qarsy sәtsiz býligi de az әser etken joq. Tamyz býliginen song Boris Elisin Resey aimaghynda SOKP-ng júmys isteuine tiym (23 tamyzda) saldy. 24 tamyzda M.Gorbachev SOKP OK bas hatshylyghynan ketetindigin jariyalady. Mine osynday naqty jaghdaylardan keyin ghana N. Nazarbaev 28 tamyzda Qazaqstan kompartiyasynyng bas hatshylyghynan ketetindigin jariyalaugha mәjbýr boldy. Solay bola túrsa da, onyng odaqtan shyghamyn degen niyeti bolmady. Dereu kompartiyanyng atyn ózgertip sol iydeologiyamen, sol platformamen partiya úiymdastyrudy qolgha aldy. 1991 jyldyng 7 qyrkýieginde ótken Qazaqstan kompartiyasynyng tótenshe sezinde kompartiyany Sosialistik partiyagha ainaldyru jóninde sheshim qabyldandy. Sezdi Núrsúltan Nazarbaev ózi  ashyp, basqaryp, ózi jýrgizdi, biraq jana partiyanyng qúramyna kirmedi. Osy kezde bir aptadan keyin, orys kazaktary 15 qyrkýiekte qazaq jerinde ózderining aq patshagha qyzmetining 400-jyldyghyn ótkizuge jan-jaqty dayyndalyp jatty. Biraq sezde búl turaly birde bir qazaq auzyn ashyp til qatpady..

Sonymen birge, 1991 jylghy oryn alghan basqa oqighalardy, atap aitqanda «Azat» qozghalysy bastaghan tәuelsizdik baghytyndaghy is-sharalardy (Oral oqighasy, Semey poligonyn jabu t.b.) ózim «Azat» qozghalysynyng mýshesi bolghandyqtan aitpay otyrmyn.

«Qalay deseniz de, bes ghasyr ansaghan tәuelsizdikke qolymyz jetti emes pe?! Búl siyrek qaytalanatyn tarihy oqigha. Arty jaqsy bolyp kele jatqan qasiyetti azattyq mәselesine  endi tas laqtyrmay-aq qoysaq qaytedi?» deushiler de bolar. Ras. Bes ghasyr ansap jetken tәuelsizdigimizdin  әrbir qazaq ýshin qasiyetti de kiyeli ekeni shýbәsiz. Biraq, býgingi elimizdegi basshylyqtyng basqaru sayasatyndaghy, iydeyalyq ústanymyndaghy jalghandyq pen ótirik sol tәuelsizdik jayly aqiqatty attap ótip, aldaudan bastau aldy emes pe? Býgingi jastarymyz ben kelesi úrpaghymyzdy qasiyetti tәuelsizdik jayly ótirikpen tәrbiyeleuding ayaghy nege әkeledi? Keshegi 1917 jylghy qazan tónkerisi jayly shylghy ótiriktin  qalay ayaqtalghany bizge sabaq bolmaghany ma?

Qúldyqqa moyyn úsynghan, Odaqtan shyqpaymyz degen sýlbemizben azat elding tanerteninde bir-aq oyanyp erkindik pen azattyq alghan últ bop shygha keldik. Biraq, bir klassik aitqanday «qúldyq sanadaghy halyqqa tәuelsizdik pen erkindikti qanshama ýiip-tógip bergeninmen, ol bәribir eshqashan erkin oily, azat kózqarasta bola almaydy» degen eken. Qúldyq minez ben qúldyq sanadan shyqpay jýrip tәuelsizdik alghan qazaq sol bodandyq sanasynda qaldy. Qazaqtyng osynday qúldyq sanada qalghandyghyn únatatyn basshylyqqa múnday halyqty basqaru óte onay jәne úzaq basqaruyna taptyrmaytyn jaghday boldy. Halqynyng tәuelsizdigi men erkindigine qarsy bolghan basshylyq Taghdyr syilap úsynghan erkindikke jetkennen keyin shapanyn teris ainaldyryp kiyip «men halqymdy tәuelsizdikke, erkindikke jeteledim» dep shygha keldi. Qúl halyqtyng kóshbasshysyna, qaharmanyna ainaldy..

...Bәrine uaqyt tarazy. Uaqyt kezi kelgende bәrine bagha berer. Biylghy saltanatpen ótetin tәuelsizdigimizding mereyi men mәrtebesin kóteru maqsatynda neshe týrli sәn-saltanat qúryp, kerney-syrnay tartyp, sheruler jasap, jýrek tebirenter jalyndy sózder aitatyn shaqtarymyzda ótken ghasyrdyng toqsanynshy  jyldarynyng basynda tәuelsizdikke qarsy bolghan kezderimizdi, qarsy aitqan sózderimiz ben әreket-qimyldarymyzdy jadymyzdan úmytpasaq  degim keledi.

«Abay-aqparat»