Bir kýnderi

Ózine shaq ainasyn tauyp alyp

Jer aru kespirine ýnilse she?

Al sosyn taghdyrynan týnilse she?

Shynghyrsa she?!

Shynghyrsa ne istey alam

"Túlybymdy aimalap tazartyndar!

Búrymymdy tarqat, - dep Inir sheshe"?

Tanyrqauly san taghdyr tosyn alda,

Ýsti-basyn qaqsa she sosyn ol da?

Sheksizdikke tastar ma

Al nemese

Qúlatar ma tirshilik qosyn orgha?!

Biz ony da bilmeymiz..

O, bәlkim,

Jazmysh ta  tozady, kóneredi

Tasbaqagha ainalyp keneleri.

Qústargha qyzyghamyn qúlap ketse,

Op-onay kókke samghay jóneleri -

Keremet qoy.

Ex, Qúday da

adam qylyp jaratqan nege meni?!)

..Minsizdikti búzady bolmashy kep..

Janymnyng úshatyny qanday jaqsy!

Tәnimning qanaty joq - sol qasiret!

Ishimnen tiley berem

Bir kýni sheksizdikke qúlap ketsem

Qanatty maxabbatym, qorghashy dep..!

 

***

 

Ómirding óksigin estidim,

Kýrsinis kirpigin júmghanda.

Syzayyn jýzine kýlkining keskinin,

Ózim de úmytpay túrghanda.

Taghdyr ghoy,

Júldyzdan aiyrdy Týn Aydy

Bir ghúmyr aqty da júldyzben

Jymighan sureti múnaydy.

...Qataldyq qolynan shәy iship,

Kýlkiler key kezde dәl solay jylaydy.

 

Biz mýmkin shatasyp ketkenbiz,

O, bәlkim, "kóktem" be ótken kýz?!

Shyn aty -"Kýz" shyghar kóktemnin?!

"Ómir" dep atalar - ótken mún.

 

Kim aitty saghatty - uaqyt dep?

Ghúmyrdy jyldarmen ólshemen!

Kim aitty taghdyrdyng múraty baqyt dep?

Adamnyng armany basqada! Men senem!

 

Dóngelek ghalamshar syrtynda,

Jýrekting synaryn izdeymiz biz nesin?

"Taghdyr" dep atalghan tylsymda,

Ár adam óz-ózin izdesin!

..............................................

Aytpaqshy, sodan son,

Endigi әr kýzdi - kóktem dep, kóktemdi - kýz desin!...

 

Qyzghaldaq qúrbyma

Ghajayyp ekensiz Gollandqa bergisiz!

Siz kimsiz?!

..Aspan ba?

Joq әlde Jermisiz?!

..Mening de ghúmyrym - Qyzghaldaq!

Tek ony...

Qay kezde ýzeri belgisiz...

 

Súlulyq bolsa ghoy

Mәngi jas!

Mәngi ólmes!

Qazasyz!

Siz netken súlusyz! Tazasyz!

..Ghúmyrlyq súlulyq tek qana ólende!

Bәlkim, siz de óleng jazasyz?!

 

Mýmkin siz úly aqyn shygharsyz?!

Pendelikten biyik túratyn shygharsyz?!

Bayqatpay osynau bar ghalamdy

Meyirimdi erininizben sýiip túratyn shygharsyz?!

 

Siz kimsiz?

Jaralyp әkesiz, sheshesiz,

Nelikten kelte ómir keshesiz?!

Planeta delingen meyramxanagha qosh keldiniz!

Ne ishesiz?!

 

..Shattyq pa?!

Joq, әlde, múng bәlkim?

Dayashy bar ma eken?!

Tyndar kim?!

Estilik ishiniz esepsiz,

Ómirde ózinshe jyndy әrkim..

 

Ua, qúrbym!

Gollandtan mәngi joghalasyz da,

Ata-júrtynyzgha oralasyz ba?!

Jalqynnan jalqyn kýn keshtim men de,

Jan qúrbym bola alasyz ba?!

 

****

 

Kógendeuli әlemge әrbir adam,

Kózildirik ishinen ýniledi.

Ghalamnyng qandaylyghyn shyndyghynda,

Sheshedi shyny reni.

 

Japyraqtyng jýregi jyr singesin

Qalaysha kýrsinbesin?

Qaltyrap ózi әzer túr, sezimimnin

Ol bayghús bilsin nesin?

 

Sipaydy alaqany aspanymnyn,

Ár talyn shashtarymnyn.

Men sheksiz baqyttymyn!

Sәl bolmasa

Ishimde ashqaryn mún!

 

Ernimnen sýiedi kep zanghar shyndar!

Jyr oqimyn!

Tek qús pen andar tyndar!

Men shynnyng órligin-aq baghalaymyn!

Al sender biyiktigin tandarsyndar!

 

Altyn Kýn mandayymnan iyiskeydi!

Onyng da joly Ayymen týiispeydi!

Pax, shirkin, ghashyghyna netken adal!

Menimen sýiispeydi!

 

Dalamnyng sozylyp qos atyraby,

Valiske shaqyrady.

Shәmshi әnin shyrqap ketti tamyljytyp,

Aq qayyng japyraghy..

 

Tap múnday ghajayypty sezip túryp...

Asqar shyng japyraqtyng tyndaydy әnin.

Jerdegi júmaghymdy keziktirip,

Men bolsam shyngha ainaldym!...

 

Tyndashy, Tәnirim!

 

Ey Tәnir

Estishi sen meni!

Tórt tәulik, tórt sekund eng kemi.

Tyndashy!

Tyndaugha tiyissin

Bir ózing jaratqan pendeni.

⚡️

Tyndashy,

Jyrtylghan jýregim,

Jamaugha ómirim jetpeydi bilemin.

Sen ýshin?

Ol ýshin?

Kýn ýshin?

Kim ýshin?

Men osy taghdyrdy sýremin?

⚡️

Men osy nelikten myndamyn?

Jalghyzdyq jamylghan múndamyn.

Súp-suyq nege búl tas ghalam?

Ua, nege jyp-jyly qúndaghym?

⚡️

Ey, Tәnir

Tyndashy!

sen dese

Jan ashyp jyladym men keshe.

Júrt seni Jalghyz dep jar saldy

Jalghyzdyq jaman ghoy endeshe...

⚡️

Jar saldy, shattandy bar әlem,

Bar әlem -

Qylqynghan qara ren.

Keshirshi..

Qanatsyz Qarlyghash bolmasam

Janyna barar em...

..Jalghyz bolmauyng ýshin..

 

Abay jayly әngime nemese uaqytqa arnalghan nala

 

Súraghy joq jauaptardan syghalaghan júldyzdar

Týn ghana ma saghan, maghan ortaghy?

Sosyn uaqyt senikine úqsas bir jýk artady.

Sen de kórdin, men de kórdim aspandy

Sosyn Kýnning núry ghana bizge ortaq.

Jaz da býgin shyrqap jatyr basqa әndi,

Qazir bizde kýz - qorqaq!

 

Al әitpese

Tipti mening tuarymdy bilmegensing sen búryn,

Kórmegensing ólenimning tenbilin.

Sen ólmesten sol ózinning ghasyrynda jýrseng she?

Jazghyram ba búghan uaqyt kendigin?!

 

Sýngip ketip múxityna uaqyttyn,

Saghan baryp ómir jayly әngime aitsam ua, shirkin!

Mýmkindigin bermey jatyr Jyldar da,

Kóre almaydy-au Ghasyr tym!

 

Úlylyghyng úlghaytady jasyndy

Al bayaghy qartaymapty sureting men molang da.

Danalyqpen ólshegende ghasyrdy

"Ata" deudi qoyam birkez, saghan qúrdas bolam da!

Jә, jә qoyshy,

Ómir jayly ertegi emes, әngime aitshy odan da!..,

әy Ata!

Danalyqqa shebersing ghoy, kemelsing ghoy rasynda,

Ómir jayly әngime aitshy mynau mylqau Ghasyrgha!

 

Áserli әngime

(Núrken Núrghazygha)

 

«..Y slyshen smex-

Smex bez ulybkiy..»

Edgar Po

 

Tәnirdi qoyynyzshy,

Kómkerse kókjiyekti kýlkisi onyn,

Kýnәning barlyghy da kómilmey me?!

Tәnirden qatal syndy ómir keyde...

Men kýnәsiz perishte boldym delik

Mendegi múnym sonda jenildey me?!

 

Qam jemeniz!

Anam keshe bar múnyn beshpentimen býrkemelep, jasyryp týimeledi..

Kýz de әli-aq kýlkili kýige enedi!

Erteng men de, úlym da, nemerem de

Sýier, sýimes,

әiteuir ýilenedi..

 

Maghan qyzyq

Sezim jayly nendey sóz jazyldy eken Perishte mandayy men Jyn betinde?

Sol jayly oilanamyn kýnde týnde.

...Siz maghan dúgha oqynyz,

al jyr oqu

Mendegi maxabbattyng mindetinde..

 

Kózimdi ashsam

Kóbelekting kóz jasyn kóp kóremin.

Sol ýshin de Qúdaygha ókpeledim.

Qúmyrsqanyng kýlkisin kóp estiymin

Kónilimning qúlaghyn sókken edim.

 

Kólenkemdi bauyzdap kórgenimde,

Ólmedim ghoy,

Ol da - jat, bóten eken.

Al mendegi múnym men maxabbatym

Ólgen song ózimmenen kete me eken?!

Aytynyzshy?!

 

Tamshy-әnshi

 

Aq shatyr shatyrlaydy,

Úiqymdy mening taghy jat úrlaydy.

Tamshynyng qaza bolar xәli mynau

Tiri jandy qayghygha batyrmaydy...

⚡️

Aspannyng nala toly qaltasynan,

Aq nóser qúlap týsti shalqasynan.

Jasyrghan jan múndary syrghyp jatyr,

Mening de kóz-qaltamnyng qalqasynan

⚡️

Kógimning kóz jasynan әn shyghady,

Án shyghady әiteuir әnshi bәri.

Nege múnsha múng keshken aq nóserdin

Terezemnen telmirgen tamshylary.

⚡️

Bólek ýn,

Bólek tynys,

Bólek tynym.

Men daghy әn salghym kep órekpidim,

Úghyndym janbyr syndy әn aitugha,

Tamshyday bir ónerding kerektigin.

⚡️

Olardyng barlyghy әnshi shet-shetinen,

Shyrqaydy-au aghyp týsip etpetinen.

Taghdyrdan tandau kelse, tamshy bolyp,

Adamy azghyndyqtan shettetilem.

⚡️

Alghashqy jәne songhy әn joldar edim,

Janym da jay tabady sonda menin.

Tamshylar baqytty ghoy esh armansyz,

Óledi salyp alyp songhy әuenin.

⚡️

Tamshynyng tamasha әnin inir emdi,

Qaltasyn tigip Aspan kýnirendi.

Taghy da kýn kýlimdep, tang atady,

Taghy da bola qaldy týn irendi.

Jalghan dýniye...

****

Jasymnyng janary múndylau,

Tamshynyng janbyry siyaqty.

Sanamnyng adamy jyndylau,

Jasynnyng taghdyry siyaqty.

 

Meyrimning jýregi mendegi,

Salqynnyng aqylyn tyndamas.

Men ýshin osynau jerdegi,

Aspan da,

Búlttar da,

Shyng da mas!

 

Mastyqtyng әlemi-aqylsyz!

Ómir ghoy Adamdy sýretin.

Kýlkimning kónili-әtirsiz!

Átirsiz aldaudy biletin!

 

Janymnyng denesi aqyldy,

Qalaudyng paydasyn tandaytyn!

Sanamnyng úiqysyn týsinu tym qiyn,

Eshqashan qanbaytyn!

 

Búlttardyng aspany kýn kózin,

Kórsetpes eriksiz.

Siz ýshin kýtemin týndi ózim,

Júldyzym, qosh kelipsiz!

 

Jerdegi jasandy júldyzdar kóbeyip,

Qúnynyz týsti me?

Siz onda órleniz kóp adam shygha almas qúzar shyn-

Izgilik ýstine!

 

Mening de júmaghym-izgilik tórinde!

Úzamay oralam aq tanda!

Siz sonda bolynyz! Ashatyn jan kerek

Qaqpasyn Men kelip qaqqanda!!

 

"JALGhYZ"

 

Bir qyz ótti

Jýregi bar, jany bar,

Jәne jalghyz bir sәti bar saghynar.

 

Jalghyz ghana armany bar tym asqaq,

Sol armanyn qúshaqtap ap qyr aspaq.

Jәne jalghyz senimi bar bolatyn

Jiyp alghan tyrashtap.

 

Saqtap jýrgen erik berip tózimge,

Onyng jalghyz jasy bar-tyn kózinde.

Jalghyz kýn men jalghyzdyqty ayaytyn,

Jәne jalghyz ózin de...

 

Týsi jalghyz týngi úiqyda kiretin,

Jalghyz edi ómiri de sýretin.

Jalghyz kelip, jalghyz ketken taghdyrda

Jalghyz ghana júbanyshy - jyr etin.

 

Jalghyzdyqtyng óter keyin qúnyn da,

Basqasha búl bola almaydy shynynda.

Jaratylys jalghyz bolghan әdil ghoy

"Jaratushy - jalghyz" degen úghymda!

Al sen synar izdep jýrsin...

 

Siz maghan xat joldanyz...

 

Siz maghan xat joldanyz ara-túra,

Baylap ap kógershinning qanatyna.

Qústardan xabar kýtip men de kýnde

San ret ýnileyin saghatyma.

 

Siz maghan xat joldanyz bardy jazyp,

Ókpelep... meyli... renish, zardy jazyp.

Ózim-aq jazar edim, әtten, biraq

Qaldyram qayda ghana ardy nәzik?

 

Siz maghan xat joldanyz múng jamylghan,

Men sizge jauap jazam jyrlarymnan.

Mәngilik maxabbatqa malynyp ap,

Otyryp saghynayyn týn jarymnan.

 

Siz maghan xat joldanyz siyrek, meyli,

Saghynysh sonda ghana kýiretpeydi.

Sizdi oilamau qiyn ghoy, maghan ony

Eshkim de ýirete almas,ýiretpeydi!

 

Siz maghan xat joldanyz...qiyn ba edi?

Sezimning qiyn shyghar qúiyn lebi.

Bәlkim, siz joldadynyz.. al kógershin

Hatyndy alyp jýru qiyn dedi?!

 

Siz maghan xat joldanyz әrbir qústan,

Qanatyn qayyryp ap jalghyz úshqan...

 

Qarlyghash Qabay

Abai.kz