Nauryzdy merekeleuding shynayy mazmúngha sәikes boluy men zamangha say qyzyqty da, sәndi boluy, tereng maghanany qarapayym rәsimdermen «әshekeyleu» arqyly júrtqa tartymdy meyram beynesin jasaqtau ghana ony jaghymdy da әigili etpek.  Sondyqtan kópshilikting kónilinen qaghys qaldyrmas ýshin barlyq mýmkindikti oilastyra otyryp, nauryzdyng 14-21 aralyghynda kirisuge bolatynday rәsimder men ghúryptardy zamangha sәikestendire jýieley úiymdastyrudy úsynyp otyrmyz. Búl toghyz kýnning әrqaysysyna mazmún bere otyryp, Nauryzdyng sipatyn ashatynday jәne zamangha sәikes sharalargha ainalatynday әri últtyq tanym men dәstýr, salt pen joralghylar óz ornyn tabatynday ahual ornatugha әbden bolady.

14 nauryz - Kóktem kýni

Belgisi - qyzghaldaq, raushan gýlderi. Kýnge qúrmet, sezim, dostyq kýni. Búl kýni júrt bir-birin kóktemning alghashqy kýnimen qúttyqtap, tós qaghystyryp sәlemdesu rәsimin jasaydy. Alystaghylar telefonmen, smspen habarlasady, qútparaqpen qúttyqtasady. Erler әielderge qyzyl gýl syilaydy. Kóshelerge de qyzyl týsti bezendirimder ilinedi. Búl kýnnen bastap tuylghan nәreste astraldyq janajyldyq kýntizbege engiziledi.

15 nauryz - Alas kýni

Nauryzdy merekeleuding shynayy mazmúngha sәikes boluy men zamangha say qyzyqty da, sәndi boluy, tereng maghanany qarapayym rәsimdermen «әshekeyleu» arqyly júrtqa tartymdy meyram beynesin jasaqtau ghana ony jaghymdy da әigili etpek.  Sondyqtan kópshilikting kónilinen qaghys qaldyrmas ýshin barlyq mýmkindikti oilastyra otyryp, nauryzdyng 14-21 aralyghynda kirisuge bolatynday rәsimder men ghúryptardy zamangha sәikestendire jýieley úiymdastyrudy úsynyp otyrmyz. Búl toghyz kýnning әrqaysysyna mazmún bere otyryp, Nauryzdyng sipatyn ashatynday jәne zamangha sәikes sharalargha ainalatynday әri últtyq tanym men dәstýr, salt pen joralghylar óz ornyn tabatynday ahual ornatugha әbden bolady.

14 nauryz - Kóktem kýni

Belgisi - qyzghaldaq, raushan gýlderi. Kýnge qúrmet, sezim, dostyq kýni. Búl kýni júrt bir-birin kóktemning alghashqy kýnimen qúttyqtap, tós qaghystyryp sәlemdesu rәsimin jasaydy. Alystaghylar telefonmen, smspen habarlasady, qútparaqpen qúttyqtasady. Erler әielderge qyzyl gýl syilaydy. Kóshelerge de qyzyl týsti bezendirimder ilinedi. Búl kýnnen bastap tuylghan nәreste astraldyq janajyldyq kýntizbege engiziledi.

15 nauryz - Alas kýni

Belgisi - alau. Búl kýn negizinen tazaru kýni bolyp tabylady. Adamdar ýilerin tazalap, eski kiyimder men zattaryn órteydi. Kóshe tazalaugha júrt júmyldyrylady. Sayabaqtar men sayajoldar tazartylyp, auyldarda búlaqtyng kózi arshylady. Ýidi, auyldy, kósheni alastau rәsimi jýredi. Adamdar búl kýni jappay shomylyp, tazarady.

16 nauryz - Ónis kýni

Belgisi - býrshik jarghan talshybyq nemese qozy. Molay kýni bolyp tabylady. Búl kýni әr auyl, kóshe, qala tal egumen ainalysady bolmasa bolashaq sayabaq, orman-toghay oryndaryn әzirleydi. Adamdar ýilerine, kóshege, sayabaqqa tez kókteytin daqyl, gýl, aghash egedi.

17 nauryz - Bereke kýni

Belgisi - qazan. Búl kýni әr ýy «Qazan toly» rәsimi boyynsha nauryz kóje pisiredi. Ár ýy keminde jeti adamgha kóje berip, әr adam keminde jeti ýiden kóje ishedi. Osy kýnnen bastap, júrt nauryzdyq dastarhangha әzirlik bastaydy. Adamdar bir-birine qonaqqa baryp, kóje ishisedi.

18 nauryz - IYis kýni

Belgisi - alaqan. Ruhany әlemge qúrmet kýni. Qayyrym men meyirim kórsetu kýni. Búl kýni júrt erte túryp, qaytys bolghan tuystarynyng zirattaryna baryp, tazalap, retke keltiredi. Dúgha arnaydy. Ýilerinde jeti shelpek pisirip, taratady. Hosh iyisti shóptermen, iyissularmen orynjaylardy, bólmelerdi júparlau qolgha alynady. IYis kýni qasiyetti Júmagha sәikes kelgeni dúrys.

19 nauryz -  Jaynau kýni

Belgisi - qúraq kórpeshe. Búl kýni әrkim óz ýiin әshekeyleydi, kóshe, auyl aluan týske bezendiriledi. Tórge qúraq kórpe tóseledi, qabyrghalargha kilem jayylady. Jana kiyim, jana mýlik pen jihaz satyp alady. Nauryzsheruge kiyeshek (kostum) әzirleydi.

20 nauryz -  Shattyq kýni

Belgisi - qonyrau. Búl kýndi әrkim quanyshty ótkizip, kónil sergiter sharalargha arnaydy. Renjisken adamdar bir-birin keshirip, qonaqqa shaqyrady, ózi qonaqqa barady. Jýrgen jerine jәne qonaqtargha joldyq taratady.

21 nauryz -  Ýilesim kýni

Belgisi - tekemetting týri, ýilesim nyshany. Búl kýni әrkim dastarhan jayyp, ol kýni boyy jyinalmaydy. Ýide, dalada әn-kýy tolastamaydy, ainala tolyq bezengen. Yrys týnine arnayy Qydyr atagha arnalghan dastarhan jayylady. Ol «Nauan» atalatyn ýshsóreli tagham bolsa da jetkilikti.

Nauan. Býginde әr merekege tәn óz taghamy bar deuge bolady. Sondyqtan osy jәit biraz oilastyryldy. Ol tagham «Nauan» atty qazaq úghymyna negizdelgen ýsh tekti dәmning jimasynan (nabor) túrady: halqymyz «qyzyl» dep et taghamyn, «aq» dep sýtten pisirilgen asty, al «kók» dep kókónis pen jemis-jiydekti ataghan. Soghan oray, ýsh sóreni ýsh tekti dәmge toltyru arqyly yrysty pash etu maqsat boldy. Búl - nauryzdyq nesibe, berekening taghamdyq nyshany; Jer men Kókting arasyn jalghaytyn yrys pen mol berekeni pash etu yrymy; nauryzdyq dastarhangha qoyylar taghamnyng bәrin jiystyryp, jýielep bir ghana nauangha ainaldyrugha bolady. «Nauan» sózi - asa biyik; tanghajayyp әdemi, jarasymdy úghymdaryn beredi.

Resmy búqaralyq merekeleu sharalary

Tanghy saghat 10-da Jolterek (yol) ornatu bastalady.

12-de rәsim bastalyp, 14-te kópshilikke arnalghan Jyl rәsimi ayaqtalady.

Týsten keyin Altybaqan qúrylady. Kesh bata Altybaqan manynda sauyq sayran bastalady. Altybaqangha 21 nauryzdan keyingi nauryz aiynda nekelik tirkeluge ótinish bildirgen bolashaq jas júbaylar kezekpen jayghasyp, Altybaqan tebedi. Altybaqan rәsimi sarayda ótkizilui mýmkin. Altybaqan sayrany kýn batqannan tang atargha deyin jalghasady.

Qydyr týni. Búl kýni «Qydyr týni» atalatyn týndi qarsy alugha kәri de, jas ta kirisedi. Jastar óz aldyna «Bastanghy» keshine jinalady: qyzdar «Úiqyashar» asyn әzirlep, jigitter jaghy «Seltetkizer» (surpriyz) dayyndaydy. Olar tang atqansha sayran qúryp, tang ata Bas tandy qarsy alugha kóshege shyghady.

Qariyalar búl týni «Belkóterer» joralghysymen jinalyp, Qydyr týnin ótkizedi: olar qonaqjay ýige jayghasyp, ótken-ketkendi, bastan keshkenderin eske alysyp, tang asyrady.

22 nauryz -  Bastanghy

Belgisi - kýn. Tang atar kezde Altybaqanshylar jyldyng Bas tanyn qarsy alugha shyghady.

Tanghy 5:15-te  Bas tandy qarsy alugha arnalghan arnayy shara bastalady. Tang ata jinalghan júrt kóshe boylap Nauryzsheruge (karnaval) shyghady. Búl - janajyldyq ómir sherui.

«Nau men yrys» zerttemesinen ýzindi

«Abay-aqparat»