09.09.2016 jyl. Kәrim Qajymqanúly Últtyq Qauipsizdik qyzmetine «súranyp» barghanyna 2 jyl. 2016 jyly Preziydent Nazarbaev Ýkimetting keneytilgen otyrysyn ótkizip, Mәsimovting mindetin auystyrdy.  Sóitip, jap-jana Ýkimetbasyn taghayyndaghan edi. Ol – Baqytjan Ábdirúly Saghyntaev boldy. Bәkeng de búl qyzmetke ishtey dayyndyqpen jýrgen eken, ainalysy eki-ýsh kýnde Ýkimetting jana qúramyn jasaqtap shyqty.

25.01.2017 jyl. Preziydent Nazarbaev arnayy qauly shygharyp, Ýkimet qúrylymyna az-kem ózgeris engizdi. Pәlendey ózgerip ketken eshtene joq. Sol Ýkimet. Sol qúram. Tek oryndary ghana auysyp otyratyny bolmasa, búl songhy 10 jylda Preziydent pәrmenimen jasalatyn rokirovka qalypqa ainalghan. Oghan Aqorda da, júrt ta ýirengen.

Kadrlyq kriziys. Zeynetkerler

Kadrlyq kriziske úshyrap, Aqordanyng tyghyryqqa tirelgenine biraz uaqyt ótti. Preziydent partiyalastarynyng ishinen ózine serik etkenderi endigi sayasy belsendiligi, sayasy deymiz-au, adamy belsendiligi әlsiregen, býkirbel pensionerge ainalghan. Sonda da kóniljyqpastyqpen, әlgilerding keybirin Senat deytin pansionatqa otyrghyzsa, eti tirilerining ókilettigin 2025-2028 jylgha deyin sozyp berdi. Jә, әngime ol turaly emes, qazir.

Sayasattanushylar hәm sayasatkerler songhy uaqytta saylau turaly sóz ete bastady. Kýz kelisimen, Aqorda jaqta aua-rayy auysady, Ýkimet qayta jasaqtalady eken. Auys-týiisting auyly alys emes degen auandaghy әrtýrli boljamdar aityla bastady.

Bir bilgishter Imanghaly Núrghaliyúlyn elge qaytarady dese, endi bir bilgishter biylikke syrttaghy sayasy dissiydentter kýshi keledi (biz Áblәzov degen әkki qudy emes, Qajygeldindi menzep otyrmyz) eken degen әngimeler aityla bastady.

Qalay bolghanda da, qazir el-júrttyng saylau qúqy bar da, saylanu qúqy joq. Bir anyghy – biylik tranziyti týbi sózsiz bolady. Biylik tranziytining eki joly bar. Birinshisi – Ózbekstan ýlgisinde, yn-shynsyz ótu. Ekinshisi – Armeniya men Ukraina ýlgisinde revolusiyalyq jolmen ótu.

Áriyne, bizge Ózbekstan ýlgisi tiyimdi. Qazirgi gerontokrat biylikke de keregi osy jol. Ol ýshin – halyqqa saylau qúqyghy ghana emes, saylanu qúqyghy da berilui tiyis.

Endigi mәsele mynau. Sayasattanushylar boljaghanday, osy kýzde biylikte ózgeris bolyp jatsa, Ýkimetting jana qúramy qanday boluy kerek? Onda kimder boluy kerek? Biz óz kartinamyzdy týzip shyqtyq. Ol Sizge únamauy bek mýmkin. Degenmen, ol bizding subiektivti pikirimiz. Siz de ertengi Ýkimetten óziniz kórginiz kelgen kandidatty úsynynyz. Úsyna alasyz! Endeshe bizding núsqa, minekeyiniz...

Jana Ýkimetten kimderdi kórgimiz keledi?

QR Ýkimetbasy – Ámirjan Saghidrahmanúly Qosanov.

Ámirjan Qosanov – 54 jasta, qazir. Zeynetke shyghugha 9 jyly bar. Sayasatker. 1991 jyldary Jastar isi jónindegi memkomiytette istedi. 1994-te Jastar isi, sport jәne turzim ministrining orynbasary boldy.

Ákejen Qajygeldin komandasy Ýkimet basqarghan jyldary (1994-1997 jyldar) Ýkimet basynyn, Ýkimetting baspasóz qyzmetin basqardy.

QRHP partiyasy qúrylghanda, Ákejan Qajygeldinning orynbasary boldy. Sol partiyanyng atqarushy tóraghasy qyzmetin atqardy. Sonday-aq, Qazaqstannyng Demokratiyalyq kýshteri Foruymynyng arqarushy tóraghasy boldy. Sonymen qatar, JSDP, Azat partiyalarynda da belsendi qyzmet istedi.

Sayasy kózqarasy adekvatty, janashyl pikirlerimen qoghamdyq mәselelerding basy-qasynda jýrgen beldi sayasatker. Jana qúrylghan «Jana Qazaqstan» forumynyng ókili.

Klandar bóliske salghan biylik pen ekonomikany, oghan maqúlbas qoghamdy ózgertuding demokratiyalyq jolyn, sayasy reformalardyng effektivti ýlgisin úsynyp aityp jýr. Ámirjan Qosanovtyng sayasy úsynystary «Abai.kz» aqparattyq portalynda jii jariyalanyp túrady. Sol jerden oqyp alarsyzdar.

Al biz Ýkimet basynyng orynbasarlaryna kimdi úsynamyz degen súraqqa auysayyq.

Qazirge deyin Ýkimetbasynyng 4 orynbasary bolyp keldi. Biz ýsh orynbasargha qysqarttyq.

QR Premier-ministrding birinshi orynbasary – Serik Ahmetov.

IYә, QR Konstitusiyasyna sәikes, sottalghan azamattar sayasy qyzmetke alynbaydy. Degenmen, búl bizding oiymyzdaghy kandidat. Serik Nyghmetúly Ahmetov óz uaghynda Ýkimet basqardy. Preziydent әkimshiliginde qyzmet istedi. Qaraghandyda әkim boldy. Ýkimette úzaq jyl jýrdi. 2012 jyly Ýkimetbasy bolyp taghayyndalyp, 2014 jyly Preziydentting pәrmenimen otstavkagha ketken.

Ol Ýkimetti basqaryp túrghan jyldary biyliktegi klanaralyq shayqastyng qúrbany boldy deydi, biletinder. Ásirese, biylik pen ekonomikany ózara bóliske salghan keybir lobbiylik toptardyng jolyn keskeni aitylady.

Biz de bir mysal keltireyik, 2012 jyl. 5-jeltoqsan. Ýkimet basshysy Serik Ahmetov Ýkimet otyrysy men memlekettik jiyndardy memlekettik tilde ótkizu turaly sheshim qabyldady.

Serik Ahmetovting ózgelerden taghy bir artyqshylyghy – basqaru isinde kabiynettik stilige iyek artpay, oblystardy, ónirlerdi aralap, júrttyng túrmys jaghdayyn ózi kórip qaytatyn. Ol zam-premier kezinde de ertennen qara keshke deyin kabiynetinde tanylyp otyrmay oblystardy aralaugha jii shyghatyn. Taghy bir aita keterligi,  Serik Ahmetov 2011 jyldyng jeltoqsanynda qandy oqighagha oryn alghan Janaózenge eki ret baryp, qayghy jútqan jergilikti júrtpen, qamkónil múnayshylarmen ashyq sóilesip, olardyng mún-múqtajyn tyndap qaytuyn naghyz azamattyqqa, batyldyqqa balar edik.

QR Premier-ministrding orynbasary – Rasul Júmaly.

Rasul Júmalyny júrt jaqsy biledi. Sayasattanushy. Ótkir tildi alternativti pikir iyesi. 1992-2007 jyldar aralyghynda Memlekettik qyzmette bolghan. Qazaqstan Respublikasynyng Syrtqy ister ministrliginde jәne Ýkimetinde, sonday-aq Mysyr, Birikken Arab Ámirlikteri, Izraili, Libiya, birqatar basqa memleketterde júmys atqarghan. 2007 jyldan beri «Ekskluziyv» jornalynyng bas redaktory. 150-ge tarta maqalalary men saraptamalyq enbekteri jaryq kórdi. «Geopolitika Sentralinoy Azii. O bylom y nasushnom» atty kitaptyng avtory.

Qazirgi sayasy jýiening daghdarysynda Rasul Júmalyday bilikti kadr kerek-aq.

QR Premier-ministrding orynbasary – Dina Elgezek.

Nege Dina Elgezek? Óitkeni, ol qazirgi biyliktegi kadrlyq sayasatty jii syn tezine alady. Synaghan adamnyng ózine lauazym berip, onyng da qarym-qabiletin bayqap kóru kerek dep oilaymyz.

Onyng ýstine Dina Elgezek jurnalistikadan ysylyp shyqqan saqa maman. Halyqtyng mún-múqtajyn jaqsy biledi.

Endi ministrler kabiynetine keleyik. Qazir bizding elding Ýkimetinde 16 ministrlik bar eken.

QR Ishki ister ministri – Imanghaly Tasmaghambetov.

Qazaqstannyng Ishki ister ministrligin tapjylmay 7 jyldan asa uaqyt basqaryp kele jatqan Qalmúhambet Qasymovtyng otstavkasyn júrt talap etti. Nege? Qazaqshagha, qazaqqa jany qas Qasymovtyng Ishki ister ministrligindegi bar qyzmetin tikeley Janaózen oqighasymen baylanystyrugha bolady. Janaózende júrtqa oq atqan ministr búl. «Taghy shyqsa taghy atamyz» degen ministr búl. Onyng ministr bolghan túsynda Qazaqstanda qylmys kóbeygendigin naqty statistikamen jazdyq, ótken joly.

Jalpy, búl lauazymgha kim layyq degen súraqqa úzaq bas qatyrdyq. Bir ókinishtisi shendi azamatardyng ishinen ózindik naqty  pozisiyasymen elge kórine bilgen, qoghamdyq talqylaugha әzir, dialogshyl poliysey joq eken. Biz ary oilanyp, beri oilanyp, onday adamdy esimizge týsire almadyq.

Bir anyghy – Qazaqstannyng Ishki ister ministrligine ýlken reforma qajet. Al ony jasaytyn túlgha óz ishterinde joq. Sondyqtan, búl qyzmetke biz – Imanghaly Tasmaghambetovti layyq dep bilemiz.

QR Syrtqy ister ministri – Qayrat Ábdirahmanov.

Qayrat Qúdaybergenúly Ábdrahmanovtyng el ishinde imidji joghary dey almaymyz. Degenmen, onyng Syrtqy ister ministrligin basqarudaghy tәjirbiyesi joghary ekeni dausyz. Syrtqy ister ministrligi – memleketting syrtqy imidji.

Ábdirahmanov túsynda Qazaqstan BÚÚ Qauipsizdik kenesine tóraghalyq etti. Qazaqstan Halyqaralyq sayasatta beybit bitimgerlikting alanyna ainaldy. Siriya mәselesinde daulasqan taraptar Astanada bas qosty. Bylayghy kýnde qaru asynyp, atysyp jýrgen eki tarap bir ýstelde kelisim jasasty. Dauly Kaspiy mәselesi de oidaghyday sheshildi.

Onyng ýstine qazirgi Qazaqstan men Qytay arasyndaghy etnikalyq qazaqtar mәselesinde Qayrat Ábdirahmanov komandasy birqatar júmystardy qolgha alyp, atqaryp keledi. Demek, Qayrat Qúdaybergenúly bastap qolgha alghan, Qytaydaghy qazaq mәselesi sheshimin tauyp, týiini sheshilgenge deyin ministrlik qyzmetine múrsat bergen jón.

QR Qorghanys ministri – Sәken Jasúzaqov.

Nege Sәken Jasúzaqov? Ótkende ghana Preziydent Nazarbaev qyzmetinen bosatqan Sәken Jasúzaqov shyn mәninde әskery adam. Jasúzaqovqa deyin Qazaqstannyng qorghanysyn birneshe әskery emes azamattar basqardy.

Eki jyl Qorghanys ministri bolghan Jasúzaqovtyng әskery saladaghy tәjiriybesi qanday edi? Jasúzaqov degen kim?

Ol 21 jasynda Almatydaghy jalpy әskery komandalyq uchiliyshesin bitirgen. 1978-1987 jyldary Baltyq boyy әskery okruginde barlau vzvodynyng komandiyri, barlau rotasynyng komandiyri, jeke barlau bataliony shtabynyng bastyghy sekildi qyzmet baspaldaghynan satylay kóterilgen azamat. Aughan soghysynda "Qara mayor" degen atpen býkil әlemdi moyyndatqan Boris Kerimbaevting qolastynda jýrip, maydannyng ótin de kórgen.

Ol Ministr bolghan tústa әskery garnizondarda sport keshenderi, túrghyn ýiler men jataqhanalar salyndy. Jәne bizding әsker dalalyq jerlerde jedel jәne әskery dayyndyq boyynsha 250-den astam is-shara ótkizdi.

Biz búl qyzmetke әuelde Aughan kórgen batyr Baqytjan Ertaevty úsynbaqshy ek. Baqytjan Ertaev qazir 66-da. Zeynetker.

QR Qorghanys jәne Aerogharysh ministri – Aydyn Ayymbetov.

IYә, bizde Qorghanys ministrliginen bólek Qorghanys jәne Aerogharysh ministrligi bar. Búrynghy Qazgharysh agenttigining negizinde qúrylghan ministrlik. Qazaqstannyng gharysh salasynda qordalanyp jatqan problemalary az emes. Bir «Bayqonyrdy» aitsaq ta jetkilikti. Reseyge 2050 jylgha deyin jalgha berip qoydyq. Bolmashy tiyn-tebenge.

Birinshi búl ministrlikke kim layyq? «Eshki soysa da qasapshy soysyn» degen sóz bar. Gharysh salasyndaghy mәselelerdi bir bilse Ayymbetov biledi. Ayymbetov qazaqtan shyqqan ýshinshi gharyshker. Qaysybir jyly ózimizding Bayqonyrdan Ayymbetovti gharyshqa úshyru ýshin Reseyge 20 milliard tólegen edik.

Ekinshi mәsele – atalghan ministrlikti taratyp, ony QR Qorghanys ministrligining komiyteti retinde qayta jasaqtaugha da bolatynyn eskerte ketkimiz keledi.

QR Investisiya jәne damu ministri – Sayasat Núrbek.

Ne ýshin búl oryngha Sayasat Núrbek layyq? Sayasat Núrbek – «Bolashaqtyq» kadr. Jogharghy lauazymdy qyzmetterde bolmaghanymen, memlekettik qyzmette jýrgen adam.  Zaman aghymyndaghy janashyl qaghidalar oghan etene tanys. Bilimi de jetedi.

QR Enbekpen qamtu jәne halyqty әleumettik qorghau ministri – Raqym Ayypúly.

Tәuelsizdik alghan 27 jyldyng ishinde elimizge millionnan astam qandas keldi. Olar qazir ýlken әleumettik topqa ainaldy. Olardyng problemalary aldaghy on jylda sheshilip bite qoymaytyn manyzdy mәselege ainalaryn uaqyt kórsetip otyr. Osy uaqytqa deyin oralmandardan bir ministr taghayyndamaghanymyz taghy bar. Shette oqyp, alyp elding tәjiiybesin boyyna sinirgen Raqym sekildi azamattardyng potensialyn paydalanu - bizge mindet.

QR Bilim jәne ghylym ministri – Múrat Ábenov.

Múrat Ábenov atalghan ministrlikte qyzmet istegen adam. Búl azamatty qoghamnyng jasy da, jasamysy da jaqsy tanidy.  Ábenovte bәzbir sheneunikter siyaqty óktem minez joq. Qashan da el-júrtpen tonnyng ishki bauynday aralas-qúralas. Parlament mәjilisining deputaty bolghan tústa kez kelgen qoghamdyq, últtyq mәselege óz kózqarasyn ashyq bildirip jýretin.

Ábenov degende tilshi qauymnyng esine ne týsedi? «Almaty» telearnasynda qazaqtildi jurnalisterge qysym kórsetilip, keybir últtyq mәseleler jónindegi habarlardy efirge jiberuge tyiym salynghanda jurnalisterge arasha týsip, Parlamentte talqy jasaghan da osy azamat. Ashy shyndyqty aitamyn dep, halyqtyng múnyn jetkizetin ornynan bosap qalghany da sondyqtan.

Ol «Serpin» baghdarlamasy arqyly ontýstik jastaryn soltýstikke apardy.

Eks-viyse-ministr Jer dauy kezinde qúrylghan komissiyada da jaqsy júmys atqardy. Bilim salasyndaghy olpy-solpy, qynyr-qisyq reformalardy ashyq synaghan adam. Endeshe atalghan qyzmette tyng reforma jasaugha Ábenovting әli jetedi dep esepteymiz.

Al Ábenovting orynbasary qyzmetine belgili ústaz Ayman Saghidolla men Ayatjan Ahmetjanúlyn úsynar edik.

QR Auylsharuashylyq ministri – Talghat Ermegiyaev.

Talghat Amangeldiúly óz isin jaqsy atqara alatyn adam. Ol basshylyq qyzmette bolghan tústa Qazaqstan sportshylary Halyqaralyq dengeyde Qazaqstan atyn shyghardy. Kók tuymyzdy kókte jelbiretti.

Talghat ta belgili bir dengeyde sayasy shayqastyng qúrbany bolghan adam. Talghattyng kapitaly bar. Qazir túralap qalghan auylsharuashylyghyn dәl osy Talghat Ermegiyaevtyng qolyna tapsyrar bolsaq, ilgerileu bolar degen ýmitimiz de joq emes.

QR Últtyq energetika ministri - Qanat Bozymbaev

Elimizde Energetika salasynda әzirge Qanat Bozymbaevting ornyn basatynday kandidat joq. Sondyqtan da, búl lauazymdy ózinde qaldyrudy jón sanadyq.

QR Ádilet ministri – Auyt Múqiybek.

 

Ádilet ministri nege Auyt Múqiybek boluy kerek? Aukeng zang shygharu isinde ózining qabiletin anyq kórsetken adam. Ásirese, Kóshi-qon zanyn týzip, qabyldauda Auyt Múqiybekting tәjirbiyesi de enbegi de zor ekeni dausyz. Jәne Auyt Múqiybek qoghamnyng kez kelgen ókilimen ashyq dialog jasay alady. Bilim-biligi de jetkilikti.

QR Últtyq ekonomika ministri – Bolat Jәmishev.

Jәmishev qazirgi biylik jýiesindegi birbetkey túlgha. Jәmishevting ekonomikalyq sauaty elding ekonomikasyn daghdarystyq tyghyryqtan shygharugha jetkilikti dep eseptedik.

Bir jyldary, Aqordada jiyn ótip, kabminning mýshelerin bir-birlep synap, byqbyrt tiygendey etken Elbasy «qazynanyng qarjysyn ondy-soldy júmsaysyn» dep Baqyt Súltanovty sókken. Sondaghy sózi: «Jәmishevti sening ornyna qon kerek. IYә, ol eshkimge únamaydy. Ol maghan da únamaydy. Alayda ol qarjygha úqypty» dep edi. Sol Elbasydan tartyp, eshkimge únamaytyn Jәmishevke jәne bir mýmkindik beruge әbden bolady.

QR Qarjy ministri – Múhtar Jәkishev.

Jәkishev qazir qamauda. Alayda ol da klanaralyq tartystyng jenilgen oiynshysy. Degenmen Jәkishev «Qazatompromdy» basqaryp túrghan tústa Qazaqstan naryghyna Reseydi de, Qytaydy da kirgizbey ústay bilgen edi. Jәkishevting keybir lobbiylik toptardyng yghyna jyghylyp ketpeytin qynyrlyghy bar. Ol bilikti maman. Bilimdi sayasatker.

QR Qoghamdyq damu ministri – Darhan Kaletaev.

Darhan Kaletaevtyng ministrligi qúrylghanyna, jasaqtalghanyna az ghana uaqyt boldy. Sondyqtan, Darhan Kaletaev atalghan ministrlikte ózin bar qyrynan kórsete aldy dep eseptemeymiz. Sondyqtan, ony osy qyzmette qaldyrudy jón kórdik. Ózin kórsetuge jәne bir mýmkindik berdik.

QR Aqparat jәne kommunikasiyalar minsitri – Dauren Abaev.

QR Mәdeniyet jәne sport ministri – Arystanbek Múhamediyúly.

QR Densaulyq saqtau ministri – Eljan Birtanov.

Búl ýsh ministrlikting ministrlerin óz qyzmetterinde qaldyrudy úsynar edik. Sebebi, pikir әraluandylyghy bolghanymen, atalghan ministrldik tarapynan atqarylyp jatqan sharualar az emes. Ádildigin aitu kerek-aq.

 

Endi ýkimetke kirmeytin birer qyzmetterge de layyqty túlghalardy aita ketsek. Kelesi joly oblys basshylaryn týzip shyqpaqpyz. Oghan deyin myna tórt minbeni tórt azamatqa úsynsaq...

QR Últtyq qauipsizdik komiyteti tóraghasy – Maqsat Iliyasúly.

QR Bas prokurory – Abzal Qúspan.

QR Últtyq bank tóraghasy - Dosym Sәtpaev.

QR Sybaylas jemqorlyqpen kýres agenttigi tóraghasy – Dәuren Babamúratov.

Týiin. Búl bizding núsqamyzdaghy jasaqtalatyn jana Ýkimet. Aldaghy uaqta "Abai.kz" aqparattyq portaly belgili sayasatkerler men qogham qayratkerlerining de núsqasyn úsynatyn bolady. Atalghan saualnamagha siz de qatysa alasyz, qúrmetti oqyrman? Óz pikirinizdi jazynyz. Óz oiynyzben bólisiniz? Al siz kimdi úsynar ediniz?

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz