- Beu, alqonyr әni ekensing dalamnyn,

Sen - Ruhsyng bizge qalghan kóneden.

Elge jetken búlbúlyn­day dalannyng

Jan-jigerin tәuelsizdik jebegen, - dep, elge degen ystyq mahabbatpen shygharmashylyq keshterinizdi ótkizgeli jatyr ekensizder...

Qúrmanbek Álimghazyúly:

-Konsertimizding maqsaty - tәuel­sizdigimizding jiyrma jyldyghyn jyrlau. Qarap otyrsaq, biyl sahnada jýrgenimizge de, sha­nyraq qúrghanymyzgha da 20 jyldyng jýzi bolypty. Endi osy ýsh jiyrmanyng basyn qosyp, halyqqa esep bermek niyet­temiz. Bir aita keterligi, halyq meni Sembek Júmaghaliyev pen Seken Túrysbekovke úqsatyp, bir-birimizdi shatastyryp jatady. Juyrda bir tilshi Maqpal men Senbekten súhbat alyp, jurnalgha Maqpal ekeumizding sure­timizdi jariyalap jiberipti. Sondyqtan kópshilik ýsheumizding úqsastyghymyzben qosa, aiyr­ma­shylyghymyzdy da jaqsylap kórip alsyn degen oimen keshi­mizge Senbek pen Sekendi de sha­qyryp otyrmyn. 60-70 ónerpazy bar Qúrmanghazy orkestri qatysady, onyng syrtynda simfoniya orkestri de kelmek. Aytuly óner iyeleri keshimizding me­reyin asyrmaqqa konser­timizge kelgeli otyr. Alla qalasa, 19 nauryzda Abay atyndaghy Opera jәne balet teatrynda kórermenderdi kýtip alamyz.

Riza:

-Sýiinbay atamyz: «Mening bagham halqymnyng ezuinde», - degen eken. Endeshe, kó­rermen halyq tarazygha salyp keshimizding baghasyn berer.

- Beu, alqonyr әni ekensing dalamnyn,

Sen - Ruhsyng bizge qalghan kóneden.

Elge jetken búlbúlyn­day dalannyng

Jan-jigerin tәuelsizdik jebegen, - dep, elge degen ystyq mahabbatpen shygharmashylyq keshterinizdi ótkizgeli jatyr ekensizder...

Qúrmanbek Álimghazyúly:

-Konsertimizding maqsaty - tәuel­sizdigimizding jiyrma jyldyghyn jyrlau. Qarap otyrsaq, biyl sahnada jýrgenimizge de, sha­nyraq qúrghanymyzgha da 20 jyldyng jýzi bolypty. Endi osy ýsh jiyrmanyng basyn qosyp, halyqqa esep bermek niyet­temiz. Bir aita keterligi, halyq meni Sembek Júmaghaliyev pen Seken Túrysbekovke úqsatyp, bir-birimizdi shatastyryp jatady. Juyrda bir tilshi Maqpal men Senbekten súhbat alyp, jurnalgha Maqpal ekeumizding sure­timizdi jariyalap jiberipti. Sondyqtan kópshilik ýsheumizding úqsastyghymyzben qosa, aiyr­ma­shylyghymyzdy da jaqsylap kórip alsyn degen oimen keshi­mizge Senbek pen Sekendi de sha­qyryp otyrmyn. 60-70 ónerpazy bar Qúrmanghazy orkestri qatysady, onyng syrtynda simfoniya orkestri de kelmek. Aytuly óner iyeleri keshimizding me­reyin asyrmaqqa konser­timizge kelgeli otyr. Alla qalasa, 19 nauryzda Abay atyndaghy Opera jәne balet teatrynda kórermenderdi kýtip alamyz.

Riza:

-Sýiinbay atamyz: «Mening bagham halqymnyng ezuinde», - degen eken. Endeshe, kó­rermen halyq tarazygha salyp keshimizding baghasyn berer.

- Kópten beri kórinbey kettinizder. Osynyng sebebin biluge bola ma?

Qúrmanbek:

-Kóringen son, dúrystap kórinu kerek. Jyl­tyn­dap sahnadan týspey qoy­san, halyq ta zerigedi. Sondyqtan biz әr uaqytta jana qyrymyzdan kórinuge tyrysamyz. Oiymyzdy әbden pisirip, qay әn dauysy­myzgha keledi, qay әn baghymyzdy ashady dep údayy izdeniste jýremiz. Alayda sha­qyrghan jerden qalmaymyz, sha­qyrmaghan jerge barmaymyz.

- Riza hanym, óner joly әiel balasy ýshin qiyndyqtargha toly dep jatady. Bir otbasyna bir әnshi jetedi dep, ónerden birjola ketu oiynyzda bolmady ma?

- Áriyne, bir kezderi onday da oy bolghan. Biraq ana sýtimen daryghan qasiyet bolghannan ke­yin, ónerden jyraqtasam, jan-dýniyem qúlazyp, qinalaty­nymdy sezdim.

Al qazir ónerden kete almaytynyma әbden kózim jetti. Áyteuir Qúrekeng ózine eki әn jazsa, maghan ýsh әn jazugha tyrysady. Kýlәsh Bay­seyitova atyndaghy daryndy mektepte qyzymyz qobyz boyynsha, al úlymyz qylqobyz bo­yynsha dәris alady. Res­publikalyq dengeydegi bayqau­larda 6-7 ret laureat atanyp, bas jýldege ie boldy. Yaghny otbasymyzben ónerding qazanyn­da qaynap jatyrmyz. Tipti bizdi otbasylyq ansambli deseniz de, qatelespeysiz.

- Myna saualyma әnshi retinde emes, otbasyn úiytyp otyrghan ana re­tinde jauap berip kórinizshi: Býgin qo­sy­lyp, erteng týsinispey, shyrqy búzylatyn jastargha ne jetispeydi dep oilaysyz?

- Shynayy mahabbat jetispeydi. Shynayy sýiispenshilikti sezine bilmegen jandar qalay ghana ortadaghy sezimdi ýzedi.

Ol - ýlbiregen jibek, ol bir - ortadaghy kópir. Ol - jý­reging men jýregin, bileging men bilegin, tileging men tileging qosylghan ýndestik. Al ony bir sәtki bolmashy sebepter ýshin ýzip jiberetin júptardy men bir-birin shyn sýigen adamdar dep aita almaymyn.

- Dәstýrli әnderdi estradamen orynday­tyn­dardyng qatary kóbeydi. Búl neni bildiredi?

Qúrmanbek:

-Búl - talantsyz sazgerler men óresiz әnshilerding is-әreketi shyghar. Yaghny qazaqtyng halyq әnderin estradagha salyp ózgertip, basqa mәtinmen, әuenmen aityp jýr. Múnday beybereketsizdikke jol bermegen jón. Kóneden jalghasyp, óz boyauyn óshirmey, býginge jetken asyl qazyna­myzdy, últtyq salt-dәstýrimizdi saqtauymyz kerek.

- Biraq keybir әnshiler halyq әnderin estradagha salyp aitudyng sebebin «jastardyng qúlaghyna jetkizu maqsatyn kózdeu» dep týsindiredi...

Qúrmanbek:

-Men múny әn ónerine qiyanat dep esepteymin. Halyq әnderin ata-babala­ry­myz, keshegi qanshama әnshilerimiz sol qalpynda bizge jetkizdi. Endi ony kelesi úrpaqqa óz qalpynda jetkizu - býgingining paryzy. Ony ózgertuge de, búzugha da eshkimning qaqysy joq.

Riza:

-Keybireuler qazaq әnderin búzyp aitqanda qar­nym ashyp, jýregim auyratynyn jasyra almaymyn. Qanshama qiyn zaman ótse de, ózgermey jetken tuyndylardy býgingi jaqsy zamanda, jaqsy túrmysta nege búzuymyz kerek?

Ashyghyn aitqan­da, keybi­reuler «artyq qylam dep, tyrtyq qylyp jatyr». Tabighatpen bite qaynaghan qazaq halqy sonday shynayylyq túnghan saf ónerdi izdeydi. Son­dyq­tan múnday әnderdi keyingi úrpaq óz qalpynda sanasyna sinirui kerek. Ony búzbay jetkizu­ge bizder qaqylymyz hәm boryshtymyz.

- Al bizdegi shou-biznes­ting ayaqalysyna beretin baghalarynyz qanday? Ilgerileushilik bayqala ma?

Qúrmanbek:

- Bizdegi shou-biznes óz biyigine әli shygha qoy­ghan joq. Baghytyn da dúrys tan­dady dep oilamaymyn. Al onyng dengeyin jogharylatu ýshin, jaqsy sazger, jaqsy muzykant, jaqsy әnshi kerek. Áriyne, bizde talanttylar joq emes, bar. Biraq olarda birlik joq. Qazir qara basynyng qamyn oilaytyn adamdar kóp. Birlik bar jerge bereke de úyalaytynyn úmyttyq. Eger әrkim óz betimen ketse, osylay shashyrap jýrgenimiz - jýrgen. Al múndaydan tyng dýniyeni kýte almaymyn.

Riza:

-Kópke topyraq shashqym kelmeydi. Ózindik jolyn qalyptastyrghan stilidi ónerpazdar bar ghoy. Biraq jastargha qoyatyn talabym - әnderining sózi men әuenin bir-birimen qabys­tyra bilse eken. Jenil әnderge boy úra bermey, diapazony keng qazaqtyng halyq әnderin kóbirek aitsa deymin. Keyde ózi sazger, ózi әnshi bolyp jýrgender «ke­shikting ghoy», «jan­byr jauyp túr, kýn qaranghy boldy, kelmeding ghoy», - dep «shyrqaydy». Olay bolmas ýshin, talantty aqyn­darymyzgha úsy­nys jasau kerek. «Agha, osynday bir әnim bar edi, oghan sóz arnamas pa ekensiz? Qanday minezde bolghany dú­rys», - degendey kenese bilu kerek.

- Songhy jyldary júrttyng deni dinge bet búryp jatyr. Ásirese bes uaqyt namazyn qaza qylmaytyn jastar kóbeydi. Jalpy, islamgha kózqarasta­ry­nyz qalay?

Qúrmanbek:

-Jastar ata saltymyzgha bet búra bastady. Júma kýni meshitke barghan sa­yyn, ýlkenderden góri, jastar­dyng legi basym ekenin bay­qaymyn. Kókeyine senim qon­dyryp, jýregine iman úyalatqan úrpaghymyzgha qarap sýiinem.

Riza:

- Din - qúdiretti jol. Jýz payyz sharighat jolymen jýrmesem de, dinge beyim ekenim ras. Birde әnimizdi әrleushi Or­al­han Saduaqas degen jigitting osy taqyrypta oy bóliskeni bar. Ol kisining úghymynsha, muzykagha jan bitiru, әn salu haram eken. Biraq men ónerdi haram dep aita almaymyn. Óitkeni ózge kәsipke iykemim joq. Dauysym kelsin, kelmesin, tilim shyqqannan әn salghannyng bireui - menmin. Demek, Alla taghala maghan nan ta­uyp jesin dep ónerdi darytty. Al ony ary qaray damytu - mening mindetim.

- Sizder qansha degenmen syrtta tuyp, syrtta óstinizder. Atamekenge alghash kelgennen beri múndaghy tirlikke kóndikken bolarsyzdar?

Riza:

-Taryday shashylghan qazaq әlemning 43 memleketinde ómir sýrip jatyr. Qúrekeng de, men de - shettegi qazaqtyng úr­paghymyz. 1993 jyly Qytaydyng 30 adamdyq delegasiyasymen konsert beruge Qazaqstangha keldik.Sonda bazar aralau ýshin jón súrayyn desem, qazaqqa qazaq iyegin kóterip, oryssha jauap qatady. Men búghan tanghal­dym әri janym auyrdy. Ol kezde Qúrekeng Temirbek Jýrgenov atyndaghy Óner akademiyasynda oqityn. Sol kezde Qúrekeng Qazaqstanda qalugha úsynys jasaghanda, kele almaytynymdy aittym. Sebebi, tilge qarnym ashty. Eger men óz elime, óz jerime kelip túryp, qazaq tilinde jón súray almasam, múnday otannan ne ýmit, ne qayyr dep týnilgenmin. Biraq keyin rayymnan qayttym. Qazaqstangha 2001 jyly jeltoq­sannyng 16-synda kóship keldik. Atajúrtqa oralghanymyzgha biyl 10 jyl boldy.

- Qytaygha jii baryp túrasyzdar ma?

Qúrmanbek:

-Jii baramyz dep aita almaymyz. Ár nәrsening óz reti bolady. Ol jaqpen qatysymyz joq. Biz - Qytaydan birjolata qol ýzip, óz elimizding azamattyghyn alghan adamdarmyz. Oiymyz - qazaqtyng әn ónerine ýles qosu.

Riza:

-Qytay - sayasaty ke­meli­ne kelgen alpauyt el. Ol jaqta boyynda daryny joq adam ónerge kire almaydy. Al, kerisinshe, tittey talanttyng úshqynyn bayqatqan jan ýlken qoldau tabady. Qytay - búlaq kórse, kózin ashatyn memleket. Birinshi - Qúday, ekinshi Qytay eli bizdi erkeletti, tayran­datty. Pekin konservatoriyasynda oqydym. Bilim jetildirip, Ýrim­ji­de konservatoriya tamamdadym. Qytay ýkimeti Qú­re­kendi Temirbek Jýrgenov atyndaghy Óner akademiyasyna aqshasyn tólep túryp oqytty. Men 12 jasymnan óner әlemine qanat qaqtym. Óz dauysymyzben әn aittyq, biz ol jerden fonogramma degendi bilmey kettik. Al fonogrammanyng ne ekenin kór­gende: «O, toba, mynaday da nәrse bolady eken, qalaysha ol Qytayda bol­maghan?» - dep jagha­myzdy ústa­ghanbyz. Ol jaqta orkestr sýiemeldeuimen әn aittyq, myna әndi emes, ana әndi aitqym keledi, myna kiyimdi emes, basqa kiyimdi kiygim keledi dep erkeledik. Óitkeni ol jaqta ýkimet bir әrtis ýshin bar jaghdaydy әzirlep beredi. Ázirge deyin ol jaqta sonday ýrdis joghalghan joq. Sonyng arqasynda bilim aldyq, óneri­mizdi úshtadyq. Al elge kelgende, biraz qinal­ghanymyz ras. Kiyim tiktiru, әn jazdyru sekildi júmystardyng mashaqaty kóp. Biraq tózdik, kóndik, eshkimge alaqan jaymadyq. Qazir tәube deyik, ayaghymyz­dan qayta túrdyq.

- Ekeuinizde QHR enbek sinirgen әrtisi ekensizder, búl jaqqa kelgen 10 jyl ishinde qanday da bir marapat alghan kezderi­niz boldy ma?

Riza:

-Qashanda talantqa shynayy baghasyn berip, ósiretin de, óshiretin de halyq qoy. Desek te, óner adamyna ataq-abyroy degeniniz artyq­tyq etpeydi. Qúr­manbek ekeu­mizding enbegimiz jogharydan ba­ghalanyp jatsa, oghan tek quanar edik.

Qúrmanbek:

- Keyde ataq-dәrejesi bar dep, keybir әrtis­terdi aldygha salyp jatady. Sol jaghynan kerek bolmasa, halyqtyng bergen baghasynan artyq bagha joq dep oilaymyn. Osy orayda «Elim-jerim dep kelgen qandastarymyz shyghar­ma­shylyq kesh ótkizgeli jatyr eken», - dep, aqparattyq qoldau kórsetip jatqan barsha azamat­targha alghysym sheksiz.

Ángimelesken -

«Obshestvennaya pozisiya»

(proekt «DAT» № 10 (93) 16 nauryz 2011 jyl