Túrmaghanbet Kenjebaev. Qúbyla
Kenjebaev Túrmaghanbet Erdeshúly
Kenjebaev Túrmaghanbet Erdeshúly 1961 jyly 12 aqpanda Ontýstik Qazaqstan oblysy, Sozaq audany, Qyzylkól auylynda dýniyege kelgen. Abay atyndaghy QazPIY-ding filologiya fakulitetin bitirgen. «Tartu», «Kýmis búlaq», «Janymnyng jaryq sәulesi» kitaptarynyng avtory. «Bayanauyl basynan...», «Allagha madaq» jәne t.b. jyr jinaqtaryna ólenderi kirgen. Birneshe jyr mýshәiralarynyng jýldegeri. Qazaqstan Jazushylar jәne Jurnalister Odaghynyng mýshesi.
Qazir «Qazaqstan» Últtyq arnasynda qyzmet etedi.
«...Kimning bolsa da bet qaratatyn
bir qúbylasy bar...»
Baqara sýresi, 148 ayat
Jaryq kýnde adasyp,
Taugha da úrdym basymdy!
Joq nәrsege talasyp
Tasqa da úrdym basymdy!..
Jantalastym jetsem dep,
Jete almadym ne shara?
Jolbiykeler kes-kestep
Qala berdim tasada!..
Eregisip sonda da
Týstim qansha dodagha!..
Týk shyqpady, tek qana -
Jara qostym jarama!..
Ýkilegen ýmitim
Talay, sýitip, tas qapty...
Amal qansha, jigitim -
At shappady - baq shapty!..
Qazynaly kómbeni
Qansha izdedim tabam dep...
Altyn dep em - jez boldy
Búiyrmasa amal joq!..
Kenjebaev Túrmaghanbet Erdeshúly
Kenjebaev Túrmaghanbet Erdeshúly 1961 jyly 12 aqpanda Ontýstik Qazaqstan oblysy, Sozaq audany, Qyzylkól auylynda dýniyege kelgen. Abay atyndaghy QazPIY-ding filologiya fakulitetin bitirgen. «Tartu», «Kýmis búlaq», «Janymnyng jaryq sәulesi» kitaptarynyng avtory. «Bayanauyl basynan...», «Allagha madaq» jәne t.b. jyr jinaqtaryna ólenderi kirgen. Birneshe jyr mýshәiralarynyng jýldegeri. Qazaqstan Jazushylar jәne Jurnalister Odaghynyng mýshesi.
Qazir «Qazaqstan» Últtyq arnasynda qyzmet etedi.
«...Kimning bolsa da bet qaratatyn
bir qúbylasy bar...»
Baqara sýresi, 148 ayat
Jaryq kýnde adasyp,
Taugha da úrdym basymdy!
Joq nәrsege talasyp
Tasqa da úrdym basymdy!..
Jantalastym jetsem dep,
Jete almadym ne shara?
Jolbiykeler kes-kestep
Qala berdim tasada!..
Eregisip sonda da
Týstim qansha dodagha!..
Týk shyqpady, tek qana -
Jara qostym jarama!..
Ýkilegen ýmitim
Talay, sýitip, tas qapty...
Amal qansha, jigitim -
At shappady - baq shapty!..
Qazynaly kómbeni
Qansha izdedim tabam dep...
Altyn dep em - jez boldy
Búiyrmasa amal joq!..
O, Tәnirim - Jaratqan!..
Neden sonsha taryldyn?
Qayda mening sybagham -
Qayda kórer jaryghym?!
Saray bitken tars jabyq,
Qalmady eshbir amalym.
Kýder ýzer qoshtasyp -
Saytan emes Adammyn!..
O, Jaratqan - Tәnirim!..
Men de sening qúlynmyn...
...Qúbylany betke alyp -
Kókbóridey úlyimyn!..
«... Ghasyr atymen ant etemin!..»
Ghasyr sýresi, 1 ayat.
* * *
...Ókinishti!
Mynau dýley ghasyrdyng beti kýshti.
Ádildikting kisendep ayaq-qolyn
Tóbesine kótergen ótirikti!..
Ókinishti!..
Jerkenishti...
Tanymaytyn topastar on-teristi,
Talapaygha týsirip, toz-toz etip
Týgesuge ainaldy jer - kenishti
...Jerkenishti!
Jaratqan-ay!..
Jalmauyzgha kýnimdi qaratqan-ay!..
Baryndy alghan, boydaghy nәrindi alghan
Basqa shyqty qansorghysh balaqtaghy-ay!..
...Jaratqan-ay!
Kim kinәli?!.
...Týn ótken song kýmәnsiz Kýn shyghary!
Sergeldenge salghandar senderding de -
Bastaryna tuady búl kýn әli!..
...Kim kinәli?!
«...Alla shekten shyqqandardy únatpaydy...»
Baqara sýresi, 190 ayat.
* * *
...Kóz jasyna qaramay tókken jas pen kәrinin,
Jantalasqan, qúday-ay, búl ne tirlik Tәnirim?!.
Barar jeri bireu-aq asyqqanmen bәrinin,
Jete almasty qualap qajeti ne, jaryghym?!.
Sýringendi qúlatyp, qúlaghandy úratyn,
Jazyqsyzdy jylatyp tapqan kim bar múratyn?..
Jelikkenning bәrining shyny bireu shyghatyn -
Jyn qughanday janyghyp keregi ne, quatym?!.
Qútyrghan ash qasqyrday talaghan óz balasyn.
Toyymsyzdyng týbinde berer Qúday jazasyn!..
Júmyr basty pendening túraghy bir baratyn
Oghan sonsha qúmartyp ne qylasyn, qanatym?!.