Biyl ardaqty basylymymyz, qazaq sózining kóshbastaushysy qataryndaghy «Ayqap» jurnaly men «Qazaqstan» gazetining jaryq kórgenine 100 jyl tolyp otyr. Sonday-aq, últtyng sózine, kózine, qúlaghyna ainalghan «Qazaqtyn» da mereyli mezetine jaqyndap kelemiz. Eger sol kezding kózimen qarasaq, baspasóz ashu, shygharu, taratu isining qanshalyqty mihnatty sharua ekenin týsinu qiyn bolmas.

Biyl ardaqty basylymymyz, qazaq sózining kóshbastaushysy qataryndaghy «Ayqap» jurnaly men «Qazaqstan» gazetining jaryq kórgenine 100 jyl tolyp otyr. Sonday-aq, últtyng sózine, kózine, qúlaghyna ainalghan «Qazaqtyn» da mereyli mezetine jaqyndap kelemiz. Eger sol kezding kózimen qarasaq, baspasóz ashu, shygharu, taratu isining qanshalyqty mihnatty sharua ekenin týsinu qiyn bolmas.

Aytpaghymyz, sol kezderi kil marghasqalarymyz, oidyng kóshin, sózding desin bermegen Alash ziyalylarynyng «Qazaq» gazetin shyghara otyryp, әleumetke, tútas qazaq balasyna ýndeu tastauy turaly edi. Múndaghy maqsattary - «Qazaq» gazetining ayasynda toptasqan «Azamat» seriktestigine jarna jinap, jeke, últtyq baspahana qúru mәselesi bolatyn. Ardaqty basylymnyng әr uaqtaghy nómirlerinde búl seriktestikke qansha aqsha jinalghany, ony kimning bergeni esim-soylarymen kórsetilip otyrghan. Myna tómendegi alaqanday hatty qazirgi Qytaydyng Ile aimaghyna qarasty Kýnes audanynyng qazaqtary joldapty. «Alash tuynyng astyna bizde qosyldyq!» dep, aghynan jarylypty. Bayqap otyrsaq shaghyn ghana mәtinde aitar oy kóp. Búl, birinshiden, «Qazaq» arqyly úlan baytaq ólkemizding әr týkpirindegi qazaqtyng oiy men sózi bir jerge toqaylasqandyghyn kórsetse, ekinshiden, Alash balasy qiyr jaylap, shet jýrse de, últ ýshin kýrese alatyndyghynyng aighaghy eseptes. Sonau soltýstik batystaghy (Orynbor) aghayyn júrtqa qazaq dalasynyng ontýstik shyghystaghy eng shetki nýktesi esepteletin Kýnes elinen arnayy hat jazyp, tileules boluy - Alash arystarynyng ýni barsha qazaq balasyna jetkendigining naqtyly kórinisi deuge tolyq negiz bar.

Sonday-aq, hat sonyndaghy esimder Kýneske tanymal adamdardyng attary ekendigin de aita ketu paryz.

Baspahana turaly

«Qazaq» basqarmasynyng baspahana turaly jazghan sózine ishimiz erip, Qytay qol astyndaghy Kýnes elining qazaqtary «Azamat» seriktestigine 600 som jiberdik. Alash úrandy qazaq balasy «ah» desip qolgha alghan isinen bizde qúr qalmalyq dedik. Alash tuynyng astyna bizde qosyldyq! Qaranghy bir shet jerden bizder qosylghanda basqa kózi ashyq, kónili sergek qay qazaq qarap qalar deymiz. Býtin alty alash bolyp bir baspahanagha ie bola almasa, qansha noghaygha kýlki bolmaymyz ba? Bayaghydan bergi telmirgenimiz az ba? Shómishten qaghylyp jýrgenimiz be?

Eger qazaqtyng bir baspahanasy bolsa, әr týrli gazeta, jurnal basylyp, qazaqsha mektep kitaptary kóbeyip, kózimiz ashylar edi.

Maqsút tәji Sasanúly,

Molda Núrbekúly,

Qosbolat Baybolatúly,

Shayyrbek Sasanúly,

Raqym Asylbekúly,

Jiyenәli Meyirmanúly.

(Qazaq, 1917, 17 mart)

«Abay-aqparat»