Senbi, 23 Qarasha 2024
Ádebiyet 19428 3 pikir 14 Qyrkýiek, 2018 saghat 10:48

Kemel Toqaev turaly bir oy

Shytyrman hikayaly proza janrynda qalam tartqan jazushylardyng arasynan shoqtyghy biyik túlghalardyng biri Kemel Toqaev edi. «Áke turaly tolghanys» kitabyn oqy otyryp, Kemel Toqaevtyng balalyq shaghynyng da el basyna kýn tuyp, qily zamandar men kýrdeli kezenderge tap bolghanyn, aghasy Qasym ekeuining bir kýnde ata-anasynan, keyinnen sonynan ergen qaryndasynan aiyrylghan auyr tragediyany bastan ótkergendigin angharamyz. Alapat ashtyqtan endi ghana es jiya bastaghan kezde, súrapyl soghystyng yzghary da kelip jetken edi. Jar sýiip, balaly-shaghaly bola almay, dýniyening eshbir qyzyghyn kórip ýlgermesten qan maydangha attanyp, qyrshynynan qiylghan myndaghan bozdaqtardyng biri bolghan Qasym soghystan qaytpady. On segizge endi tolar- tolmastan ózi de maydangha attanady da, ajal auzynan aman qalyp, auyr jaraqatpen elge oralady. Soghys jyldarynda jas Kemel «jyghylsang nardan jyghyl» degendey ala-bóten qyrghyn Stalingrad okobynan bir-aq shyghady. Sondyqtan orys jazushysy Viktor Nekrasovtyng «V okopah Stalingrada» degen romany siyaqty Kemel Toqaevtyng da soghys turaly jazghan tuyndysy okopta jazghan reportajday oqylatyny jasyryn emes.

Romanda onyng  alaulaghan  Stalingradtyn  qyzyl jiyegin kórgen alghashqy әseri de erekshe bayandalady. Búl kórinis onyng «Soldat kýndeliginen» degen romanynda  arnayy qosymsha suretteledi. Belgisiz soldattyng beymәlim kýndeligining sonynda 18 oktyabri 1942 jyl degen merzimi kórsetilgen. Soghan qaraghanda múny Kemel Toqaevtyng alghash maydan shebin kórgen sәti dep topshylaugha bolar, sirә?

Súrapyl soghys jyldaryn artqa tastaghan Kemel endi oqu-bilimge degen erekshe qúshtarlyqpen óz tughan jerine oralady. Qaysar minezi men enbekqorlyq qasiyetining  arqasynda joghary bilim alghan, úly Áuezovting kózin kórgen Kemel Toqaev ózi jastayynan qalaghan jurnalistika salasynda úzaq jyldar qyzmet etti. Qalyng oqyrmandaryn qyzyqtyra biletin tartymdy romandar men povesterin de jazdy.

Kemel Toqaev óz aghasyn eshqashan da úmytqan emes. Ol jóninde belgili akademik Serik Qirabaev bylaysha eske alady: «... Osy otyrysta ol ayaghynyng jaralanu jaghdaylaryn, Stalingrad, Belorusiya, Ukraina, Polisha jerlerinde soghysqan kýnderi jayly әngimeledi. Soghystyng qiyndyghy men jas kezinde basynan ótken auyr jyldardy jazushy siyaqty әngimelegenine sýisinip qalyp edim. Boyynda jazushylyq daryn baryn keyin bayqadyq qoy. Úzaq otyrystaghy әngime birine biri jalghasyp, ózining jetimdik ómirine úlasty. Ashtyq kezinde búl otbasy Frunzege (qazirgi Bishkekke) kóship kelip, sol jerde ata-anasynan, qaryndasynan aiyrylypty. Qasym degen aghasymen ekeui balalar ýiinde tәrbiyelengenin de osy tústa estidim. Aghasyn auzynan tastamaytyn. «Ózime qamqor bolghan aghanyng maydanda qaza boluy meni shyn jetim etti. Ony úmyta alatyn emespin. Jana tughan túnghysh úlymnyng Jomart degen atyna Qasym aghamnyng atyn qosyp atap jýrmin» dep edi. Osy әngimeni kónili bosap, kózine jas ýiirilip, egilip aitty. Keyin ýiinde bolghanda kishkentay Qasymjomartty kórsetip, «Mening aghamnyng atyn qoyghan úlym – mynau» dep kórsetken».

Búl sózdi Qasymjomart Kemelúly da «Áke turaly tolghanys» kitabynda jazghan: «Ákey ómir boyy aghasyn saghynyp-izdeumen ótti, onyng qaytyp oralaryna sheksiz ýmittendi, biraq múnyng oryndalmaytyn arman ekenin bildi. Alayda ghayyptan, bәlkim, mýlde basqasha bolaryna sengisi keldi, óitkeni Qasym Toqaevtyng jerlengen jerin naqty bilgen joq qoy. «Qara qaghazda» búl turaly eshtene aitylmaghan, tek qana sosialist otany – KSRO-ny qorghau kezinde erlikpen qaza tapty delingen».

Shygharmalarynda soghys jyldarynyng súrapyl kezenderin kórsete  bilgen Kemel Toqaev  baspasózge tәn danghazalyq pen bos shelektey qanghyrlaushylyq, qyzyl sózdilik, jaghympaz jylmaqaylyq әuenge qarsylyq bildirgendey. Qazaqstan Halyq Qaharmany, әigili partizan, jazushy Qasym Qaysenov baspasózge bergen bir súhbatynda: «Maghan ýiir bop, tabandylyq tanytyp, men turaly qazaqsha, oryssha kitap jazghan Kemel Toqaevtyng enbegin joghary baghalaymyn», – degen eken. Osy kitapty jazu ýshin Kemel Toqaev Qasym atamen birge Ukrainagha deyin birge baryp, partizan dostarymen de kezdesken eken.

«Sosialistik Qazaqstan» (qazirgi «Egemen Qazaqstan») gazetine júmys babymen auysqan song Kemel Toqaev  shygharmalarynyng mazmúnyn ózgertti. Ol qúqyq qorghau qyzmetkerlerining qylmyskerlerge qarsy kýrestegi auyr enbegin kórsetetin kitap jazugha bet búrdy. Bizding ómirimizden ózgeshe, qúpiyasy mol, adamdardyng psihologiyasy men is-әreketi de kýrdeli salany zerttey bastady. Qylmyskerlerding jasyrynuy men ony izdeushilerding tabandy kýresining detektivtik syryna qanyqty. Milisiya qyzmetkerleri men chekisterden de adal dostar tapty. Solardyng mәlimetterin alyp, shygharmalaryna keyipker  ete bildi. Sóitip ol qazaq әdebiyetinde búryn sondy bolmaghan detektivtik әdebiyetting bastaushysy, әri negizin salushysy boldy.

Detektivtik salada jazushynyng «Tasqyn», «Kómeski iz», «Týnde atylghan oq», «Qastandyq», «Syrghabanda bolghan oqigha», «Tanbaly altyn», «Songhy soqqy», «Úyasynan bezgen qús» syndy kóptegen shygharmalary jaryq kórdi.

Qalyng oqyrmannyng ystyq yqylasyna bólengen, qazaq әdebiyetindegi alghashqy detektivtik shygharma – «Songhy soqqy» romany. Búl roman jaryq kórgennen keyin jazushy ózining «Soldat soghysqa ketti» atty tarihy romanyn dýniyege әkeldi. Romandaghy kórinister esh boyamasyz, shynayy, әdeby kórkem tilmen suretteledi.

– Únatqan qyzyndy betinen sýiip kórding be?

– Bylay qolynan ústaghanym bolmasa, sýyge úyalatynmyn.

Búl dialogqa qúrylghan әskery uchiliysheni bitiruine onshaqty kýn qalghanda emtihan tapsyrularyna rúqsat berilmey, maydan shebine attanyp bara jatqan eki qazaq jigitining әngimesi edi. Birining atymen atalatyn Múhammed. Ekinshisi óz tegimen atalatyn Meyirmanov. Búl – Kemel Toqaevtyng «Soldat soghysqa ketti» degen romandarynyng (1983) keyipkerleri.

Ol Qazaqstan Ishki ister ministrligi men Jazushylar odaghy birigip ótkizgen alghashqy bayqauda  (1956) birinshi bәigeni jenip alady. Keyinnen osy shygharmashylyq sayysta taghy da ýsh ret (1972, 1977, 1980) jeniske jetken  kórinedi. Qúqyq qorghau qyzmetkerlerining janqiyarlyq enbekterin beynelegen kórkem tuyndylar jazghany ýshin «Milisiya qyzmetining ýzdigi» belgisimen marapattalady.

Jogharyda sóz bolghan bayqaudyng túraqty әdilqazylar alqasynda bolghan Qalmúqan Isabaev: – «Kemel birinshi bәige aldy. Biraq ózi qanday taza, adal adam desenizshi» dep tanghalyp keledi. Bayqaudyng  qorytyndysy jariyalanghan song  Kemelge: «Birge istep jýrmiz, maghan nege eskerte salmadyn» dese, Kemel: «Jabyq sayysqa qatysqan song olay isteuge bolmaydy ghoy» depti \5\. Minekey, Kemel Toqaev osynday taza, adal, kirshiksiz adam bolghan. Ol eshkimge da salmaq salmapty, tipti tanystyqty da paydalanyp kórmegen adam desedi.

Qasymjomart Toqaev әkesi turaly jazghan esteligining songhy sózinde «...eki eskertkish tastyng qasynda úzaq ýnsiz túramyn. Sebebin bilmeymin, zirat basynda mening oilarym shashyrap, búldyrlanyp, dereksizdene bastaydy. Olardan arylu ýshin úzaq uaqyt boyy aspangha qaraymyn, maghan sonau jaqta, tym alysta qymbatty ata-anamnyng da jandary jayly oryn tapqan siyaqtanady. Sheksiz gharyshta tynym tapqan ekeuining júmyr jerding betinde tirshiligin jalghastyryp jatqan balalary men nemerelerine jan jyluyn joldap jatqanyna sengim keledi» dep jaqsy sóz jazypty. Búl  jazushynyng tekti úrpaghynyng dәl qazirgi dýniyening jalghan ekenine kózi jetkenin,  kókke qaraghanda ata-ana ruhynyng ózin jebep jýrgenin sezgeni  bolar?

Kemel Toqaevtyng shygharmalaryn aragha biraz uaqyt salyp, qayta paraqtar bolsaq, onyng kópshilik bayqay qoymaytyn, óz zamanynda mәn bermegen qyrlary ashylyp, beyne bir jana, tyng tuyndylarmen syrlasyp otyrghanday kýy keshetininiz jasyryn emes. Kemel Toqaev – danqqa bólengen soldat, qalamy jýirik jazushy. Ruhany asyl qazynamyzgha qosqan onyng da mol ýlesi bar. Ónegeli ómir joly, enbekqorlyghy men adamy qasiyetteri jas úrpaqqa ýlgi  bolugha layyq. Al onyng tuyndylary әdebiyet tarihyndaghy asyl qazyna, óshpes múra bolmaq.  Biz sol ótken ghasyr  toghysyndaghy  túlghaly azamattardyng Otan, el aldyndaghy adal, ardaqty, janqiyar enbegin jete baghalay almay kele jatqan siyaqtymyz.

Almabek Ibrayymov

Abai.kz

3 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1485
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3255
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5515