Astana degen qalanyng bir missiyasy sol bolar - jer betinde shashyraghan qazaqtyng at tóbelindey týrli tobyn qosty da, miday aralastyrdy. Ásirese, shetelden kelgen qandastar da sol «kompanenttin» biri bolyp jýr. Kәzir kәdimgidey el bolyp qaldyq.Basynda bir birimizdi jatyrqap, anau-mynauymyzdy týrkilep kýlip otyratynbyz. Endi jas kýnimizden birge ósken dos-jaranday qimas jandargha ainaldyq. Olarsyz býgingi qazaqtyng býtindigin de elestetu qiyn, óitkeni, býginimizge qoyan-qoltyq aralasyp, keulep barady sabazdar! Sóilese, sózinen qazaqtyng qany tamyp túrghanday, jazsa - jazuy sayrap túr... qazaqtyng izi siyaqty...

Qúsbegilik ónerge songhy jyldary  Arab júrty qatty qyzyghatyn bolypty.  Ásirese dәuletti adamdar súnqar baptap, ústaghandy asa únatatyn kórinedi. Osydan birneshe jyl búryn Arab Ámirligining sheyhteri sonau itarqasy qiyandaghy Bayólkede qyran qús baptap, ang aulaytyn qazaq degen halyqtyng júrnaghy túrady degendi estip, óz kózimen kórmekke qúmartypty. «Izdegenge - súraghan»  degendey, sol tústa Mongholiyanyng atynan Mysyrda otyrghan tótenshe jәne ókiletti elshi, últy qazaq Sayran Qadyrúly deytin azamattyng aralasuymen búl júmys jýzege asqan eken.

Astana degen qalanyng bir missiyasy sol bolar - jer betinde shashyraghan qazaqtyng at tóbelindey týrli tobyn qosty da, miday aralastyrdy. Ásirese, shetelden kelgen qandastar da sol «kompanenttin» biri bolyp jýr. Kәzir kәdimgidey el bolyp qaldyq.Basynda bir birimizdi jatyrqap, anau-mynauymyzdy týrkilep kýlip otyratynbyz. Endi jas kýnimizden birge ósken dos-jaranday qimas jandargha ainaldyq. Olarsyz býgingi qazaqtyng býtindigin de elestetu qiyn, óitkeni, býginimizge qoyan-qoltyq aralasyp, keulep barady sabazdar! Sóilese, sózinen qazaqtyng qany tamyp túrghanday, jazsa - jazuy sayrap túr... qazaqtyng izi siyaqty...

Qúsbegilik ónerge songhy jyldary  Arab júrty qatty qyzyghatyn bolypty.  Ásirese dәuletti adamdar súnqar baptap, ústaghandy asa únatatyn kórinedi. Osydan birneshe jyl búryn Arab Ámirligining sheyhteri sonau itarqasy qiyandaghy Bayólkede qyran qús baptap, ang aulaytyn qazaq degen halyqtyng júrnaghy túrady degendi estip, óz kózimen kórmekke qúmartypty. «Izdegenge - súraghan»  degendey, sol tústa Mongholiyanyng atynan Mysyrda otyrghan tótenshe jәne ókiletti elshi, últy qazaq Sayran Qadyrúly deytin azamattyng aralasuymen búl júmys jýzege asqan eken.

Osylay Altayy qyrandar Arabiya topyraghyna baryp, aq sәldeli arab sheyhterining sherin tarqatypty. Arab әmirligine býrkit baptap aparghan bayólkelik Shayzada Jaqayúly men Ardabek Qinayatúly degen azamattar eken. Osy sapar jayynda juyqta Shayzadamen әngimelesuding sәti týsti.

Shayzadanyng әngimesi

Bizge «kelsin» degen habar 2002 jyldyng jeltoqsan aiynda jetti. Sodan býrkitterimizdi alyp Úlanbatyrgha aiyrplanmen (úshaqty aitady) úshyp jettik. Astanada onshaqty kýn ayaldap, qústyng qújattaryn, ózimizge viza dayyndap alyp, tura aqpan aiynyng 12-si kýni Mәskeuge keldik. Qolymyzda býrkit,  týlki tymaghymyzdyn  ýkisi jelbirep, múrtymyz salbyrap jetip kelgen bizdi kórip, orystyng kedenshileri shoshyp ketti-au deymin, kózi shegir sary qyz shanyldap shygha keldi. «Atyp jiberseng de ózing bil!» degendey manqiyp túra berdik. Altaydyng býrkiti Mәskeuding mәdeniyetin qaydan bilsin, bir әredikte mening qolymdaghy qús suviyner satyp túrghan dýngirshekke qaray sanghytyp kep jibergeni.

Bizdi býrkitimizben qosyp kedennen Sayran Qadyrúly alyp ótti. Keshikpey Mәskeu - Dubay baghyty boyynsha úshatyn kólikke otyrdyq. Tanerteng Dubaygha kelip qondyq. Múnda kýnning ystyghy 30 gradus. Keshe ghana 30 gradus suyqtan shyqqan edik. Aynala saghym qughan qyzyl qúm. Qala tap-taza. Jap-jasyl. Dub, palma aghashtaryn kórdik.

Úshaqtan týsken jerde ýsterine aq halat kiygen eki arab jigiti býrkitterdi alyp ketti. Bizdi Dubay qalasynan 165 shaqyrym jerde ornalasqan Ábu Daby shaharyna alyp keldi. Bes júldyzdy qonaq ýige ornalastyrdy.

Qaladan 60 shaqyrym jerde biyiktigi 120 metr qoldan túrghyzylghan jasandy tóbeshik bar eken. Ózderi ony «tau» dep, әspetteytin kórinedi. Osy «taudyn» eteginde patshanyng «Qús bazasy» deytin torlanyp, arnayy jasalghan oryn bar. Osynda súnqardyng týr-týrin ósiredi eken. Bizding býrkitterdi әkelip osynda ornalastyrypty.  Bizdi kórgende býrkitterimiz qanatyn qomdap jiberip, dýr silkindi. Eriksiz kózime jas ýiirildi. Jat júrtta jәutendegen ómir-ay degen...

Bizding býrkitter múnday ystyqty kórmegen, qayyrymnan janylyp qojyrap ketse qaytemiz dep, qoryqtyq.  Kýndelikti baptap, ara-túra shyrgha salyp dayynday bastadyq. Ol elding týlkileri bizding jaqtyng qarsaghynan da kishkene. Qoyany bizding taudyng kójegi tәrizdi. Múnday úsaq andy ústap kórmegen qyrandar  angha týspey úyatqa qaldyruyda mýmkin edi.

Sodan bir kýni «Mansur sheyh kelip kóredi» degen habar jetti. Sheyhtyng jasy 80-nen asqan adam eken. Birneshe alghynshaq әielinen 19 balasy bar.  Býkil ýrim bútaghymen tórt-bes mashinagha otyryp,  ainalma jolmen tóbening basyna kelip toqtady. Qúday saqtasyn, myna dýniyening býkil teletilshileri sheyhke erip keldi. Jarq-júrq, satyr-kýtirden býrkit túrghoy ózimizding esimiz shyghyp ketti. Maghan býkil әlem bizge qarap túrghanday elestep ketti.

At shaptyrym alanqaygha 2 týlki, 3 qoyandy jiberdi. Bizde bir Allagha siynyp býrkitterding tomaghasyn sypyrdyq. Jaryqtyq qús ekesh qústyng da namysy bar eken, ekeui qayqang etip qayshylay aspangha kóterildi. Qayter eken dep, qarap túrmyz. Oiyrym-ay, atqan oqtay shýiilip kelip týlki, qoyandardyng tu-talaqayyn biraq shyghardy. Bayqús andardyng jýni shashyrap aspangha úshty. Osy ghúmyrymda qyrannyng osylay zaryna kirgenin búryn-sondy kórmegen edim. Al kep aghyl-tegil jylayyn.  Janymyzgha sheyhting ózi kelip, qos býrkitti qolyna ústap suretke týsti. Osylay Arabiyada abyroyymyz asty.

Qaytarda bizdi bastap kelgen Sayran myrza óz júmysymen Mysyrgha ketetin boldy. Joldasym ekeuimiz býrkitterdi tastap ketuge bel bayladyq. Óz basymyzdy aman-esen elge jetkizsek sonyng ózi ýlken olja edi.  Biz ketken song býrkitterding ayaghyna saqina salyp úshyryp jiberipti.

***

Arada taghy bir  jyl ótken song býkil júrt ghajayyp oqighanyng kuәsi boldy. Arabiyada qalghan Shәizadanyng qonyr býrkiti tughan topyraghyna oralypty.

«Abay-aqparat»