Biyl nauryzda Preziydent Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev Qazaqstan halqyna "Bes әleumettik bastama" atty baghdarlamasyn úsynghan bolatyn. Ol qoghamda qyzu talqy boldy. Mýiizi qaraghayday sayasatkerler atalghan bes bastamanyng tiyimdiligin bizge týsinidirip berdi. Ol boyynsha Respublika kóleminde auqymdy jobalar iske qosyla bastady.

Mine, sol baghdarlamanyng birinshi bastamasy - "Árbir otbasyna baspana aludyng jana mýmkindikterin beru" dep ataldy. Birli-jarym statistika keltireyik, 2017 jyly Respublika kóleminde úzyn-yrghasy 11,2 million  sharshy metr túrghyn-ýy paydalanugha berilgen eken. Búl rekordtyq kórsetkish desek te, el kóleminde baspana jetkiliksizdigi әli seziledi. Kóptegen otbasy kýni býginde baspanasyz jýrgeni jasyryn emes.

Áriyne, búl airyqsha manyzdy mәsele. Onyng sheshimin túrghyn-ýy ipotekasynyng qalyng kópshilikke jappay qoljetimdiligin arttyru arqyly tabugha barlyq jaghday jasau kerek. Búl jogharydaghy Preziydentting "Bes әleumettik bastama" atty baghdarlamasynda anyq jazylghan.

Sol boyynsha Elbasy "7-20-25" baghdarlamasyn úsynghan edi. Júmys isteytin әrbir qazaqstandyq tómendegidey sharttar boyynsha tengemen nesie alu mýmkindigine ie bolady.

Nesie ósimining mólsherlemesi qazirgidey 14-16 emes, jylyna 7 prosentten aspaytyn bolady. Qazir bankter bastapqy jarnagha baspana qúnynyng 30 prosentine deyin, keyde tipti 50 prosentin saludy talap etse, búl baghdarlama boyynsha ol 20 prosentten aspaugha tiyis. Nesie alushynyng ay sayynghy tólemin azaytu ýshin onyng merzimi 10-15 emes, 25 jylgha deyin bolady. Ol ýshin Últtyq banktin, ekinshi dengeyli bankter men qor naryghynyng mýmkindikterin iske qosu kerek.

Últtyq bank keminde 1 trillion tenge qarjy tartatyn arnayy kompaniya qúryp, ol qarjyny bankterding jogharyda aitylghan sharttar boyynsha beretin jana ipotekalyq nesiyelerin satyp alugha júmsauy qajet. Baghdarlamany jýzege asyru túrghyn-ýy qúrylysyna zor serpin beredi.

Sóitti de, "Baspana" ipotekalyq úiymy qúryldy. Atalghan baghdarlamagha qatysudyng negizgi sharttary mynaday:

1. Qazaqstan Respublikasynyng azamaty bolu mindetti.

2. Ipotekalyq zaemdardyng bolmauy. Qaryz alushyda ýy satyp alugha, onyng qúrylysyna jәne jóndeuge alghan zaemdary boyynsha ótelmegen qaryzynyng bolmauy mindetti.

3. Túraqty tabystyq boluy shart. Qaryz alushyda kәsipkerlik nemese enbek qyzmetinen týsetin tabystyng boluy mindetti.

4. Baspananyng bolmauy. Qaryz alushyda Qazaqstan Respublikasynyng aumaghynda otbasynyng әr mýshesine shaqqanda 15 sharshy metrden aspaytyn jataqhana bólmelerinen, apatty jaghdaydaghy ýilerden basqa baspananyng bolmauy mindetti.

Búl "Baspana" ipotekalyq úiymynyng "7-20-25" baghdarlamasyna qatysu ýshin alghy sharttar tizimi. Atalghan kategoriyadaghy azamattargha jenildetilgen baghdarlama arqyly baspanaly bolugha mýmkindikter bar.

Sonday-aq, zaem somasy men tólemder mólsheri tómendegidey bolyp bekitilgen. Almaty, Astana, Aqtau, Atyrau qalalary ýshin Túrghyn-ýiding eng jogharghy qúny 25 million tengeni qúrap otyr. Búl soma boyynsha bastapqy jarna 5 million tengeden bastalady. Al zaemnyng eng ýlken somasy 20 milliondy qúraydy.

Al ózge ónirler ýshin Túrghyn-ýiding eng jogharghy somasy 15 million tengeny qúraydy. Bastapqy jarna kólemi 3 million tenge bolsa, zaemnyng eng ýlken somasy 12 milliongha juyqtaydy.

Al endi atalghan zaemdy qalay alugha bolady degen ózekti súraq tuyndaytyny taghy ras. Qarapayym tilmen týsindirsek, ol negizgi 5 etaptan túrady.

1. Qaryz alushy kliyent Ýidi ózi tabady. Sosyn bankke baryp jýginedi.

2. Bank qaryz alushyny tekserip, zaem berudi maqúldaydy.

3. Kliyent pen Qúrylys salushy arasynda SSSh* jasaydy jәne Qúrylys salushygha alghashqy jarna tólenedi. Al alghashqy jarnanyng kólemin jogharyda aittyq.

4. Bank zaem beredi. Zaem somasyn Qúrylys salushygha audarady.

5. Kliyent jana Túrghyn-ýiding kiltin alady.

Qazirgi uaqytta ipotekalyq kreditteu naryghynda túralau bayqalady.
Songhy 10 jylda IJÓ-degi bank sektorynyng ipotekalyq portfelining ýlesi
5,3%-dan 2,2%-gha deyin tómendegen. Eger 2007 jyly ipotekalyq túrghyn ýi
qaryzdaryn beru kólemi 418 mlrd tenge bolsa, 2017 jyly 357 mlrd tengeni
qúrady. Songhy 3 jylda berilgen ipotekalyq túrghyn ýy qaryzdarynyn
shamamen 77%-yn túrghyn ýy qúrylys jinaqtary shemasy boyynsha berilgen
qaryzdar qúrady.

Ipotekalyq kreditteu naryghyndaghy túralaugha әkep soqqan negizgi
sebepterding biri bankterding ipotekalyq qaryzdardy beruge qyzyghushylyghynyng tómendeui boldy. Búghan Qazaqstan Respublikasy Azamattyq kodeksinin, «Jyljymaytyn mýlik ipotekasy turaly», «Túrghyn ýy qatynastary turaly» Qazaqstan Respublikasy Zandarynyng jәne basqalarynyn, әsirese songhy jyldary bankterge qatysty shekteu, al keybir jaghdaylarda tyiym salu sipatyna ie bolghan qoldanystaghy normalardyng formaty sebep boldy.

Osyghan baylanysty ipotekalyq kreditteu naryghyndaghy jýieli
problemalardy sheshu jәne Baghdarlamany iske asyrugha jaghdaylar jasau ýshin birinshi kezekte kreditorlar men qaryz alushylar mýddelerining tengerimin qamtamasyz etu, yntalandyrmau faktorlaryn boldyrmau, sonday-aq bankter men qaryz alushylar arasyndaghy ózara qarym-qatynastargha naryqtyq sipat beru qajet boldy. Múnday ózara qarym-qatynastar de-yre men de-fakto taraptar mýddelerining saqtaluyn, әsirese ipotekalyq qaryzdar boyynsha kepilmen qamtamasyz etu mәselelerinde saqtaluyn qamtamasyz etetin tek әdil ekonomikalyq qaghidattarda qalyptastyryluy tiyis. Osylaysha zannamalyq dengeyde mynalar qajet.

- Ipotekalyq qaryz shartynyng shenberindegi mindettemelerdi
oryndau mәselelerinde kreditor men qaryz alushynyng mýddeleri
tengerimin qamtamasyz etu kerek.

- Ipoteka – kepilge berilgen jyljymaytyn mýlik nemese ondaghy ýlesi
kepil berushining nemese ýshinshi túlghanyng iyeliginde jәne paydalanuynda
qalatyn kepil týri. Búl rette boryshker kepilmen qamtamasyz etilgen
mindettemeni oryndamaghan jaghdayda kepilge salynghan mýlik qúnynan basqa
kreditorlar aldynda artyqshylyqpen qanaghattandyrylugha kepil ústaushynyng qúqyghy bar mindettemeni oryndauyn qamtamasyz etuding osynday tәsili kepil dep tanylady.

Zannamada boryshker ipotekalyq qaryz boyynsha mindettemelerdi
oryndamaghan jaghdayda jalghyz baspanasyn satugha tikeley núsqaular
kózdelmeydi. Baghdarlamanyng menshikti túrghyn ýii joq azamattargha arnalghanyn eskersek, Baghdarlama boyynsha ipotekalyq qaryzdar qaryz alushylardyng jalghyz baspanasymen qamtamasyz etiletini anyq. Ipotekalyq qaryzdardyng úzaq merzimderin eskersek, olar bankter men olardyng depozitorlary ýshin shyghyn keltiru tәuekelin bildiretin bolady. Osylaysha, Baghdarlamany iske asyrudyng negizgi talaby jalghyz baspanany satugha qanday da bir shekteu engizuge jol bermeu jәne kepil ústaushygha kepilden óz talaptaryn sot tәrtibimen de, sottan tys tәrtippen de tiyisinshe qanaghattandyrugha mýmkindik beretin ipoteka týrindegi jan-jaqty
kepil institutyn qalpyna keltiru bolyp tabylady. Búl ipotekalyq kreditteu qúnyn tómendetuge, oghan azamattardyng basym bóligi, әsirese halyqtyng әleumettik osal toptary ýshin qoljetimdilikti keneytuge mýmkindik beredi.

- Qaryz alushygha merzimi ótken bereshek tuyndaudyng bastapqy
satysynda qaryzdy qayta qúrylymdau mýmkindigin beru.

- Qaryz alushynyng boryshtyq jýktemesining ósuin boldyrmau ýshin
problemalyq bereshekti bastapqy satyda retteu ýshin jaghdaylar jasaytyn
5 bank pen qaryz alushy arasynda ózara әreket etu qúralyn kózdeu qajet.

Ipotekalyq qaryz sharty boyynsha tólemning merzimi ótken kezde bank qaryz
alushygha ipotekalyq qaryz shartynda kózdelgen tәsilmen jәne merzimde tólem merzimining ótkendigi turaly jәne merzimi ótken bereshekting mólsherin jәne obektivti sebepter bolghan kezde ipotekalyq qaryz shartynyng talaptaryn ózgertu arqyly bereshekti retteuding mýmkindigin kórsete otyryp, ipotekalyq qaryz sharty boyynsha tólemderdi engizu qajettiligi turaly habarlaytyn bolady.

- Ipotekalyq qaryzdar boyynsha problemalyq bereshekti sotqa deyin
retteu qúraldaryn keneytu. Problemalyq bereshekti sotqa deyin retteu, sot rәsimine qaraghanda, qaryz alushygha qabyldaghan kredittik mindettemelerdi uaqtyly oryndau mýmkin bolmaghan kezde jaghdaylardy sheshuding barynsha kóp núsqalaryn tandaugha mýmkindik beredi. Osy orayda bereshekti retteu mәselelerinde mamandandyrylghan ýshinshi taraptardy tartu mýmkindigin qosa alghanda, sotqa deyingi retteuding barlyq mýmkindikterin paydalanu qajet.

2017 jyly qabyldanghan «Kollektorlyq qyzmet turaly» Qazaqstan
Respublikasynyng Zanynda bereshekti sotqa deyin retteuding qajetti
jaghdaylary jasalghan. Kollektorlyq qyzmet boryshkerding kelisimimen ghana
mýmkin bolady jәne onda bank qaryzy boyynsha bereshekti Últtyq Banktin
retteu ayasyndaghy kollektorlyq agenttikterding ghana sotqa deyin retteuine jәne óndirip aluyna rúqsat berilgen. Kollektorlyq agenttikting qyzmetin
zannamalyq dengeyde jan-jaqty reglamentteu barlyq mýddeli taraptardyng – kreditordyn, kollektorlyq agenttikting jәne qaryz alushynyng ózara әreket
etuining aiqyndylyghyn qamtamasyz etedi. Búl rette kollektorlardyng zansyz isәreketi shektelgen, sebebi zannamada kollektorlardyng әkimshilik, sonday-aq bas bostandyghynan aiyrugha deyin qoldanylatyn qylmystyq jauapkershiligi
kózdelgen.

Problemalyq bereshekti sotqa deyin retteu institutyn paydalanu
kreditormen syndarly súhbat qúrugha, taraptargha bereshekti retteuding ózara
qolayly núsqasyn tabugha, sonday-aq adal qaryz alushylargha sotta isti qarau
shyghystary týrinde qosymsha jýkteme boldyrmaugha mýmkindik beredi.
Sonymen birge, ipotekalyq qaryzdar alghan, biraq qarjylay mindettemelerin tiyisti jәne tolyq oryndaumen baylanysty uaqytsha qiyndyqtar tuyndaghan azamattar ýshin kredit boyynsha negizgi boryshtyng bóligin keshiruge, eseptelgen aiyppúldardy, ósimpúldardy, merzimi ótken syiaqyny esepten shygharugha baghyttalghan iykemdi qayta qarjylandyru ýshin jaghdaylar jasau qajet.

Osy orayda qaryz alushynyng salyq salynatyn kirisi retinde ipotekalyq
qaryz boyynsha esepten shygharylghan (keshirilgen) mindettemelerining mólsherin moyyndamau talap etiledi. Qazirgi kezde tiyisti jenildik salyq zannamasynda bar, biraq onyng uaqytsha, 2021 jylgha deyingi sipaty bar. Baghdarlamanyng úzaq merzimdi sipatyn eskere otyryp, boryshty keshiruge baylanysty jeke tabys salyghy boyynsha qoldanylyp jýrgen jenildikti úzartu qajet.

Búl atalghan baghdarlama konsepsiyasynyng bir parasy. Jogharyda jazghanymyzday baspanasyz azamattargha úzaq merzimde nesie beru arqyly qoljetimdi baghdarlama ayasynda baspanaly bolu mýmkindigi jasalghan. Endeshe, Bes әleumettik bastamanyng alghashqy bastamasynda anyq kórsetilgen búl jobagha qatysu әrbirimizding erkimizde.

Erghaly Berikúly

Abai.kz