Úlarbek Dәleyúly. Memlekettik tuymyz taghy da jyrtyldy
Elimizge esimderi jalyndy jarlarymen jaqsy tanys Elordalyq qos shayyr - Úlarbek Dәleyúly men Bauyrjan Qaraghyzúly bizge jedel hat joldady. Ashynghan aqyndardyng janayqayy janymyzdy jylatty. Jýregimizdi auyrtty. Sózding mәni tómendegidey...
- Biz Astana qalasynyng Jolaushylar tasymaldaytyn «Temir túlpar» JShS-na qarasty №46 (memlekettik № Z 446 CO) avtobusqa kóppen birge talasa mindik. Tanertengi qarbalas. Sәl ashylghan terezeden jana kelgen kóktem auasyn qúshyrlana jútyp, tura Tәuelsizdik monumentining aldynan ótip baramyz. Kenet...
Kenet aldynghy jaqtan saqylday kýlgen bóten dauysqa jalt qarastyq. Tili men tanauyna temirden týime taqqan, samayy qaysy, tóbesi qaysy ajyratugha kelmeytin, jana dәuir modasymen alba-júlba kiyingen qyz ben jigit avtobus qabyrghasyn qoldarymen núsqap әldeneni keleke etip túr. Jelikken jastar ghoy dep bastabynda mәn bermedik. Týrine qarap tura qay últtyng tumasy ekenin ajyratugha kelmeytin әlgi ekeuining jyrtaqay kýlkisi, jaryqshaq dauysy nazarymyzdy bóle bergesin top adamnyng ortasyn jaryp ótip solay bettedik.
Birdemeni taghy da núsqaydy, taghy da yrjaqtaydy. Bajaylap qarap edik, jýregimiz tas-tóbemizge shyqty.
Súmdyq-ay!
Elimizge esimderi jalyndy jarlarymen jaqsy tanys Elordalyq qos shayyr - Úlarbek Dәleyúly men Bauyrjan Qaraghyzúly bizge jedel hat joldady. Ashynghan aqyndardyng janayqayy janymyzdy jylatty. Jýregimizdi auyrtty. Sózding mәni tómendegidey...
- Biz Astana qalasynyng Jolaushylar tasymaldaytyn «Temir túlpar» JShS-na qarasty №46 (memlekettik № Z 446 CO) avtobusqa kóppen birge talasa mindik. Tanertengi qarbalas. Sәl ashylghan terezeden jana kelgen kóktem auasyn qúshyrlana jútyp, tura Tәuelsizdik monumentining aldynan ótip baramyz. Kenet...
Kenet aldynghy jaqtan saqylday kýlgen bóten dauysqa jalt qarastyq. Tili men tanauyna temirden týime taqqan, samayy qaysy, tóbesi qaysy ajyratugha kelmeytin, jana dәuir modasymen alba-júlba kiyingen qyz ben jigit avtobus qabyrghasyn qoldarymen núsqap әldeneni keleke etip túr. Jelikken jastar ghoy dep bastabynda mәn bermedik. Týrine qarap tura qay últtyng tumasy ekenin ajyratugha kelmeytin әlgi ekeuining jyrtaqay kýlkisi, jaryqshaq dauysy nazarymyzdy bóle bergesin top adamnyng ortasyn jaryp ótip solay bettedik.
Birdemeni taghy da núsqaydy, taghy da yrjaqtaydy. Bajaylap qarap edik, jýregimiz tas-tóbemizge shyqty.
Súmdyq-ay!
Allam-au, endi kórsetpegening osy ma edi dep bir-birimizge qarastyq. Jylap jiberuge shaq qaldyq. Bir jaghynan anau «shatalardyn» kelemeji janymyzgha batyp barady. Sóitsek, avtobustyng aldynghy qabyrghasyna japsyrylghan QR Memlekettik Tuy qayyrshy kempirding etegindey alba-júlba jalbyrap túr. Eskirgen týrine qarap, úzaqtan beri osynday kýige týskeni kózge úrady. Ashugha mindik. «Sleduishaya ostanovka - Shamshy Kaldayakova» dep oryssha ozandaghan konduktordyng dauysyna ilese analar jyrqylday kýlip, týsip kete bardy.
Biz ne isterimizdi bilmey jan-jaghymyzgha qaradyq. Selt etken pende joq. Otyrghandardyng bәri qazaq. Keybireuleri bizding kýigelek kýiimizdi kórip kekete jymiyady.
Yapyr-ay, destik.
Kóktem janbyrynda búryshta býrsiygen jetimdey jalbyrap súry qashqan kiyeli Tuymyzdy qalta telefonymyzgha týsirip alyp, konduktordy shaqyrdyq. Ashynghan jayymyzdy aityp, Tudy qorlamay alyp tastauyn ótindik. Ol bishara iyghyn oqyra jegen ógizdey qoqang etkizip, oryssha kýnkildep búrylyp kete bardy.
Qazaqtyng ghasyrlap qan keship jýrip tikken Tuynyng bir emes, eki emes, ýsh emes, qayta-qayta qorlanuy - bizding jýregimizden qara qan aghyzdy.
«Biz osy týrimizben el bola alar ma ekenbiz?..» degen kýdikpen «Bayterek» monumenti aldynan biz de týsip kete bardyq...
«Abay-aqparat»