Internet-konferensiya: Bauyrjan Jaqyp
Býgingi qoghamda súrauly mәsele jeterlik. Sonyng dúrys jolyn núsqar bilimi men biligi joghary azamattar da bar. Konferensiyamyzdyng kezekti qonaghy kórnekti aqyn, ústaz «Qazaq ensiklopediyasynyn» bas diyrektory, professor Bauyrjan Ómirjanúly Jaqyp myrza eng әueli qazaq әdebiyetining tynys-tirshiligi, óz shygharmashylyghy haqynda jәne birneshe buyn jurnalisterding ústazy retinde qazirgi qazaq jurnalistikasy mәselelerimen birge «Qazaq ensiklopediyasynyn» atqaryp jatqan júmysy jayly әngimelep, saualdargha jauap qatyp oqyrmandarmen oy bólispek.
«Abay-aqparat»
Jaqyp Bauyrjan Ómirjanúly
Filologiya ghylymdarynyng doktory, professor Bauyrjan Ómirjanúly Jaqyp 1963 jyly 1 mamyrda qazirgi Shyghys Qazaqstan oblysy, Abay audany Aqqora auylynda tughan.
1985 jyly qazirgi әl-Faraby atyndaghy Qazaq últtyq uniyversiytetining jurnalistika fakulitetin bitirgen.
Býgingi qoghamda súrauly mәsele jeterlik. Sonyng dúrys jolyn núsqar bilimi men biligi joghary azamattar da bar. Konferensiyamyzdyng kezekti qonaghy kórnekti aqyn, ústaz «Qazaq ensiklopediyasynyn» bas diyrektory, professor Bauyrjan Ómirjanúly Jaqyp myrza eng әueli qazaq әdebiyetining tynys-tirshiligi, óz shygharmashylyghy haqynda jәne birneshe buyn jurnalisterding ústazy retinde qazirgi qazaq jurnalistikasy mәselelerimen birge «Qazaq ensiklopediyasynyn» atqaryp jatqan júmysy jayly әngimelep, saualdargha jauap qatyp oqyrmandarmen oy bólispek.
«Abay-aqparat»
Jaqyp Bauyrjan Ómirjanúly
Filologiya ghylymdarynyng doktory, professor Bauyrjan Ómirjanúly Jaqyp 1963 jyly 1 mamyrda qazirgi Shyghys Qazaqstan oblysy, Abay audany Aqqora auylynda tughan.
1985 jyly qazirgi әl-Faraby atyndaghy Qazaq últtyq uniyversiytetining jurnalistika fakulitetin bitirgen.
1986 jyldan әl-Faraby atyndaghy Qazaq últtyq uniyversiytetinde oqytushylyq qyzmette boldy. 1986-1988 jyldary stajer-zertteushi, 1988-1991 jyldary assistent, 1991-1994 jyldary agha oqytushy, 1994-1995 jyldary dosent. 1995-2001 jyldary dekannyng oqu isi jónindegi orynbasary, jurnalistik sheberlik jәne әdeby redaksiyalau kafedrasynyng mengerushisi, baspa isi kafedrasynyng mengerushisi, merzimdi baspasóz kafedrasynyng mengerushisi, 2001-2009 jyldary әl-Faraby atyndaghy Qazaq últtyq uniyversiyteti jurnalistika fakulitetining dekany.
2009 jyldyng 20 qantarynan «Qazaq ensiklopediyasynyn» Bas diyrektory - bas redaktory.
B.Ó. Jaqyp - Qazaqstan Jurnalister odaghynyng mýshesi (1991), Qazaqstan Jazushylar odaghynyng mýshesi (1994), Qazaqstan Jazushylar odaghynyng Basqarma mýshesi (2002), Qazaqstan Jurnalistika Akademiyasynyng akademiygi (2006), Halyqaralyq Jazushylar men Publisister Assosiasiyasynyng mýshesi (2006), Qazaqstan Respublikasy Joghary mektep últtyq ghylym akademiyasynyng korrespondent-mýshesi (2007).
Onyn «Auditoriya» (1984), «Baspaldaqtar» (1987), «Bir kemening ýstinde» (1987), «Parusi vremeni» (1987), «Aralym - arym, Balqashym - baghym» (1988), «Kózimning núry» (1990), «Aydyndaghy aspan» (1996), «Múhtar Áuezov - publisist» (1997), «Aq laq» (1997), «Qoltanba» (2001), «Uaqyt úrshyghy» (2004), «Qazaq publisistikasynyng qalyptasu, damu joldary» (2004), «Publisistikalyq shygharmashylyq negizderi» (2007), «Qyzyl qayyn» (2008), t.b. kitaptary jaryq kórdi. Onyng shygharmalary orys, týrik, ukraiyn, makedon, týrkimen, qyrghyz tilderine audaryldy.
Bauyrjan Jaqyp - Qazaqstan Jurnalister odaghynyng S. Saduaqasov atyndaghy syilyghynyng iyegeri (1998) jastardyng «Jiger» festivalining laureaty (1984), «Daryn» memlekettik syilyghynyng laureaty (1999). 2004 jyly Bakude ótken Býkil týrki dýniyesi aqyndarynyng 11 «Hazar sheir aqshamdary» festivalining laureaty. Qazaqstan Respublikasy Mәdeniyet jәne aqparat Ministrligining «Mәdeniyet qayratkeri» tósbelgisimen marapattalghan (2006). Týrkiyada Elazygh shaharynda ótken әigili jazushy Shynghys Aytmatovqa arnalghan býkil týrki dýniyesi aqyndarynyng 15 «Hazar sheir aqshamdary» festivalining diplomanty (2007). Makedoniyanyng Skopie, Kosovanyng Prishtina qalalarynda ótken býkiltýrkidýniyesi aqyndary festivalinin laureaty (2007), «JOO ýzdik oqytushysy» respublikalyq bayqauynyn jenimpazy (2009).
2009 jyldan beri «Qazaq ensiklopediyasyna» basshylyqqa kelgennen beri QR Preziydenti Núrsúltan Nazarbaevtyng Qazaqstan halqyna Joldauy (2009-2010), «Balalar ensiklopediyasynyn» 2 tomdyq, (2009), «Qazaqstan tabighaty» 2 tomdyq (2009), «Aqmola oblysy» ensiklopediyasy (qazaq, orys tilderinde)(2009), «Qazaqstan ghylymy» ensiklopediyasy (2 tomdyq) (2009-2010), «Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev - tәuelsiz Memleketting negizin qalaushy» (2010), «Nazarbaev Nursultan Abiyshevich - osnovateli nezavisimogo gosudarstva» (2010), «Núrsúltan Nazarbaev - Qazaqstan Respublikasynyng Túnghysh Preziydenti. Retrospektivtik bibliografiyalyq kórsetkish» 2-tomdyq (2010), «Vneshnepoliticheskie inisativy Preziydenta Respubliky Kazahstan N.A.Nazarbaeva» (2010), «Kemenger» (2010) kitaptaryn әzirlep, basyp shygharu júmystaryna basshylyq jasady.
«Mәdeny múra» Memlekettik baghdarlamasyn iske asyru jónindegi qoghamdyq kenesting mýshesi.