Aldymen aqparatty jazayyn. Almatyda osydan 300 jyl búryn ómir sýrgen Er Jabay batyrdyng ruhyna arnap as berildi. Ghylymiy-praktikalyq konferensiya ótti. Tarihshy ghalymdar men qalamgerler bas qosqan jiyn taqyryby – «Tikken tuy jyghylmaghan Er Jabay». Er Jabay batyrdyng 338 jyldyghyna oraylastyrylghan jiynda batyrdyng Jonghar shapqynshylyghy kezindegi erlikteri egjey-tegjeyli bayandaldy. Ras, tarihshylar ýshin Er Jabay batyr jiti zerttelmegen taqyryp. Dese de, has batyrdyng erligi Búqar jyrau, Tәtiqara, Ýmbetey, Shal aqyndardyng jyrlarynda kezdesedi. Er Jabay Qanjyghaly qart Bógenbaydyng serigi, Abylay hannyng tirekti batyrlarynyng biri bolghan. Ol turaly keyinirek jazamyz.

Sonymen, Almatydaghy alqaly jiynda ne aityldy? Aytayyq... Endi eki jyldan keyin Er Jabay batyrdyng 340 jyldyghy toylanady. Dýbiri dýniyege estiletin toydyng jayy osy jiynda talqy boldy. Úsynystar aityldy.

Er Jabaygha eskertkish ornatu kerek

Mysaly, Er Jabay batyrgha elimizding birqatar qalalarynda eskertkish ornatu úsynyldy. Qayda? Qyzyljar, Astana sekildi qalalarda. Nege? Tarihy derekterde Er Jabay Qarabiyúly 1680 jyly qazirgi Soltýstik Qazaqstan oblysynyng Jambyl audanynyng territoriyasynda dýniyege kelgen dep jazylady.

1. Batyrdyng jerlengen jerin anyqtap, mazar túrghyzu;
2. Batyr Jabay Qarabiyúlynyng atyna kóshe beru;
3. QR Qorghanys ministrligining ortalyq múrajayyna Er Jabay Qarabiyúlynyng jeke búiymdaryn, qúral-saymandaryn qoy; (Batyrdyng keybir zattary onyng tikeley úrpaqtarynda saqtauly)
4. Batyr atynda qoghamdyq or qúru; (Atalghan qor Jabay batyr turaly derekterdi toptastyrumen ainalysady)
5. Qazaqstan tarihy jәne ólketanu oqulyqtaryna engizu, JOO tarih jәne әdebiyet mamandyqtary boyynsha Jabay batyr erligin zertteu magistrlik jәne doktorlyq dissertasiyagha taqyryp retinde bekitu, JOO studentterine «Jabay batyr atyndaghy stiypeniya» taghayyndau, Er Jabay turaly derekterdi jinap, respublikalyq basylymdarda jariyalau;
6. Ghylymiy-praktikalyq konferensiya materialdaryn jinaq etip shygharu úsynyldy.

Atalghan jiyngha jazushy, Euraziya jazushylar odaghynyng mýshesi Jәdy Shәkenúly, aqyn, Halyqaralyq Alash syilyghynyng iyegeri Ábubәkir Qayran, aqyn, QR Mәdeniyet qayratkeri Almas Ahmetbekúly, Ziyabek Qabukiy-Shoqan, Nәbijan Múqametxanúly, Uatqan Sәiypil, Ábdildә Salyqbay, Aybyn Áubәkir sekildi esim-soyy elge belgili azamattar men Jabay batyr úrpaqtary qatysty.

Ár qazaqtyng arghy tegin súrasan, bir batyr shyghady

Biz ilkiden últty qasiretten qútqarar Tolaghay tekti bir úldy, batyrdy izdeymiz. Batyrdyng ruhyna tәu etemiz. Qúdaydan súraymyz. Qúday da bizge biz súraghan alyptardy ayamay bergen. Qazaq dalasynda batyrlardyng kóp boluy – onyng sol kezdegi geosayasy ornalasuyna jәne strategiyalyq soghys jaghdayy orasan zor yqpal etkeni ras. XVIII ghasyrda qazaq elining qay týkpirinde bolmasyn, batyrlarymyz el men jerdi qorghau jolynda shayqasqan. Qazaqstan aumaghyndaghy myndaghan, tipti on myndaghan batyr bar dese tang qalmaymyz. Óitkeni, әrbir qazaqtyng arghy tegin súrasan, mindetti týrde bir batyrdyng esimin kezdestiresiz. Ol zaman jaugershilik zaman edi.

Úly Dalada әrbir er adam jauynger boluy mindetti. Basqasha boluy mýmkin emes edi. Búl turaly HIH ghasyrdyng basynda Qazaqstanda bolghan Ya.Gaverdovskiy: «Áskery is qyrghyzdar (qazaqtar – avtor) ýshin izgilikti kәsip, sondyqtan da onymen býkil halyq ainalysady (!) Qarudyng mәnisin biletinderding semseri, eng bolmaghanda pyshaghy boluy tiyis jәne ru basylary shaqyrghan boyda jasaqqa kelip qosyluy qajet»,-dep jazdy.

Qaruy boluy kóshpelilerding arasynda óte bedeldi jәne qúrmetti dep sanalghan. Mysalgha qarusyz qazaqty qúryltaygha kirgizbeytin. Olardyng dauys beru qúqyghy bolmady, búl dalalyqtar ýshin namysqa tiyetin masqara bolyp sanalghan.

HH ghasyrdyng basyndaghy belgili qazaq zertteushisi Qoshke Kemengerúlynyn pikirinshe, «qaruy bar jasóspirim ózinen jasy ýlken bolsa da, qarusyz adamgha oryn bermegen». Dala jaghdayynda tughan jerdi qorghaugha tura keldi, qaruly adam jәne ony epti paydalana biletin adam qúrmetke layyq boldy.

Búl turaly sol dәuirding basqa da zertteushileri atap kórsetedi, mәselen, L.Meyer: «Halyq jiynynda qarusyz adamnyng dauys beru qúqyghy bolghan joq» dep jazady.

Osy oilardy saralay otyryp, óskeleng úrpaq jәne kәsiby tarihshylar osynday aqtandaqqa toly batyrlar zamanyn zertteudi qolgha aluy kerek dep oilaymyz. Sondyqtan da jogharydaghy Er Jabay batyr erlikteri turaly konferensiyada úsynylghan úsynystar oryndy hәm oryndaluy tiyis, әriyne.

Sonymen biz sóz etip otyrghan Er Jabay kim?

Jabay batyr Qarabiyúly 1680 jyly qazirgi SQO, Jambyl oblysynyng aumaghynda dýniyege kelgen. Qanjyghaly qart Bógenbaydyng serigi,  Abylay hannyng tirekti batyrlarynyng biri bolghan. Ol kereyden shyqqan Qojabergen men onyng inisi Dәstem sardardan tәlim alghan.  Orta jýzde Abaq kerey, Kónsadaq ruynan shyqqan deydi.

Jabay batyrdyng esim-soyy birqatar tarihy jyr-dastandar men kórkem shygharmalarda, ghylymy enbekterde kezdesedi. Endi solardyng birsypyrasyna toqtalayyq...

Professor Zufar Seytjanúly ózining ghylymy maqalasynda «Jәnibek batyr jau (qalmaq) qorshauynda qalghan kezde qazaqtar qarap túrmay lap qoyady. Jappay shayqas bastalady. Búl shayqasta Jәnibek ghana emes, Qabanbay, Bógenbay, Oljabay, Er Jabay sekildi batyrlar erlik kórsetti», dep jazypty.

Er Jabay turaly Búqar jyrau da jazghan eken. «Búdan búlay iysi qazaq Abylaydyng tuy astynda jinaluy kerek, - dedi Búqar jyrau. -Abylay qol astyndaghy elin qorghaugha tiyis. Ol qorghamasa Bógenbay, Jabay, Sary syndy batyrlar bar. Solar qorghaydy...Búl arada sender әzirge qazaq jerining barlaushylary ghana bolyp qala túrasyndar.» Iliyas Esenberliyn. Kóshpendiler. 2-kitap. 3-bólim. 464-bet.

Er Jabaydyng esimi Saryshuash jyraudyn tolghauynda da aitylady. Qazaq-qalmaqtyng jaugershilik zamanynda ýisinde Saryshuash jyrau degen kóripkel әulie ótken. Qabanbay batyrdyng nauqasy sal tartyp jatyr degendi estip, Saryshuash sheshen elining iygi jaqsylaryn ertip, kónilin súraugha barady. Sonda osy tolghaudy aitady: «Ua, Qabanbay, kózelim!»

Ua, Qabanbay, kózelim,

Eskiden qalghan kóz edin.

Jaqsy men jaysang jinalsa,

Jylqyda qylan, boz edin....

****

Kogýn degen bir zanghar,

Kezegine alghanda...

Ýrker men aiday toghysyp,

Qylysh, nayza qaghysyp,

Jekpe-jek úrys salghanda,

Búdan da jan qalmas dep,

Qalyng qazaq qayghyryp,

Kýder ýzip qalghanda...

Jasaghan iyem jar bolyp,

Qapysyna keltirip,

Er Kogýndi óltirip,

Tauasar syndy batyryn,

Basyn kesip alghanda,

Mataydaghy Maylybay,

Qasqarauda Moldabay,

Dulattaghy er Bókey,

Tәttibay men Oljabay,

Kereydegi er Jabay,

Kókjarly Baraq, Túrsymetbay,

Kóterilip kóp qazaq,

Ata aruaghyn shaqyryp,

Ayqay-sýreng salghanda,

Qarakerey Qabanbay,

Tu týbinde túrghansyn... Jazyp alghan Tarih ghylymdarynyng kandidaty Ábdikerim Hasenov. https://abai.kz/post/13860

Er Jabay qazaq-qalmaq soghysynyng qaharmany. Qazaqtyng әskerbasylarynyng biri.

«Jabay 1715­-1758 jyldar aralyghynda jonghar-­qalmaq basqynshylarynan jәne Edil syrtyndaghy qalmaq shapqynshylarynan, týrikpen feodaldarynan tughan halqyn, onyng jer­-suyn qorghau jolyndaghy azattyq soghysqa belsene qatysyp, ýlken erlikter kórsetip, batyr, mynbasy, sardar degen әskery ataqtargha ie bolypty», dep jazady Abay Tasbolatov. «Er esimi el esinde». http://el.kz/kz/news/archive/%D0%B1%D0%B0%D2%9B%D1%81%D0%B0%D1%80%D1%8B-%D0%B1%D0%B0%D1%82%D1%8B%D1%80-%D0%BC%D0%B5%D0%BD-%D0%B4%D3%99%D1%83%D0%BB%D0%B5%D0%BD-%D0%B1%D0%B0%D1%82%D1%8B%D1%80

Er Jabay Qarabiyúlynyng erlikteri Qojabergen jyraudyng «Elim-ay» jyrynda bayandalady.

Qarabiyúly Er Jabay

Jiyrma altyda jasy bar.

Qyrylghan elge jany ashyp

Jaugha shapty ayanbay.

Dúshpandardy toytardy

Tikken tuy jyghylmay, – dep jyrlady. Sonymen qatar Jabaydyng erlikterin Búqar, Tәtiqara, Ýmbetey, Jankisi (Kerey), Janaq (birinshi), Kótesh, Shal, Salghara aqyndar da jyrlapty.

Er Jabay Qarabiyúly turaly Er Jәnibek Berdәuletúly turaly tarihy derekterde de jazylghan eken.

«Jәnibek Sarysu boyyndaghy 125 jastaghy abyzdyng batasyn alyp, Torghay, Tobyl, Esildi basyp, eline qaytyp kele jatqanda jol-jónekey at shaldyryp otyrghan eki kisige jolyghady. Olar -  Qarakerey Qabanbay men Qanjyghaly Bógenbay batyrlar eken. Eki batyr jón súrasqannan keyin, Qalmaqtyng hany Qoralday elge tynyshtyq bermegendikten Han Abylay jasaq jinap jatqanyn aitady. Sóitip, Jәnibek te batyrlarmen birge jasaqqa qosylady. Mine, osy topta Baghanaly Barlybay, Shúbar tuly Jaulybay, Nayman Baraq, Sýiindikten Oljabay, Uaqtan Barmaq batyr, Kereyden Shaqabay men Er Jabay, Shynghyr batyr, Malaysary, Ójet tughan Ótegen bolghan» delinedi. Bayahmet Júmabay. «Bes Qissanyng bereri – batyrdyng biyik bedeli». http://kerey.kz/?p=2515

«1729 jyldyng sonynan bastalghan soghys, 1730 jyldyng kókteminde jonghar әskerlerin taghy da oisyrata jendi. Jәnibekting jas batyr atana bastaghan kezinde de ony uaq pen kereyding әigili batyrlarynyng tәrbiyesine alghany jayynda әr týrli anyz bar. Arghy jaghy Er Kókshe, Er Qosay, Sartoqay, Janat, Sәmenbetterden bastalghan sol erlik ónegesining jalghaushylary – uaq Barmaq batyr, kerey Shaqabay, Baraq, Jabay, Botaghara batyrlar Jәnibekke әri ústaz, әri agha bolghan desedi». Jәdy Shәkenúly, «Jәnibek batyr» derekti zertteuler. 2014 jyl, Almaty.

«1723 jyly «aqtaban shúbyryndyda Jongharlar eng aldymen ózderine tyrnaghy kóp batqan Jabay batyrdyng elin, bylaysha aitqanda, Kónsadaq auyldaryn uyttanyp kelip erekshe qatty shabady. Jaugershilik kezinde Jabay batyr ózi Tashkent jaqqa jolaushylap ketipti. Jabay qayta oralghanda elinen әreng bes aq ýy qalghan eken. Jabay batyrgha kónil aita barghan Jәnibek batyrgha Jabay batyrdyng әieli batyrdyng tól aty kóktoqaldy mingizedi. Keyingi birneshe joryqta osy kóktoqal atpen Jәnekeng jekpe jekke shyqqan eken desedi». Búl jazushy Shәmis Qúmarúlynyn jazghany. «Qazaq tarihyndaghy әigili adamdar seriyasymen» shyqqan «Er Jәnibek» atty derekti zertteu kitaby. 50-60 better.

Jәdy Shәkenúly, jazushy, Euraziya jәne Qazaqstan jazushylar odaghynyng mýshesi:

-Jonghar shapqynshylary qazaq dalasyna alghash basyp kirgen 1711-1723 jyldardaghy jongharlardyng alty-jeti dýrkin súrapyl shabuylyn eske alar bolsaq, sol shabuyl kezinde Jabay batyrdyng 30-40 jastaghy der shaghynda, aqyly men qayratynyng kemeldi shaghynda bolghanyn bilemiz. Búl jayynda Qytayda, Shynjanda, Mongholiyada jazylghan әdebiyetterde búryn kóp úshyrasatyn. Sonyng bastylaryn atap keter bolsaq, Jabay batyr erlikteri jayyndaghy anyz-әfsanalar jәne naqtyly tarihiy-derekter tarihshy Asqar Tatanayúlynyn, jazushy Qytay memlekettik syilyghynyng iyegeri Shәmis Qúmarúlynyng jәne mongholiyalyq jazushy Súltan Tәukeyúlynyng enbekterinde kezdesedi.

Ziyabek Ermúhanúly, Tarih ghylymdarynyng doktory, professor:

- Songhy uaqytta jergilikti BAQ-tar men әleumettik jelilerde "qazaqtarda batyr kóp, joq jerden batyr jasap alady", degen pikir jii aitylyp, jazylyp jýr. Negizi qazaqta batyr kóp bolghandyqtan elimiz osynday dengeyge jetip otyr dep esepteymin. Qazaq batyryn zerttep, zerdeleuden sharshamau kerek, jalyqpau kerek. Ghylymy konferensiyalardyng úiymdastyryluy jaqsy ghoy, әriyne, biraq ghylymy dessertasiya ne monografiya jazylyp, zertteu júmystary jýrgizilmey taqyryp tarihta bekitilmeydi. Aldaghy uaqytta Er Jabay turaly ghylymy monagrafiya jaryq kóredi. Osyghan úqsas zertteu enbekteri kóbeyse, Jabay batyrdyng aty ólmeydi.

Týiin. Alataudyng qos etigen emen jaylaghan qazaq pen qyrghyzdy aitamyz, biz. Mine, sol qyrghyz tughandar «Manasymen» myqty. Ruhy hәm quaty sol «Manas» jyrynda jatyr. «Manas» jyryn say-sýiekti syrqyratyp tolghaghanda enkeygen kәrisi de, enbektegen balasy da tenselip ketedi. Qyrghyzdyng genetikalyq kody myng jyldan beri jyrlanyp kele jatqan «Manasta».

Árqaysysynyng erligi dastan bolarlyq batyrlar bizde de bar. Qazaqta myndaghan, on myndaghan batyr bar. Biz solardyng qaysysyn tiyisti dengeyde úlyqtap jatyrmyz? Bir mysal, Jetisuda «Múqyry» degen jer bar. Qazaq-qalmaq soghysynda qazaqtyng Baghay deytin batyry qalmaqtyng Múqyry deytin batyrymen jekpe-jekke shyghady. Búl shayqasta Baghay batyr Múqyryny jengen. Álgi jer ertede «Múqyry ólgen jer» dep atalyp jýrip, aqyry «Múqyry» aty berilgen. Al sol Múqyryny óltirgen qazaqtyng has batyry Baghaydyng aty birde-bir eldi-mekenge berilmegen. Mine, jaghday osynday.

Qazaqtyng tarihy búl. Tikken tuy jyghylmaghan Er Jabay da, Er Baghay da qazaq tarihyndaghy sheshushi shayqastargha qatysqan batyrlar. Ókinishke oray, býgin olardyng esimderi rulyq dengeyde ghana aitylyp jýr.

Biz nege batyrdy izdeymiz degen saualgha qayta oralayyq. IYә, batyrlardyng erlik dastandary qazirgi qazaq jastarynyng boyyna ruh bitiredi. Býgingidey alaghay da, búlaghay zamanda últ bolyp úiysuda, jastargha otansýigishtik tәrbie berude batyrlar dastany airyqsha manyzgha ie ekeni sózsiz.

Áuelgi aqparatpen týiindeyik. Er Jabay Qarabiyúlynyng ruhyna as berilip, ghylymy konferensiya ótti dedik. Bizshe, búl rulyq, toptyq dengeyde emes, Respublika kóleminde ótkizilui tiyis shara edi.

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz