Býginde qayta janghyrghan Alash ziyalylarynyng enbekteri qazaqy tanym men әlemdik mәdeniyetke sýbeli ýles qosuda. Alash ziyalylarynyng qay‑qaysysy bolsyn, últqa baryn salyp qyzmet etudi basty múrat etken. Múny olardyn, eng aldymen, bilim mazmúnyn jetildiruden bastaghany belgili.

«Últ ústazy» Ahmet Baytúrsynúly 1913 jyly «Qazaq» gazetindegi «Qazaqsha oqu jayynan» atty maqalasynda: «Biz әueli eldi týzetudi bala oqytu isin týzetuden bastauymyz kerek. Nege desek, bolystyq ta, biylik te, halyqtyq ta oqumen týzeledi» - dep jazady.

Osy maqsatta «Oqu qúraly» (1912), «Til qúraly» (1914), «Álipbi» (1914), «Jana әlippe» (1926-1928), «Bayanshy»  (1926), «Ádebiyet tanytqysh» atty oqulyqtar, Teljan Shonanúlymen birge «Oqu qúraly» (1926-1927) dep atalatyn hrestomatiyalyq kómekshi oqu qúraldaryn jazdy. Qazaq tilinde oqu, jazu, din, últ tili, últ tarihy, jaghyrapiya, sharua-kәsip, jaratylys, t.b. ghylym salalary jayynan paydaly maghlúmattardy bilim beru jýiesining eng tiyimdi jolyn paydalana otyryp berdi.

Býginde qayta janghyrghan Alash ziyalylarynyng enbekteri qazaqy tanym men әlemdik mәdeniyetke sýbeli ýles qosuda. Alash ziyalylarynyng qay‑qaysysy bolsyn, últqa baryn salyp qyzmet etudi basty múrat etken. Múny olardyn, eng aldymen, bilim mazmúnyn jetildiruden bastaghany belgili.

«Últ ústazy» Ahmet Baytúrsynúly 1913 jyly «Qazaq» gazetindegi «Qazaqsha oqu jayynan» atty maqalasynda: «Biz әueli eldi týzetudi bala oqytu isin týzetuden bastauymyz kerek. Nege desek, bolystyq ta, biylik te, halyqtyq ta oqumen týzeledi» - dep jazady.

Osy maqsatta «Oqu qúraly» (1912), «Til qúraly» (1914), «Álipbi» (1914), «Jana әlippe» (1926-1928), «Bayanshy»  (1926), «Ádebiyet tanytqysh» atty oqulyqtar, Teljan Shonanúlymen birge «Oqu qúraly» (1926-1927) dep atalatyn hrestomatiyalyq kómekshi oqu qúraldaryn jazdy. Qazaq tilinde oqu, jazu, din, últ tili, últ tarihy, jaghyrapiya, sharua-kәsip, jaratylys, t.b. ghylym salalary jayynan paydaly maghlúmattardy bilim beru jýiesining eng tiyimdi jolyn paydalana otyryp berdi.

Jýsipbek Aymauytúly, Múhtar Omarhanúly, Qúdaybergen Quanúly, Teljan Shonanúly, Maghjan Bekenúly, Mirjaqyp Dulatúly siyaqty últ ziyalylary tughan halqynyng intelektualdyq dengeyin әriden oilap, әr salada oqu-qúraldaryn jazdy. Býginde atalmysh oqu qúraldaryn zerdelep otyryp, olardyng әdistemelik tәsilderining qarapayymdylyghyna hәm nәtiyjeliligine tәnti bolasyn. Qazir ne kóp, oqytudyng san salaly tәsilderi kóp. Solay bola túra mektep oqulyqtarynda oqushygha qajetti maghlúmattar joq. Bilim mazmúnyna qatysty pedagogtar oqytudyng dәstýrli /reproduktivtik/ jәne qúrylymdyq /konstruktivtik/ tәsilderin sarapqa salyp tartysady. Álbette, búl bilim beruge qatysty jayttar. Búl mәselede edәuir ilgerilegen de shygharmyz. Biraq odan nәtiyje bolmay otyr. Nege? Negesi sol, biz bilim berudi aita beremiz de sol bilimning ózin sóz etpeymiz. Bilim mazmúnyn týrlendirudin, jetildiruding joldaryn aitamyz, bilim mazmúnyn aitpaymyz. Oqulyqtarymyzda kez kelgen týsinikting jýzdegen anyqtamalaryn beremiz de birde‑bir qasiyetin aitpaymyz. Qazirgi mektepterdegi oqytylyp jatqan oqulyqtardyng da basty problemasy osy. Osy túrghyda alash ziyalylary jazghan oqulyqtardyng basty artyqshylyghy olar bilim beruding týrli tәsilderi men әdisnamalyn emes, bilimning basty qasiyetin ghana berudi ústanady. Nәrsening kóptegen qúrghaq anyqtamalaryn emes, bala sanasyna qonymdy jalghyz qasiyetin aitady. Jәne ony balanyng baba tilinde qarapayym auyzeki sózben jetkizedi. Osylaysha onday oqulyqtar oqushynyng egiz qozyday ajyramas dosyna ainalady.

Mysal retinde Ahmet Baytúrsynúlynyng 1926 jyly Qyzylorda qalasynda baspa betin kórgen «Ádebiyet tanytqyshyn» aitugha bolady. Býginde búl oqulyq әdebiyetti qazaqsha tanytatyn birden‑bir klassikalyq múragha ainaldy. Oqulyq deytin sebebimiz, avtor, әrbir úghym týsinikti bayanday otyryp, «núsqalyqty qaranyz» dep eskertip otyrady. Búdan, «Ádebiyet tanytqyshty» Ahmet Baytúrsynúly oqulyq jәne núsqalyq /hrestomatiya/ týrinde eki kitap etip, bilim beru jýiesine ontaylap, arnayy jazghandyghy mәlim bolady. Alayda, oqulyqpen qauyshqanymyzben, núsqalyq әzirge tabylmay otyr.

Ayta ketu kerek, «Ádebiyet tanytqysh» songhy kezde iri teoriyalyq enbek retinde de ghalymdar nazaryna erekshe iligip jýr. Alayda, múnyng ózi búl oqulyqtyng orta jәne joghary mektep oqushylaryna әdebiyetti tanytqyshtyq qyzmetine mýlde kedergi keltirmeydi. Bir jaghynan alghanda búl, qazirde jii aitylyp jýrgen, bilim berudegi oqushylardyng zertteushilik qabiletin arttyrugha da taptyrmaytyn qúral.

Mekteptegi әdebiyet oqulyqtarynda әdebiyet úghymy men ondaghy týrli janrlyq kategoriyalar joghary synyptarda ótiledi. Al uniyversiytetterde kerisinshe tómengi synyptarda ótedi. Biraq, ekeuinde de eshqanday janashyldyq joq ‑ búrynghy kenestik tәsilding kóshirmesi.

Tómende Ahmet Baytúrsynúly әdebiyet oqulyghynyng birneshe artyqshylyqtaryn sanamalap keltireyik:

1. «Ádebiyet tanytqyshtyn» qúrylymdyq ereksheligi - taraulardyn, әrbir jana sabaq taqyrybynyn, jekelegen tújyrymdardyng reti bir-birinen tuyndap otyratyn qisyndylyghynda. Al taqyrypty týsindiru, bayandau tәsilining birden-bir ereksheligi - nәrsening anyqtamasyn aitudan búryn onyng qasiyetin aitatynynda. Yaghni, kez-kelgen taqyrypty týsindiru barysynda biz ýirenshikti deduktivti әdispen emes, kóbine sol deduksiyanyng ózine negiz bolyp keletin joldy ústanyp, nәrsening anyqtamasynan qasiyetine qaray emes, kerisinshe, nәrsening qasiyetinen anyqtamasyna qaray bayandalady. Jәne ony pәlsәpalyq hәm filologiyalyq úghym-týsinikterding ishinde - qarapayym týsinikti tilmen dәl әri shumaqtap (obobsheniye) beriledi. Mәselen, oqulyqtaghy roman, povesti, әngime janrlaryn týsindiru tәsili osyghan dәlel bola alady. Romandy - úly әngime, povesti - úzaq әngime, әngimeni - úsaq әngime dep әrbir janrdyng atauynda onyng mazmúny men formasyn qatar týsindirip ketedi.

2. Ádebiyetti týsindirgende oqulyqta eng aldymen osy sózding ózin anyqtap alu maqsat etilgen. Alghashqy taqyryptan bastap әdebiyet ol ‑ óner, sondyqtan ónerding ózin týsinip alalyq deydi de ony óte úghynyqty, qarapayym sózben bayandap beredi:  «Óner týrli bolady. Bireuler ýy salady, aryq qazady, etik tigedi, arba isteydi, kiyiz basady, ydys isteydi, taghysyn taghy sol siyaqty sharuagha kerek nәrselerdi jasaydy. Bireuler kórikti meshit, kórnekti tam, kórkem suret salady. Ádemi әn, әserli kýi, ajarly sóz shygharady. Aldynghy óner men songhy ónerding arasynda aiyrym bar. Aldynghy ónerden shyqqan nәrseler kýn kóru isine kerek sharua kerek‑jaraqtary. Múny istegende, súluynan jyluy degendey, kórkem boluyn kózdemeydi, tútynugha qolayly, jayly, berik bolu jaghyn kóbirek kózdeydi. Ekinshi ónerden shyqqan nәrseler, jyluyna góri súlu boluy kóbirek kózdelingendikten, kózge kórkem, kónilge jaghymdy bolyp istelgen nәrseler; aldynghy nәrseler adamnyng maqúlyqtyq jan saqtau kereginen shyqqan nәrseler; songhy nәrseler adamnyng jan qoshtau kereginen shyqqan nәrseler. Sondyqtan aldynghy nәrselerdi jasaugha júmsalatyn óner - tirshilik ýshin júmsalatyn tirnek óneri bolady da, songhy nәrselerge júmsalatyn óner - kórkemshilik ýshin jasalatyn kórnek óneri bolady».

3. «Ádebiyet tanytqyshtyn» bilim beru tәsilinde aldymen kýrdeli taqyrypty úghyndyryp alu kózdeledi. Sol arqyly balanyng talghamyn qalyptastyru. Kórkem dýniyege degen biyik talgham qalyptastyrghan oqushy ýshin kez kelgen taqyrypty taldau zәredey qiyndyq tudyrmasy anyq. Osy rette Baytúrsynúly sóz ónerining barlyq ónerding súltany ekenin aita otyryp, biyik talgham qalyptastyratyn aqyndardyng ólenderinen mysal beredi.

Abaydyng kýzdi kýndi suretteui

Súr búlt týsi suyq qaptaydy aspan,

Kýz bolyp dymqyl túman jerdi basqan.

Bilmeymin toyghany ma, tonghany ma?

Jylqy oinap, bie qashqan, tay jarysqan.

Jasyl shóp, bәisheshek joq búrynghyday,

Jastar kýlmes, jýgirmes bala shulay,

Qayyrshy shal-kempirdey týsi ketip,

Ayrylghan japyraghynan aghash quray...

Maghjannyng tolqyndy keskindeui

Tolqynnan tolqyn tuady,

Tolqyndy tolqyn quady

Tolqyn men tolqyn jarysad;

Kýnirenisip kenespen,

Bitpeytin bir egespen.

Jarysyp jargha barysad.

*   *   *

Tolqyn men tolqyn syrlasyp,

Syrlaryn eppen úrlasyp,

Tolqyngha tolqyn erkelep,

Meruert kóbikke oranyp,

Jylanday jýzge búralyp,

Jargha jeter entelep...

Abaydyng әn men kýidi sózben sipattap tanytuy

Kónil qúsy qúiqyljyr shartarapqa,

Adam oiy týrlenip aughan shaqta.

Salghan әn kólenkesi sol kónildin,

Taktysyna biylesin ol qúlaqqa.

Shyrqap, qalqyp, sorghalap, tamyljidy

Jýrek terbep, oyatar basta midy.

Búl dýniyening lәzzaty bәri sonda,

Oysyz qúlaq ala almas onday syidy...».

4. «Ádebiyet tanytqysh» oqushyny qisyndy oylay biluge ýiretedi. Biz kóbine kórkem sóz, kórkem shygharma, kórkem tuyndy degendi jii aitamyz. Alayda, oqushylargha sol kórkemdik qaydan kelgenin aitpaymyz. Ony týsinbegen oqushy әdebiyetting týrli teoriyalyq anyqtamalarymen basy qatyp jatady. Baytúrsynúly oqulyghy anyqtamany oqushynyng ózine shyghartugha ýiretedi. Birinshi ónerding qasiyetin týsindiredi. Osydan oqushy súlulyq, kórkemdik degenderding ónerge qatysty dýnie ekenin týsinedi. Sodan song baryp, tilding mindeti qanday, sózding qasiyeti qanday, sóz óneri degen ne? degen mәselelerdi qozghaydy. Osy taqyryptardan song baryp әdebiyetke keledi : «Sóz ónerinen jasalyp shyghatyn nәrsening jalpy aty shygharma sóz, ol aty qysqartylyp kóbinese shygharma dep aitylady. Auyz shygharghan sóz bolsyn, jazyp shygharghan sóz bolsyn,  bәri shygharma bolady. Shygharmanyng týrleri tolyp jatyr. Onyng bәrin shumaqtap bir-aq ataghanda arabsha әdebiyet, qazaqsha asyl sóz deymiz». Adamgha ruhany qajettilik - sózding asyly ghana degenge sayady.

5. Búl oqulyqtaghy kelesi bir erekshelik - bir taqyryp ayasyndaghy týrli mәselelerding ishki birligi. Ádette, biz oqushylargha sujetti bir taqyryp, kompozisiyany bir taqyryp, olardyng ishindegi týrli bólikterin jeke‑jeke taqyryp etip týsindiremiz. Múnda kerisinshe, barlyghyn bir oidyng jelisimen týsindiriledi. Mәselen kitapta: «Shygharmany jazbas búryn, qanday mәseleni oqushylarynyng aldyna tartpaqshy, sol turaly az ba, kóp pe oilaydy. San oi, san aluan pikirlerding ishinen bireuin negizgi oiynyng qazyghy etedi. Sol shygharmanyng taqyryby bolyp sanalady» deydi de, al shygharmadaghy negizgi pikirding (iydeyanyn) ýstemdigi jóninde: «Qanday shygharma bolsyn, belgili bir iydeyany ýndeydi dedik. Taqyryp, oqigha, jәne onyng qúrylysy, shygharmada qatysushylardyng aralaryndaghy tartys, olardy suretteu әdisteri, týptep kelgende - jazushynyng sol shygharmadaghy aitayyn degen iydeyasyna baghynynqy» dep kórkem shygharmanyng taqyryby auqymdy әri qarapayym týrde týsindiriledi. Onan song sóileuding týrleri «jay sóileu», «aralas sóileu» dep qarapayym mysaldarmen beriledi.

6.  Oqulyqtyng jәne bir ereksheligi kez-kelgen úghym týsinikti qazaqy dýniyetanymmen, obrazdap, salystyra otyryp berui. Búl oqushylar ýshin óte tiyimdi tәsil. Ásirese, taqyrypty este saqtau túrghysynan. Mәselen kórkem tuyndy qalay jazylady. Búl óte kýrdeli mәsele. Kitapta múny týsindiruding eng tóte joly oqushy týsinigine layyqtap berilgen. A) «Dybystyn, sózdin, sóilemning syr-syipatyn tanu, zandaryn bilu - búl ýige kerek zattardyng syr-syipatyn bilu siyaqty nәrse. Kerek zattaryn saylap alyp, ýy salugha kirisu - dybystyn, sózdin, sóilemning jayyn bilip alyp, solardyng әrqaysysyn dúrystap ornyna júmsap, pikirli әngime shygharugha kirisken siyaqty bolady».

Á) «Topyraqtan iylenip kirpish jasalghan siyaqty, dybystan qúralyp sóz jasalghan. Ýiding týrli bolyp shyghuy balshyghynan, kirpishinen, әsirese qalauynan bolatyny siyaqty, әngimening týrli bolyp shyghatyny tilding dybysynan, sózinen, әsirese sózding tiziluinen»

B) «Ólenning únasymy neden bolady? Óleng ghana emes, nәrsening kóbi-aq jarastyghymen únamdy kórinedi. Nәrsening kóbi-aq, negizinde, birdeyligimen, rettiligimen jarasyp, únamdy bolady. Eki qúlaq, eki kóz - sol siyaqty denening qos mýsheleri - ekeui birdey bolsa, jarasyp, únamdy kórinedi. Qoraly qoyday shoghyrlanyp, bet-betimen jýrgen soldattan, sap týzep, qatar túrghan jarasyp, kózge únamdyraq kórinedi».

7. Ahmet Baytúrsynúly bir mәseleni úghyndyrghanda ony týsindiruding barlyq tәsilderin qoldanady. Oqulyq sonysymen erekshelenedi. Oqushy esinde jana dәris úmytylmastay saqtalady. Bir taqyryptyng negizimen birge is‑tәjirbiyelik jaghyn ómirmen baylanystyra bayandap beredi. Mәselen, kórkem sózdi týsindire otyryp, ony kimder qoldanatynyn da jan‑jaqty aityp ótedi: «Aqyndar ghalymdar siyaqty bolghan uaqighany, yaky nәrseni bolghan kýiinde, túrghan qalpynda búljytpastan aityp, dúrys maghlúmat berip, qaqiqattanugha tyryspaydy, túrghan nәrse túrghan kýiinde, bolghan uaqigha bolghan kýiinde aqyngha óte ýirenshikti, jay qalypty, jabayy kórinedi. Onyng bәrin aqyndar óz kónilinshe týiip, óz oiynsha joryp, óz úigharuynsha sýgirettep kórsetedi. Sol ózi úigharghan týrindegi ghalamdy sózben kórsetuge bar ónerin, sheberligin júmsaydy, sýitip shygharghan sózi kórkem sózdi shygharma bolady».

8. Termin mәselesinde birde‑bir grek, latyn ne bolmasa orys sózin qoldanbaydy. Barlyghyn qazaqy dýniyetanymnan, әrbir sózding óz týbirinen, óz tórkinen alyp, sony termin etip týsindiredi. Búl da oqushynyng ózindik tua bitti jaratylysyna layyq, aqylyna qonymdy tәsil.  «Minezderi úqsas biringhay, bir keyipti adamdardy keyiptes deymiz. Minezding belgili bir týrine keyip beretin adamdardy keyipker deymiz. Jomarttyq, sarandyq, batyrlyq, qorqaqtyq, týziktik, búzyqtyq - búlar qay júrtta da bolatyn minezderding jalpy keyipteri. Sondyqtan múnday minezdi adamdar jalpy keyipkerler bolady».

«Úly әngimening óresi qysqa, órisi tarlau týri úzaq әngime dep atalady. Onan da shaghyndau týri úsaq әngime dep atalady».

ә) Tolghau shyn syrly boluy tiyis. Ótirik jay sózge de jaraspaydy. Tolghau siyaqty syrly shygharmagha ótirik jaraspaq týgil, býldiredi. Sondyqtan kýili tolghau kónilde shyn kýy bolghan kýiden shyghuy kerek.

b) Tolghau taza boluy tiyis - nas, bylghanysh, nәjis әdemi nәrseden shyqsa, kónilge qanday әser etedi? Tolghau sózge bylghanysh sóz, bylghanysh pikir qatyssa, o da sonday әser etedi.

v) Tolghau kónilding terendegi kýiinen habar berui tiyis. Kónilding ber jaghynan shyqqan tolghaudyng әseri oqushynyng kónilinde tereng iz qaldyra almaydy» [16, 347 b]. Búl jerde ghalymnyng lirikalyq tekting tabighatyn «jalpy syrly», «shyn syrly», «taza boluy» jәne «kónil terendigi» dep jiktep otyrghandary jay emes.

«a) Tolghau sózi kónil kýiining beyne biyleui siyaqty bolu tiyis. Kýy de, by de birine-biri ýilesip kelgende, súlu bolyp shyghady. Kýy men biyding ýilesui.

ә) Tolghau qysqa boluy tiyis. Kónil kýiining kóbi-aq bir qalypta úzaq túrmaydy. Kónil kýiinen shyghatyn tolghau kónil tabighatyna qaray úzyn bolmasqa tiyis, úzyn bolmaydy da. Naghyz tolghaulardyng kóbi-aq 4-5 auyz ólennen aspaydy.

b) Tolghau әuezdi sózben aityluy tiyis. Adamnyng kónilining kýiin jaqsy bildiretin - kýy men әn. Ánnen songhy kónilge kóbirek әser beretin  - әuezdi sóz, әuezdi sózding әdemisi - ólen. Tolghau kónil sózi bolghandyqtan, әser kýshin kóbeytetin óleng týrde aityluy tiyis. Kóbinese solay aitylady da»

IYә, sózdi tanu, әsirese, әdebiyetti tanu - ghalamnyng ózegindegi asa nәzik ýilesimdilik pen әsemdikti tanudan bastau alyp, tirshilikting qarapayym zandylyqtaryn úghynugha deyin jalghasady. Múny jaratylystyng ózindik qarapayym tilimen sóilete bilu de ‑ óner. Sondyqtan, kez‑kelgen kórkem dýniyening tuu, jazylu, ómir sýru tarihy, eng bastysy onyng óner retindegi qúndylyghy - asa auqymdy mәsele. Kórkem tuyndynyng payda boluy men onyng óner retinde ómir sýrui ózara birlikti qajet etedi. Ónerding shartty zandylyqtary joq desek te, ony tanudyng ózindik erekshelikteri bar. Búl oqyrman talghamymen, onyng qúndylyqtar jýiesimen, kórkemdik qúpiyasyna qoyar talaptarmen tikeley baylanysty.

Osy túrghyda «Ádebiyet tanytqysh» ‑ әdebiyetti tanytudyng shynayy tәsilderin qoldanghan. Sondyqtan oqyrman jýregining tórinen oryn alyp otyr. Kez kelgen kórkem shygharma jaratylystyng syrly sypattaryn kórkem tilmen bayan etedi. Biz әdebiyetti tanuda, taldauda kórkem tuyndylardan sol syrly sypattardy izdeymiz. Al materialdan tys teoriyalar men anyqtamalar oilap tauyp, solardy materialgha telip taldau - baryp túrghan sauatsyzdyq . Ókinishtisi, bizding mektepterde sol sauatsyzdyq saltanat qúryp túr. Ásirese әdebiyetti oqytuda...

Úlan Erkinbaev,

Sýleymen Demiyrel uniyversiytetining dosenti,

filologiya ghylymdarynyng kandidaty

«Abay-aqparat»