Senbi, 23 Qarasha 2024
Janghyryq 14611 70 pikir 27 Qyrkýiek, 2018 saghat 09:45

Olar... jalghan jeltoqsanshylar...

Abai.kz aqparattyq portalynyng elektrondy pochtasyna jeltoqsanshy Saylau Lepesovting maqalasy kelip týsti. Avtor birneshe azamattyng Jeltoqsan kóteriliske qatysqanyna kýmәn keltiredi. Bizding portal týrli pikirlerding ashyq alany bolghandyqtan atalghan maqalanyng bir sózin de ózgertpey oqyrman nazaryna úsynyp otyrmyz. Qarsy taraptyng aitary bolsa, olargha da minber beretinimizdi eskertemiz. 

Abai.kz aqparattyq portaly

San  ghasyrlar boyy myna sayyn dalamyzda nebir shayqas, jan alysyp jan berisken aiqas, alasapyrandar ótken. Sonyng bәri keler úrpaq, bolashaqtyng qamy, ar namystyng aldyndaghy azamattyq paryzdan shyqqan jankeshtilik, tektilikten tughan tegeurindilik. Sol biyik payym-parasatty kisilik pen narkeskendey órminezdi jauyngerlikting arqasynda, batyr babalarymyzdyng  qiyn-qystau, tar soqpaqta synbaghan  sharbolattay qaysar qaytpas erminezdiligining arqasynda, úlan-ghayyr, kiyeli jerimiz әupirimdep býgingi  úrpaghyna  búiyryp, Tәuelsizdik atty tendikke jettik. Osy “myng ólip, myng tirilgen” qazaqtyng basynan keshken qandy zobalanynyng biri, jiyrmasynshy ghasyrdyng 1986-jylghy  Jeltoqsan  últ-azattyq kóretilisi bolatyn.

Búl bodandyqtyng qamytyn kýshtep kiydirgen, otarlau sayasatyna qarsy shyqqan, ar-namysty qazaq  jastarynyng  azattyq  jolyndaghy  janqiyarlyghy, últtyq ruhty tu etip kótergen qaysar jýrekterining  jalyny men júdyryqtay júmylghan júlqynysy edi. Qazaq últynyng tәuelsiz tendigin talap etip, otarlaushy orys imperiyasynyng  shekten shyqqan astamshyldyq  shovinistik pighylyna kókjal minez  kórsetip,  arystanday aibatpen, qaymyqpastan qarsy shyqty. Múzday qarulanghan meyirim-janashyrlyqtan júrday,  úrda-jyq jendetterining  qatygezdigi,  qazaqtyng azattyqqa úmtylghan  órminezdi úl-qyzdarynyng biyik  ruhtaryn syndyryp, jasyta almady. Úryp-soghyp, qan-josa ghyp azaptaghandary etten ótip, sýiekke jetken qorlyqtary jýrekterde saqtauly, múraghattarda  qattauly.

Búl  kýres bodandyq búghauyn ýzdi. Tendik pen azattyqty talap etken biyik maqsat jolyndaghy shayqasta nebir bozdaqtardyng  qany suday  shashylyp, talay taghdyrlardyng tas talqany  shyqty. Jas jauqazynday qaryndastarymyzdyng  ghúmyry gýldey soldy, qyrshyndarynan qiyldy. Abaqtynyng azabyn arqalap, tar qapasta talay tarlandarymyz qorlyqty bastarynan ótkizdi. Sol arda minez, tegeurindi tektilerding tógilgen qany, tartqan azabynyng tóleui bop, Alla taghalamyz qazaq  últyna  Tәuelsiz El boludy búiyrtty.

Bodandyq atty búghaudan, óz eli, óz jerinde jýrip, “ýshinshi sortty” kýn keshuden qútyldyq. Búl jeltoqsan  qaharmandarynyng  jenisi, qaysarlyq pen qayrattylyqtyng jemisi!

Shyn azamattyq pen erlik eskerusiz, eleusiz qaldy demeymiz. Eling ýshin etken enbeging men halqynnyng namysynyng  jolynda  pida bolghan jannyng armany bar ma? Qayrat pen Erbol, Sabira men Lәzzattardyng qyrshynynan qiylyp, qúrban  boluymen  kelgen  myna  býgingi  Tәuelsizdikting baghasyn bar qazaqtyng balasy baghalary haq! Sol yzgharly jeltoqsanda yqpaghan, yntymaghymen  qúrsanghan  jaudy  yqtyrghan,  nayzaghay namysty jastardyng aldy alpystan asyp, jetpiske jetti. Keyingileri  qyryqtyng  qyrqasyna shyghyp, el aghasy-eludi enserude. Azamattyq pen erlikti  ardaqtap, qúrmet tútudy  eshqashan shetke  qaldyryp kórmegen halqymyz,  Jeltoqsan ardagerlerine  de,  erekshe iltipatpen qarap, baghalaydy, tórden oryn beredi. Óskeleng úrpaq jastarymyz da ótken tarihymyzdyng tiri kuәlerinen ýlgi alyp, últymyzdyng namysy jolynda ajalgha tura baryp, tajaldan taysalmaghan, ata-әje, agha-apalarynan ýlgi alugha úmtylady. Últtyq patriotizmning býgingi kóshbasynda  jýrgenderding kóbi-keshegi jeltoqsandyqtar ekeni aqiqat. Ony kýni keshe ghana últtyq qasiretimizge ainalugha  az  qalghan  “jerdi  shet eldikterge satu  jәne  jalgha beru” atty  býgingi  biylikting  jobasyna óre  týregelip,  qarsy  túrghan qarapayym  halyqtyng  arasynda jeltoqsandyq jaujýrekterding kóptep jýrui osy sózimizding aighaghy emes pe?

“Elim, jerim, tilim, qazaghym”- degende óz  qonynan  et kesip  berer, tәuekelden  tartynbas tarlanbozdardyng irilik  pen  kisilik  kórseter  jerde  tartynghan kezderi joq. Alayda osynday  tektilikti  teksizdikting  tasasynda  qaldyryp, “kýrishting arqasynda su ishetin kýrmekter” kóbeyip, “jeltoqsandyq” degen kiyeli atty kirletude. “Bir qaryn maydy bir qúmalaq shiriter” degendey, biren-sarang emes, jeltoqsandyqtargha ýsh qaynasa sorpasy  qosylmaytyn, “Arsyz bolmay ataq  joq, aldamshy bolmay baq qonbas” (Abay) dep úly danyshpan әjuә etken, arzan ataq pen jenil qúrmetke  kenelushiler qatary kýnnen  kýnge kóbende. Búnday jalghan jeltoqsanshylar sol yzgharly kýnge “ýsh qaynasa sorpasy qosylmasa da”, arzan  abroy , ataq  qúmarlar  “jau qashty zamanynyng batyrlary”. Búl endi kórer  kózge, aitar  auyzgha ynghaysyz, óte úyat, ar-imannan bezinuding belgisi demeske sharang  joq.

Búnday jalghan  jeltoqsandyqtardyng bar bileri men bitireri qara bastyng  qamyn kýittep, qolynda  biyligi  barlargha jalbaqtap, jaqsy atty bolyp kórinu, syi-siyapat jasaghansyp “qoldaryna su qúi”... Qarap  túryp, qylyqtarynan jiyrenesin! Arzan ataq, jalghan jolmen beysharasyp jýrip jetken “abyroydy” qay jyrtyghyna jamau qylghysy kep jýr eken dep! Tómen sana-arsyzdyqtan  ayyl  jighyzbaytyn  bolghany  ghoy!

Naghyz jeltoqsandyqtar, últ  patriottary  búnday  arzan  tirlikpen biyik azamattyq  abroyyn  eshqashan ayaq asty etip, arzandamaydy. Búnday soraqy sorlylyqqa  úyatsyzdar,  jaghympaz-jalbaqaylar, ar-ojdannyn (eger ondayy bolsa) bir ayaq asqa, oilanbastan  ayyrbastaugha  arlanbaytyn arsyz jolbiykeler ghana bara alady. Biyik ruhty azamattyqty, oiynshyqqa ailandyryp, órlikpen erlik kórsetken erminezdilikting atyn jamylyp, saudagha  salu qysqasy “perishtening jelegin jamylghan saytan sayqymazaqtyq” jaylauda. Dәl osy “saytandyq” ózim túratyn Almaty qalasy, Nauryzbay audanynyng jeltoqsanshylary arasynda “ósip órken jangda”!

Al býgingi biylikke ózindik oi-pikir bar, aitaryn  jalbaqtamay  qabyrghasyn  qaqyrata  aytatyn aqiqatshy tura minezdi túighyndar emes,  aytqangha jýretin, aitaqqa ýretin, qoljaulyq qolbalalar tiyimdirek. Arbakeshke “asau minez terte teber” jýirikten góri, basyn jerden almas, túghyr, mәstekter únamay ma! Óitkeni, onday qolbala patriotsymaqtar  biylikting  ynghayyna  jyghylyp,  yghyna jýgirip, arnau arnap,  alghys hat joldaudan, “jayau jarys” úiymdasytyryp “úshyp-qonady”. Al  biyshikeshterge  de keregi osy “keremet” “patriot” degen osynday  boluy  kerek dep  jaramsaqtardy  jarylqap, jaghday  jasaghansyp, arqalarynan  qaghyp,  qúlaqtarynan  qasyp  qoyady. Arzan ataq, qúr maqtaugha jany ghúmar jalbaqpaylargha búdan artyq ne kerek? Aq qar, kók múzda otarlaushy imperiyanyng janalghysh jendetterining súsynan seskenbegen, tajalynan taysalmaghan  tarlanbozdardyng  arasyna  kirip alyp,  ishten  iritip,  alauyzdyq  tudyrushylar  da osynau  kýiki  tirlik,  kýibenbay, qortyq  sanaly “bayghústardyn” bar  bitirer  qareketi!  Búnday  tiptegiler erlik, órlik  azamattyq  arda  minezge,  ózinen  oy-sanasy  biyikterge óshtesumen ómirin ótkizedi.

"Elimizdi, jerimizdi shet eldikterden qorghayyq, satqyzbayyq, jalgha da bergizbeyik" dep irgemizdegi Qytay imperiyasynda túryp jatqan qandastarymyzdy qan qaqsatyp,  qysym-qiyanat,  genosid  kórsetuine qarsy  túrugha  shaqyrghanda, Nauryzbay audandyq “jeltoqsan aqiqaty úiym jetekshisi” atanghan Eleusizov  Maqsút  Shahanovich  degen "jeltoqsanshymyz" “biz rúqsat etilmegen mitingige bara almaymyz” dep inge tyghylghan  qoyanday  bolghany  bar. Al osy “batyrymyz”- tayauda Almaty qalalyq mәslihatynyng sheshimimen beriluge tiyesili qalalyq qoghamdyq kólikterde tegin jýru biyleti- “Onaydy" tezirek bermedinder” - dep, shu kóterip, shat-shalekeyi shyghyp, "Onay" ýshin oibay salghan kórinedi. Mine “qazan búzar, ýy tentekterdin” tirlikterining siqy!

Al  onyng  “jogharydaghy  tóraghasy”  biylikting  qalauyna  jaqqan Qúrymbaev Bolat, “mening rúqsatymsyz sheruge barghandar úiymnan quylyp, qara esekke teris mingiziledi” degen pәrmen bergen kórinedi. “Aqymaqtyng qolyna berilgen biylik, adamzattyng qas jauy” degen danyshpannyng sózine qalay qúldyq úrmasqa! Aytqapshy, osy Qúrymbaev Bolatty tanyp-biletinder, búl  adamnyng  jeltoqsangha  ýsh qaynasa da sorpasy  qosylmaydy,  biylikting jeltoqsanshylardy “uystan shygharmau ýshin” jiberilgen  agenti deydi. Dese degendey, jan-jaghyna  jalbaqpaylar  men  jalghan  jeltoqsanshylardan top  qúryp, adal azamattargha qarsy “shep” ashyp, ýy ishinen ýy tikken biriktirushi emes, iritushi bireu ekenine kuәmiz!

Al osy toppen ymyralasyp, ym-jymdasqan “qújattardy qoldan jasaudyng maytalmany” - Qúspekov Beysenbay Sayfollaúly degen azamat bar. Aytqan aqy-púlyn alaqanyna  salsang boldy, “jeltoqsangha qatysyp zardap shegushi, qughyn-sýrgin kórgen” degen arnayy qújatty qoldaryna ústatady. Búl “iygilikten” kende qalmaghandardyng kóbi, osy úiymdarda keude qaghyp, jalghan jeltoqsanshy kuәligimen jalghandy jalpaghynan basuda. Beysenbay Qúspekovtyng  resmy  qújattardy qoldan jasap, jalghan jeltoqsandyqtardyng  sanyn  arttyrghany  sonshalyq,  jasandy jolmen tiyisti jenildikterdi paydalanyp jýrgenderdi anyqtaudy arnauly organdardyng qúzyryna qúlaq qaghys ettik. Osynday jalghan  jeltoqsanshy  kuәligin  alyp, aqtalyp, qughyn-sýrgin qúrbany atanghan bir әuletting  ýmbetteri – Eleusizov Maqsút Shahanovich (1958j.t), Eleusizova Aygýl Shahanovna (1960j.t), Mukataeva Lazzat Shahanovna (1968j.t).  Búl  bir janúyadan taraytyn “ýshtiktin”, jeltoqsan  kóterilisine  qatysqanyna  kýmәn  keltirushiler  kóp.

Al, óz basym óte jaqsy tanityn, kommunisttik qyzyl imperiya kezinde, Almaty irgesindegi «Kamenka» (qazirgi Tausamaly yqsham audany) kolhozynda bas agronom  bolyp  qyzmet  atqarghan,  qyp-qyzyl  kommunist- Tәjibaev Júmabay da  keyingi jyldary (zeynetkerlikke shyqqan son) jeltoqsan kezinde “qughyn-sýrgin kórgen, zardap shegushi” bop, ardager atanypty. Búl aghamyzdiki  endi,  ótirikting  óte anayy, arsyz týrine jatqyzugha bolady. Qyzyl kommunistik iydeyasyna ant bergen imperiyanyng “has jauyngeri” Júmabaydyn,  jeltoqsangha  qatysugha,  barugha  jýregi de daualamaghany aqiqat. Onday “kózsiz erlikke” barghan Júmekenning kózine kók shybyn ýimeletip, it jekkenge  aydalary  anyq  edi.  “Jauqashty  zamanynyn” taghy bir “batyry” - Júmabay Tәjibaev aghamyz. “Úyalmaghan búiyrmaghannan nesibe alady” deydi  búndaydy  qazaq!  Keyin bәri anyqtalghanday, sol kezde alandaghy jastar arasynda KGB-nyng  (memlekettik qauipsizdik komiytetinin) shtattaghy jәne shtattan tys tynshy-jansyzdary kóptep jýripti. Olargha berilgen  arnayy  tapsyrma - qyzu qandy, albyrt jastardy, týrli qiytúrqy-arandatu arqyly,  tәrtipsizdikter men  búzaqylyqtargha  ýgittep, qylmysqa iytermeleu sekildi jymysqylyqtarmen ainalysu. Bir sózben aitqanda,  arandatushy - provokatorlar!  Mýmkin, Tәjibaev  Júmabay  osynday  “memlekettik tapsyrmamen” qatysuy bek mýmkin! Al “aqtaluyna”, sol bayaghy Beysenbaydyng “qol sharapaty” tiygen kórinedi.

Ótirikting – qadamy  qysqa, kóp úzamay arty ashylady. Aqiqat pen Shyndyq týbinde  jeniske jetedi. Óitkeni, onyng arqa sýieri - bir Alla Taghala!  Jik-jikke, top-topqa  bólinuge  bastaytyn  bәtuasyz, beysharauy pendelikten aspaytyn, kýiki minez, kýibeng tirlikten basqagha qauqarsyz, bar bitireri yrdu-dyrdu, iship-jeuding tóniregindegiler “jeltoqsanshy” degen ardaqty atqa kir keltirude. Ásirese  keyingi kezderi jauynnan keyingi, kerenqúlaqtay qaptauda. Naghyz jeltoqsandyq qaharman-ardagerler, elding ertenine, úrpaqtyng keleshegine alandaydy. Arzangha aldanbaydy, mayda-shýideni maldanbaydy. Qazaqtyng qamy, últymyzdyng mýdde-múnyna qabyrghalary qayysyp,  jer men  tildi, últtyq  qúndylyqtardy qorghau jolynda jan beruge әzir naghyz kókjaldar búlar! Ústanghan sertteri - “malym - janymnyng  sadaghasy, janym - arymnyng sadaghasy”. Namysty erding - anty osy!  Al, namys ólgen jerde, qasiyet túraqtamaydy.

Auyrlau bolsa da aqiqatyn aittyq. Tura sóilep, aqiqatyn  aytsan, aghayyngha jaqpaysyn “búra” sóilep, “búghyp” jýrseng ghana, senen jaqsy  adam joq. Býgingi  jebir biylikting jeteginde ketpey, “qisayghanyn týzeuge, qynyrayghanyn kýzeuge” at salysyp, opponenttik pikirde jýrgenderge  jauyghyp, biyliktegi biyshikeshterding qasy-qabaghymen qimyldaugha “qúshtarlyq” abroy  bermeydi. Qúbylmaly  dýniyening qúly bolyp, qu qúlqynyn ghana oilau-naghyz moralidyq azghyndau, pendauy mesheldik, adamnan góri hayuangha jaqynyraq tirlik sanalady. Búl jazghandarymyzdyng  shyndyq pen aqiqattan alshaq emes ekeni Allagha ayan. Niyetimizde kórealmaushylyq ta, qyzghanysh ta joq, tek jamandyq pen ekijýzdilik atty kesel-kesapatqa tosqauyl qoiy ghana bolghanyn eskertemiz!

Saylau Lepesov, jeltoqsanshy

Abai.kz

70 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3234
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5364