Qazaq halqynyng qoghamdyq sanasynyng tanymdyq qabatynda býgingi kýni kýrdeli ózgerister jýrip jatyr. Qazaqtyng dәstýrli dýniyetanymyndaghy búl ózgerister ertengi kýngi qazaqtyng qanday halyqqa ainalatynyn, birtútas halyq bolyp tarih sahnasynda qalady ma, joq әlde týrli etnikalyq birlikterge bólinip, salt-dәstýri men mәdeniyeti bólek halyqtargha ainalady ma, bolmasa bir-birimen qyrqysyp, mýlde joq bolyp ketedi me? – degen kýrdeli súraqtargha jauap beretin bolady. Qazaq dýniyetanymyndaghy búl ózgerister Tәuelsizdikpen birge kelgen «deiydeologizasiya» ýderisimen birge keldi. Ózining últtyq iydeologiyalyq ústanymyn aiqyndamaghan memleket halqy syrtqy kýshter baghyttap otyrghan diniy-ruhany ekspansiyanyng qúrbandyghyna ainaldy.

Olar ózderining ruhany ekspansiyasyn ruhany ómirding bar salasyna baghyttady. Din, muzyka, moda t.b. salalaryn týgelge juyq qamtydy. Sóitip qazaq ruhaniyaty talaugha týsti. Keshegi Kenes ókimeti kezenindegi qazaq halqy men qazirgi qazaqtyng arasynda at pen týiedey aiyrmashylyq bar. Ol kezende qazaq ruhaniy-mәdeny tútastyghy bar, birtútas halyq edi. Qazirgi qazaqta sol tútastyq joghaldy. Onyng joghaluyna yqpal etken jogharyda aitylghan  ýderister bolghanyn qaytalap jatudyng qajeti joq. Búlardyng ishinde diny aghymdardyng yqpaly, әsirese, uahhabiylik-salafiylik aghymnyng yqpaly bәrinen de joghary boldy. Búl baghyttaghy yqpaldyng pәrmendi boluyna sol kezendegi QMDB basshylyghy belsendi әreket etkenine bәrimiz kuәmiz. Ol kezende QMDB bir jaghynan, qauipsizdik organdarymen birigip sopylarmen kýresse, ekinshi jaghynan QMDB Qúran kitabyn ataqty  sələfiylik təpsirshi As-Saadiyge  (Saud memleketining eks-mýftii Usayminning ústazy) sýienip audarghan Elimir Kuliyevting oryssha audarmasyn on myng tirajben(10 000) bastyryp, Preziydent Nazarbaevtyng syilyghy dep Qazaqstan meshitterine taratuy boldy. http://www.gorodpavlodar.kz/News_1013_4.html). Qazirgi kýni ol kitaptyng ziyandy ekeni anyqtalyp, qoldanystan shygharyldy. Biraq ol kitaptan qalghan tanym-týsinik QMDB imamdarynyng sanasynda saqtalyp qaldy. Uaghyzdaryn sol bayaghy sarynmen jýrgizip keledi.

Ras. Qazir meshitter «Hanafy mazhabyndamyz» – dep aitatyn boldy. Onda da tek, namaz oqyghanda «amindi ishten aityndar», «ayaqty taltaytyp túrmandar» t.s.s. syrtqy formagha nazar audaryp, ishki mazmúngha ózgeris engizgen joq. Sol bayaghy uahhabiylik-salafiylik tanymmen sabaqtas arab dәstýrshildigin saqtap qaldy. Arab dәstýrshildigi men uahhabiylik-salafiylik tanym arasynda aitarlyqtay aiymashylyq joq. Solay bolghandyqtan әli sol bayaghy әruaqpen kýresu, Allagha serik qospau turaly uaghyzdar jalghasyp keledi. QMDB atynan shyghyp, osy joldy uaghyzdaghan A.Smanov, A.Quanyshbaev siyaqty uaghyzshylar qanshama jastyng tanym-týsinigin qazaqtyng ruhany bolmysynan alshaqtatty. Jyraularymyzgha jyn jetektetti, әuliylerimiz basyndaghy shyraqshylardy «esekbastargha» ainaldyrdy. Ol uaghyzshylar biraz uaqyttan beri syrtqa ysyrylghanday bolyp edi, songhy kezderi qayta efirge shygha bastapty. QMDB baghytynyng qazaqtyng dәstýrli diny tanymyna say kelmeytini turaly qanshama maqalalar jazdyq, dәleldedik. Biraq, QMDB sol bayaghy әueninen bas tartatyn týri joq (Songhy kezde bir kýdik payda bola bastady. QMDB-gha bas tartugha mýmkindik bermey otyrghan basqa bir kýsh bar siyaqty. Áytpese, QMDB-nyng qazirgi basshylyghynda qazaqtyng dәstýrli dininen habary barlyghyna kýmәnim joq).

Ótken jyly Elbasynyng «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» atty baghdarlamalyq maqalasynan keyin qazaqtyng basyn qayta biriktiretin kýn tughanday bolyp kórinip edi. Sony arqalanyp, qazaqtyng basy birikse eken degen ýmitpen birneshe maqala jazyp ta tastadyq. Azdap qazaq ruhaniatyna betbúrys jasalghanday bolyp, dinbasyn auystyryp, әuliyeli jerler turaly derekterdi jinap, ótkendi eske alyp degendey silkinip qalyp edik. Tipti ótken jyldan beri keybir qalalar men oblystarda mektep oqushylary arasynda jyr-dastandar jattatyp, sayys ótkizip, qomaqty jýldeler tigip, qazaqty qaytadan óz ruhany arnasyna búrudy qolgha aldy. Búl óte quanarlyq jaghday. Biraq sol quanarlyq jaghdayda bizdi quanta qoymaytyn taghy bir kiltipanymyz bar. Ol - elimizdegi ruhaniyattyng dingegi bolyp sanalatyn meshitterimizding әruaqty joqqa shygharatyn baghytynan ainymauy. Olar qazaqtyng san ghasyrlyq ruhany dingegi bolghan dәstýrli diny tanymynyng negizi – sopylyqty, sol negizde san ghasyr boyy qalyptasqan qazaq ruhaniyatynyng jauharlaryn joqqa shygharudan tanar emes. Elbasynyng «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyruynda» asty syzyp aitylghan «Últtyq salt-dәstýrimiz, tilimiz ben muzykamyz, әdebiyetimiz, joralghylarymyz, bir sózben aitqanda, últtyq ruhymyz boyymyzda mәngi qaluy tiyis» degen sózderin de qaperge almaytyn siyaqty. Múnyng ózi qazaq arasynda oiy bar azamattardy dinnen bas tatugha deyin aparyp jatqanyna kuә bola bastadyq. Mysaly, Feysbuk paraqasynda myna bir jazbany oqyp, kóshirip alyp edim, (avtorynyng atyn kóshirmeppin) endi sony nazarlarynyzgha úsynayyn: «Milary dinmen ulanghan diny dýbərəlardy kórsem qúsqym keledi bar ghoy. Bizding elde ong ózgeristing bolmay túrghany osynday dýmshelerding kesirinen. Keshegi dene shynyqtyru múghalimining әreketin qos qoldap qoldar edim óz basym. Sol namaz oqyp jatqan oqushylar erteng ózine de, elge de ziyandy dýbərə bolyp shyghatynyna esh kýmәnim joq. Ótkende Sayragýl qamaudan bosap shyqqan kýni týnde Alatau restoranynda Abzal Qúspannyng osy Sayragýldi shygharyp alugha Hiuman Rayts halyqaralyq adam qúqyghyn qorghau úiymynyng sinirgen enbegin aita kelip "Men ýshin búl adamdardyng dәrejesi kez-kelgen músylmannyng dәrejesinen kem emes" dedi. Abzaldyng osy sózimen tolyq kelisemin. Óz basym әsiredinshilderdi bylay qoyghanda Hanafy mashabyn dәripteymiz dep jýrgen ózimizding diny basqarmanyng aityp jýrgen dininen әldeqashan bezip ketkenmin. Biraq Qúday men Payghambardan bezgen joqpyn. Eger bizding dinimiz bizdi órkenitke bastamasa onday dindi qabyldamaymyn. Bizding diny basqarma jastardyng boyyndaghy otansýigishtik qasiyetti joyyp jiberude. Al negizinde músylman adam otansýigish boluy kerek. Músylman adam qazaqy bauyrmal boluy kerek. Músylman adam әdiletsizdikpen kýresui kerek. Músylman adam ózin ghana emes basqa adamdardyng da problemasyn oilauy kerek edi. Osynyng bәri bizding elde kerisinshe bolyp jatyr. Endeshe ózimizdi músylmanbyz dep aldamay-aq qoyayyq». Mine, kórip otyrsyzdar, búl jazbany qazirgi elimizdegi meshitterding ústanghan baghytyna berilgen bagha dep qabyldauymyzgha bolady. Al, búdan da soraqy pikirler bar. Solargha da kezek berip kórelik. FB-da Mihael Sherimbek atpen belgili azamat ózining paraqshasynda bylay depti: «GhIBADATTAR NE ÝShIN QABYL BOLMAYDY YaKY DÁRET ALGhANDA KÓTTI QALAY JUU KEREK?
Diskleymer: Úly mәrtebeli ....  shayhylarynyzdyng 5 jyl liysenziyalanghan medresede oqyp, "Islam sharighaty" kursyn tamamdap, arab tilining "Sarf" hәm "Nahv" kitaptaryn da ayaqtap, Qúran Kәrimning 4 parasyn jatqa biletinin aldyn-ala taghy da eskertip ótkim keledi. Sondyqtan, ... jasaghysy yaky dinityshu sindromymen pikir qaldyrghysy keletin dindarlar* ary oinasyn. Úly shayhynyng qaharyna úshyraysyndar, tegi! Rahmet.
________________________________
Jalpy, kez-kelgen dinge janadan kelgen adam jaratushymen baylanys jaghdayyna jaqyndap ghibadat jasauynyng alghashqy qadamdaryn dәretti dúrys alu erejelerinen bastaydy. Bizde de solay boldy. Dәrethanagha kirgen kezde, «Áuzý billәhy miynәl hubsi, uәl habaisty» bar niyetpen aityp kirip, barynsha taza bolyp shyghugha tyrysatynbyz. Nege? Óitkeni, ishkiyiminde nәjis qalyp ketse, ghibadatyng qabyl bolmaytynyn múghalimder qatang eskertetin. Mening bar qorqynyshym sol bolatyn» dep kelip, ary qaray bylay dep jalghastyrady: «Key-keyde kýlip almaq maqsatynda hәm býgingi músylman qoghamynyng beyshara haline kezekti ret kóz jetkizu ýshin islamy sayttar men forumdardy qarap túratyn әdetim bar, -dep bastaydy da, әri qaray sayttardaghy jazylatyn mәselening sol dәret pen sol siyaqty úsaq-týiekten asa almaghandyghyn tilge tiyek etedi. Sonyn bylay qortyndylaydy: «Dinning qay jaghynan jýrek tynyshtyghyn izdep, kelging kelse de, týbinde osy kótting dәrejesine qayta orala beresin, orala beresin...
Jay ghana islamy sayttar men meshitterding resurstaryna kirsem, Júmada talqylanatyn mәngilik taqyryptar bar. "Talaqtyng dindegi ýkimi", "Orazanyng 10 artyqshylyqtary", "Ghaybattyng ýkimi", "Islamdaghy 4 әiel aludyng ýkimi", "Sadaqa mәselesi", "Áyelding hәm erkekting aqysy"… Men meshitke barghym kelmeydi. Tizesi shyqqan barsha adam jalyqqan taqyryptar ghoy, bәri de...
- NEGE? Nege meshitterde progressivti músylmannyng qazirgi qoghamdaghy orny turaly, Islamdaghy ghylym turaly, Músylmannyng tehnologiya jetistikterin qoldanu sharttylyqtary turaly, Músylmannyng әlemdik izgilikterge qosuy tiyis ýlesi jayly jaqsy uaghyzdardyng ornyna ýnemi kótti qalay juu turaly uaghyz estuimiz kerek? – dep qortyndylaydy.

Aytyp otyrghanynda shyndyq bar ma? Bar! Ókinishke oray, bizding QMDB qogham ishindegi múnday narazylyqtargha moyyn búrar emes. Onyng sebebin biz sol QMDB uahhabiylik-salafiylik baghyttan bas tartqanymen, arab dәstýrshildiginen bas tartpauynan  dep týsinemiz. Sonyng saldarynan qazaqtyng dәstýrli diny tanymy meshitterge әzirge bas súgha almay keledi. Basqasha aitqanda, qazaqtyng bar ruhaniy-mәdneny bolmysynyng ózegi bolghan diny týsinik-tanymdar QMDB meshitteri ýshin jat.

Endi osy jerde qysqasha qazaqtyng dәstýrli dini men arab dәstýrshildigine qatysty qysqasha týsindirip ótu qajettigi tuyndap otyr. Óitkeni, dinnen habarsyz kópshilik Islam dini bir emes pe dep oilauy mýmkin. Din bir bolghanymen sol dindi qabyldau, týsinu әrtýrli bolyp keledi. Mysaly, qazaqtyng Islamdy qabyldauynda mynaday erekshelik bar. Biz Islamnyng ózin din jәne sharighat dep, ekige bólip qarastyramyz. Sharighat – adamnyng tәnine, jalpy materialdyq dýniyege qatysty mәselelerdi qarastyratyn zandar jýiesi. Din bolsa adamnyng ruhyna, ruhany bolmysyna qyzmet etedi. Sondyqtan da qazaqta ruh-әruaq qazaqy diny tanymnyng ózegi dese bolady. Qazaq ýshin ruhty moyyndamau – dinsizdikpen ten. Úly Abaydyn:

Aqyl men jan ózim, tәn meniki,

Men menen menkining maghynasy eki.

Men ólmekke taghdyr joq әuel bastan,

Meniki ólse ólsin, oghan beki, - deuinin  astarynda ýlken mәn jatyr. Óitkeni, qazaq jan men tәndi teng kórmeydi. Jandy (ruhty) әrkezde joghary qoyady. Tәndi uaqytsha, jandy-ruhty mәngilik kategoriya dep biledi. Abay atamyzdyng myna óleninde búl mәsele bylay tújyrymdalady:

«Tabighat ólse óler, adam ólmes,

Biraq ol qayta kelip oinap, kýlmes.

Men menen menikining airylghanyn,

Óldi – dep, at qoyypty ónsheng bilmes». Demek, adamnyng tәni ólse de, jany ólmeydi. Ol eki dýniyede qatar ómir sýretin mәngilik jaratylys. Sondyqtan da  qazaqy diny tanym ótkinshi ómirdi emes, mәngilikti, eki dýniyeni qatar qoyady. Eng bastysy qazaqy diny tanymda ghibadat basty oryngha qoyylmaydy. Basty oryngha adamnyng kisilik bolmysy qoyylady. Búl dinning talaptaryna say keledi me? IYә, say keledi. Qúranda «Asyr» sýresinde adam balasynan eng aldymen imandy boluyn, jaqsy amaldar jasauyn, әdiletti boluyn, әri bar nәrsege sabyrmen qarauyn talap etedi. Abay atamyz Qúrannyng osy sýresin bylay dep tәpsirlegen eken:

«Mahabbatpen jaratqan adamzatty,

Sen de sýy ol Allany jannan tәtti.

Adamzattyng bәrin sýy bauyrym dep,

Jәne haq jol osy dep әdiletti.

Osy ýsh sýy bolady imany gýl,

Imannyng asyly ýsh dep sen tahiq bil,

Oylan daghy ýsheuin taratyp baq,

Basty bayla joyna malyng týgil.

Din de osy, shyn oilasang taghat ta osy,

Eki dýnie búl tasdiq –Haqtyng dosy.

Osylardy búzatyn jәne ýsh is bar:

Payda, maqtan, әuesqoy – onan shoshy.

Ruza, namaz zeket, haj – talassyz is,

Jaqsy bolsan, jaqsy tút bәrin tegis.

Bastapqy ýshin bekitpey, songhy tórtti

Qylghanmenen tatymdy bermes jemis». Demek, dinge bet búru tek taghat-ghibadat emes, aldymen adam ózining adamy bolmysyn qalyptastyruy. Qazaqtyng barlyq ruhany qazynasy adamnyng osynday adami, kisilik bolmysyn qalyptastyrugha baghyttalghan. Sonyng arqasynda ghana qazaq dalasynda týrmeleri bolmady, jesirin jylatpady, jetimin qanghytpady. Býgin kelip sol ruhany qazyna qoghamnyng ruhany beynesin, adamy bolmysyn  qalyptastyrudan  tys qalyp otyr. Onyng ornyn qazirgi kýni arabtyng tanym týsinigi basty. «Bes paryzdy oryndasang boldy, jәnnәtting tóri seniki» deytin uaghyzshylar shyqty. Biraq, búl jerde ol turaly sóz qozghamaymyz. Ol jeke, arayy maqalanyng taqyryby.

Alayda, meshitterdegi osy arab dәstýshildigine negizdelgen diny uaghyzdar qazaq halqynyng belgili bir bóligin basqa dinge bet búruyna yqpal etip otyr. Meshitterdegi qazaq ruhaniatyna qarsy aitylyp jatqan uaghyzdardan sharshaghan halyq týrkining kóne dini Tәnirshildikke bet búra bastady. Eng ókinishtisi – olardyng qatarynda qazaq ziyaly qauym ókilderining kóptigi desek artyq aitqandyq emes. Sonda myna qazaq qoghamy qayda bara jatyr? Búl súraqtyng jauabyn beru onay emes. Búl súraqtyng artynda birneshe súraq túr. Birinshisi, QMDB ústanghan baghyt nelikten qazaq bolmysyna bet búrmaydy? – degen súraq. Ekinshisi, Tәnirlik dinge bet búrdyq – dep jýrgen azamattardyng oiynda ne bar? Búl da qazaqty ishtey irituge baghyttalghan kezekti «proekt» emes pe?- degen súraqtyng basy qyltiyady. Biraq, qansha qiyn bolsa da búl súraqtargha jauap berilui tiyis. Egerde búl súraqtargha jauap berilmeytin bolsa, onda ertengi kýni qazaq halqynyng tarih sahnasynda halyq retinde qalu-qalmau mәselesi tuyndaghaly túr. Oilanayyq.

Zikiriya Jandarbek

Abai.kz