Júma, 22 Qarasha 2024
Ádebiyet 6634 4 pikir 3 Qazan, 2018 saghat 09:01

Myng týie jәne kesteshi qyz

Elbasynyng ósiyeti

Kópti kórip, qariya jasqa kelgen Elbasy, alghyr oily jas azamatqa el tizginin tapsyrypty. Jas Elbasy ózine senim artqan abyz elbasydan úmytpay jýretindey bir ósiyet aityp beruin ótinipti. Sonda, abyz elbasy myna shaghyn hikayany aityp bergen eken:

«Qoja birde kók esegine minip, ony balasyna jeteletip  bazargha kele jatady. Jolyqqandar:

— Úyatsyz, esekke ózi mingenshe ana qarshaday  balasyn mingizbey me! – dep, sógedi. Múny estigen Qoja  balasyn mingizip, ózi jetelep jýredi. Qarsy kelgender:

— Aqymaq shal, jap-jas balany mingizgenshe ózi minip  jýrse jón emes pe! - dep, mineydi. Búl sózdi qúlaghy shalghan Qojekeng endi balany mingestirip alyp  jýredi. Aldynan kez kelgender:

— Onbaghandar, júdyryqtay esekke ekeui birdey  minip alghanyn qarashy! - dep kijinedi.

Mynanday sózdi  estigen son  Qoja  esekten  týse qalyp, balasyn qasyna alyp jayau kele jatady. Jolda úshyrasqan bireuler:

— Ha...ha... myna bisharalardy qara! Ógizdey esekti bos jetelep jayau kele jatyr! - dep,  keleke qylady. Sonda amaly qúryghan Qoja, balasyna qarap:

— Balam, endi ne isteymiz?!  Endi, esekti  kóterip aludan basqa amal qalmady... depti».

Abyz elbasy, jas Elbasygha: «Men úzaq jyl el basqarghanda, dәl osy hikayadaghy kýidi basymnan keshumen boldym. Amaldyng bәrin jasadym, biraq elding synynan qútyla almadym, endi sen esh syngha úshyramaytyn bir amal tap!» depti.

Jas Elbasy dәruishting keypinde kiyinip saharada jayylyp  jatqan elin aralyp, el ishindegi talay-talay sheshender men kósemderden ne qily әngime tyndap, eshkimning synyna úshyramaytyn amal joq ekenine әbden kózi jetedi. Biraq, eng sonynda auyl shetindegi «jalghyz shal» dep, atalghan mýsәpir qariya: «Amal joq degen nәrsede de amal bar!» depti. Búl sózding mәnisin súraghanda, qariya  myna tәmsildi aityp bergen eken.

 

MYN  TÝIE  JÁNE  KESTEShI QYZ

Búl búdan eki jarym ghasyr búryn bolghan oqigha eken. Atamnyng atasynyng atasynan jalghasqan әngime ghoy. Al, býgin sol anyz sekildi bop ketken әngimeni kópshilikke aitudyng sәtti týsti:

Áueli, myna qyzyqty qaranyz!  Sheber qyzdyng óz aty  úmytylghan  sayyn  el  ataghan aty tipti, jayyla týsken.  Aqyr sonynda qyzdyng Asyljan degen atyn  tughan ata-anasy ghana bilgen.

«Kesteshi qyz» atyn shartaraptyghy  el basshylarynan  bastap balagha deyin estigen, әigili bolghan.

Onyn  danqyn osylay shygharghan sheber qyzdyng biz kestemen kestelegen órnekteri edi. Kestesining boyauy kempirqosaqpen talasqan, deydi. Bederlegen gýlderin  ósip túrghan gýlden ajyratu qiyn, deydi. Beynelegen  sandughashy  mata betindegi jansyz beyne bolsa da  әuezi qúlaqqa  kelgendey bolady, deydi. Búl, deydi-deydining әbden anyzgha ainalghan kezi eken.

Jas qyz búl keremet ónerdi sheshesinen ýirenipti. Ol sheberlik onyng әjesinen auysqan, desedi.

Osy keremet ónerdin  qúpiya  kilti  bayaghy әuletten beri joghalmay kele jatqan  almastan soqqan bizde bolsa kerek. Biz qanday matagha ne kestelese de jýzi esh múqalmaytyn, jýzinen tógilgen týsti jipterdi matagha óz óninen de asyryp týsiretin óte ghajap asyl aspap bolypty.

Kýnderding kýninde, danqy ózinen de asyp bara jatqan  «kesteshi qyzdy» Han aldyna shaqyryp alyp mynanday jarlyq beredi:

«Alaqanday aq matagha myng týiening beynesin syighyzyp kestelep әkel! Ejenhangha syigha tartam. Alty ay uaqyt berem. Bitirseng hanymym bolasyn, bitirmeseng basynnan aiyrylasyn!» depti.

Kesteshi qyz ýiine kele sheshesimen aqyldasyp  iske kirisedi. Kýndi – týnge, týndi – kýnge jalghap, almas bizben alaqanday matagha týiening beynesin kesteleydi. Talay qiyq mata týie suretine tolyp, kereksiz  bolyp qala beredi. Alaqan kólemindey matagha eng kóp degende, jýz týie siypty. Endi, qalghan 900 týieni qayda, qaytip sighyzady?!

Qyzgha jany ashyghan eldegi talay dana, neler aqylman, neshe qily óner iyeleri  kelip ne qily aqyl, aila izdese de bәrining jetken jeri osy bolypty.

Aqyry el syilaghan bir dana qariya: «E, qyzym! Búl aqylgha simaytyn nәrse, Han sening ónerine emes, jayylghan danqyng ýshin basyna qyzyghyp otyr. Jalynyp janyndy súra!» degen, kenes beripti.

Janynan  baz keshken jas qyz el aralap, kezbe bolyp ketipti. Jarlyq bituge  bir apta qalghan kýni kesteshi  qyz iyen dalada múngha batyp kele jatsa, jol  boyyndaghy jalghyz aghashyng týbinde otyrghan bir diuanany kóredi.

Qyz búrylyp baryp, gýl kestelegen  betoramalyn  oghan sadaqagha beripti. Diuana jigit jalt etip qyz jýzine kóz salyp:

«Nege qayghygha batyp jýrsin?» dep, til qatypty. Kesteshi qyz  bastan keshken  jayyn bir-eki auyz sózben bayandap, búrylyp kete bergen sәtte diuana jigit:

«Aqylgha sighan týie, alaqanday matagha da siyady ghoy!» depti. Osy sóz qyzdyng kókirek kózin jarq etkizip, beytanys jangha tandana qarap qalypty. Onyng ýstindegi kiyim kiyisi de qyzyq eken. Qabat-qabat kiyingen. Syrtynda qalyng aq shapan, onyng ishinde  qalyndau kók shapan, onyng ishinde  júp-júqa jasyl shapan, onyng ishinde júqaltang qonyr shapan. Shapandarynyng ishinde taghy sonday óng týsti qabat-qabat jeydelerding jaghasy kórinedi.

Kesteshi qyz, tandana túryp, «Qalaysha búlay kiyinesin?» dep, súrapty. Diuana jigit:

«Tórt mezgilding kiyimi týgel ýstimde jýredi. Mezgil kelgende bir-birlep sheship, bir-birlep kiyinem» deydi, «Qazir qystyng aqyry da tayap qaldy...».  Kesteshi qyz taghy da tanyrqay túryp: «Nege diuana bop kettin?..» dedi. Diuana: «Jaman men jaqsyny  aiyryp taniyn degem...».  Kesteshi  qyz alystap ketip bara jatqanda  diuana taghy da:

«Aqylgha sighan bәrine siyady!» dep, aighaylapty.

Sol kýni týnde, kesteshi qyz týs kóredi. Týsine kýndiz kórgen diuana jigit kiredi. Ol qyzgha óz alaqanyn jayyp kórsetip túr eken, deydi.  Jigitting alaqanynda bir-birine túmsyghyn tirep qarama qarsy eki týie túr. Álgi eki týiening әrbirining ishinde qabattasqan taghy bir týie, onyng ishinde jәne týie, odan taghy biri, taghy bireui... osylaysha birining ishinde biri túryp kishireygen sayyn kishireye beretin  kishkene týieler sonau alaqannyng eng týbine deyin búldyrap kóz tartady.

«Aqylgha sighan!..» dep, sanq etken dauystan qyz selk etip oyansa, qúlaniyektep tang atypty. Qyz ornynan úshyp túryp, qos búrymy tirsegin  sabalap ýiine qaray qústay úshady, kire sala kestesin qolyna alady...

Erteng jarlyqtyng songhy kýni  degende, tolghan ay tughan keshte, qyz alaqanday  aq matagha  bir-birine túmsyq tiregen  eki týiening әrbirining ishine birinen keyin birin kishireyte otyryp, 499 týieni kestelep te bitiredi. Sóitip, túmsyq tirgen eng syrtaghy eki ýlken týiening әrqaysysy bes jýzden osylay myng týie kestelenipti. Túmsyq tiregen  eng syrtqy eki ýlken týiemen  qabattasqan týielerding eng songhy  ishindegisi  sirkedey  óte kishkene bolsa da týie ekeni kórinip-aq túrypty!

Sóitip, bir-birine túmsyq tiregen syrtqy eki týiening әrbirinde bes jýzden solaysha, aq matada  myng týienin  ghajap beynesi  kóz tartady!

Han da aitqanyna jetipti, kesteshi qyz hanym bolypty. Han әlgi diuana jigitti izdep tauyp, óz qyzyn berip uәzir etipti.

Osydan keyin Han: «Aqyldy aitqan adam aqyldy bolsa  da, aqyldy iske asyrghan  adam odan da aqyldy» degen  naqylyn halqyna amanat qaldyrypty. Qyzdyng ghajap kestesin Ejenhangha syilap, halqyn auyr salyqtan azat etipti.

Búl aqylman han Abaq Kerey qauymynyn  Kógeday degen hany eken, deydi. Kesteshilik óner kerey qazaqtaryna  osy sheber qyzdan miras bolghan desedi.

Abay Mauqaraúly, jazushy-jurnalist

Abai.kz

4 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1464
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3231
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5329