Japon tiline audarylghan qazaq әni
Ánshi Roza Rymbaeva oryndaytyn «Zaman-ay» әni shyqqannan keyin kóp úzamay Japoniyanyng Qazaqstandaghy elshiligi әnning avtory Úlyqbek Esdәuletke habarlasqan. «Qazaq pen japonnyng qasireti bir. Eki últ ta yadrolyq synaqtan qasiret kórdi. Rúqsat etseniz, sizding jәne kompozitor Tólegen Múhamedjanovtyng avtorlyq qúqyn saqtay otyryp, japon tiline audaryp, әndi oryndaghymyz keledi», - dep kelisim beruin súraghan.
Aqyn men sazgerden rúqsat alynghannan keyin әn japon tiline audarylyp, Tomoko esimdi tanymal әnshisi sahna tórine alyp shyqqanda, japondar әnning әserinen seltiyip túryp qalghan. Qos qolyn qapsyryp, ótkendi eske alghan ókinish, qayghylary kózderinen kórinip túrdy. Olar odan keyin әndi aghylshyn tiline audaryp, jazyqsyz elge yadrolyq qaru tastaghan AQSh estisin dep Amerikagha da jetkizdi.
Al biz de she? Búl qasiretti әn jaryqqa shyghyp, jórgegine orap alghanda kýshi taysa da, әmiri qalghan kenestik biylik әndi shyrqatpaugha kýsh saldy. Shekteu qoydy. Desede, Semey yadrolyq poligonynyng zardabyn kóz aldynyzgha әkeletin әndi el ózi jalghap әketip oryndap jýrdi.
Úldarynnyng qayda ketken qúryghy,
Qyzdarynnyng qayda ketken búrymy?
Meyirimge zaryqtyrghan zaman-ay,
Zaman-ay, zaman-ay,
Tughan jerding laylandy-au túnyghy.
Qayran elim, qayran jerim qor bolghan,
Jomarttyghy sor bolghan-ay,
Jarylystan kóz ashpaghan dalam-ay.
Myndaghan úrpaq jatyrda jatyp-aq jarymjan boldy. Qylqalamdy tistelep túryp suret salatyn bir ghana Kәripbek Kýiikovting ómiri - sózimizding aighaghy. Aytpaqshy, Japoniyagha jolynyz týsetin bolsa, Hirosima múrajayynyng kireberisinen qos halyqqa qayghy júttyrghan osy qasiretti әn qarsy alady.
Núrlan Qaziyúlynyng әleumettik jelidegi paraqshasynan
Abai.kz