Syqaq

Aynalayyn qazekemnen sóz atauly qalghan ba: tyndap otyrasyng ba, oqyp otyrasyng ta, әiteuir, kerek etken sózing ózinen-ózi estilip, kórinip, qúlaghyng men kózindi qaryq qyla beredi ghoy, shirki-i-i-in!  Mәselen, mynau sózderi she: alaghangha - beregen; izdegishke - tabylghysh; súraghangha - qúraghan; suaytqa - suqiyt; úrygha - qary; adasqyshqa - jolyqqysh; alayaqqa - quayaq; ósekshige - sybyrlaq; sәttige - tәtti...  tolyp jatyr ghoy-au, tolyp jatyr, qaysybirin aita bereyin, tipti ýrim-bútaghymmen jabyla sanap aitsam da, 2030-jylgha deyin tauysa almaymyz, iyә, tauysa almaymyz! Sony eskerip, orta jolda at shaldyrayyn da, 3-kókekte ózinen-ózi ótken merzimsiz preziydent saylauyn qaytip ótkizgenimdi, kimge dauys  bergenimdi uaqytym barda bayandap tastayyn. Men ghana ma, bәring de kórip-bilip, baryp-kelip, berip-bermey, aunap-qunap, bir rahattanyp  qaldyndar, nesin jasyrasyndar.

Syqaq

Aynalayyn qazekemnen sóz atauly qalghan ba: tyndap otyrasyng ba, oqyp otyrasyng ta, әiteuir, kerek etken sózing ózinen-ózi estilip, kórinip, qúlaghyng men kózindi qaryq qyla beredi ghoy, shirki-i-i-in!  Mәselen, mynau sózderi she: alaghangha - beregen; izdegishke - tabylghysh; súraghangha - qúraghan; suaytqa - suqiyt; úrygha - qary; adasqyshqa - jolyqqysh; alayaqqa - quayaq; ósekshige - sybyrlaq; sәttige - tәtti...  tolyp jatyr ghoy-au, tolyp jatyr, qaysybirin aita bereyin, tipti ýrim-bútaghymmen jabyla sanap aitsam da, 2030-jylgha deyin tauysa almaymyz, iyә, tauysa almaymyz! Sony eskerip, orta jolda at shaldyrayyn da, 3-kókekte ózinen-ózi ótken merzimsiz preziydent saylauyn qaytip ótkizgenimdi, kimge dauys  bergenimdi uaqytym barda bayandap tastayyn. Men ghana ma, bәring de kórip-bilip, baryp-kelip, berip-bermey, aunap-qunap, bir rahattanyp  qaldyndar, nesin jasyrasyndar.

«Jasyrasyndar» demekshi, qazekem: «jasyrghangha - tauyp alghan» da depti. Búl endi - kórmegen nysanandy  kózdemey-aq qaghyp týsiretin sóz. Solay ekenine saylaudan ýsh ay búryn myna men tiridey kuә boldym. Óskemen qalasynda әlgi «Referendum» dep altyn aidar taghylghan qúryltay ótken kýnnen keyin. Oi-poy-po-o-o-oy...  ol  Referendum...  1991-jyly ghana shekarasy belgilenip, tuy tigilip, shanyraghyn osy ózimiz jabyla kóterip, erkin el  bolghan Qazaqstan ýshin búl sóz - Konstitusiyamyzgha qapylysta ilinbey qalghan iri, qasiyetti, kiyeli úghymnyng kókesi, sol sebepti barlyq jerde, qashanda Referendum dep bas әrippen jazyluy kerek!

Osy oiymdy aighaqtar aldynda búl Referendumnyng ne pәle ekenin bile salayynshy dep oy salmaqtap, «Slovari inostrannyh slov» deytin ýlken kitapty paraqtap, «R» әrpinen bastalatyn sózderine ýnile jónelsem, «izdegishke - tabylghysh» ras eken, tauyp aldym! «Referendum - lat. sl., - vsenarodnoe golosovanie po kakomu-l. vajnomu voprosu gosudarstvennoy jizni» dep, bizding Referendumnyng tarihy qúndylyghyn qazaqshalamay-aq aityp túr! Ói, jasa! Bizde ózi búl Referendum degening búryn da eki  ret pe, ýsh ret pe, ótkizildi emes pe?! E, meyli, neshe ret bolsa da, kýshti sózding aty - kýshti sóz! Al Óskemendegisi óte kýshti boldy! Ony sol mandaghy bir manyzdy instituttyng manghaz rektory oilap tauyp, ózi tapsa da, bireu taptyrsa da, sodan keyin ony biylikshilder bassalyp qúptap, Referendumnyng kórkin keltiretin sheneunikterdi barlyq oblystan otyz-qyryqtap tandap, tizimdep, Óskemen qalasyna úshaqpen tegin, yaghny memlekettin, anyghynda - halyqtyng aqshasymen bir-aq kýnde jiyp-terip jetkizip bergen song qalay óte kýshti bolmasyn?! Ásirese sonau Parijden mening qúrdasym, qalamdasym... jә, ózimdi qoya túrayyn, bizding 1991-jyldan bergi preziydentimizding - Referendum men saylaudyng talayyn kórgen Núrekenning bozbala kezinen bergi dosy Oljas Sýleymenovti aldyrghandary ghasyr jetistigi boldy! Al Oljekeng eshbir orystan eshqashan sóz súrap kórgen joq  jәne dauysy qanday, - memlekettik diktor desem de, әi, jetkizip aita almaghan bolar edim! Ol sonda «saylau» degenning ne ekenin týp-tamyrymen qopara kóldenendetip  ótip:

«...Eto je nanosit usherb vsem planam,  realizuemym gosprogrammam! Kazahstanu v etoy bayge uchastvovati ne nado. U nas esti proverennyi  demokraticheskiy sposob izbejati dvuhgodichnoy gonkiy:  nujno provesty referendum...

...Rechi lishi o tom, skoliko prosentov naberet glava gosudarstva: 85 ily 95. Nursultan Nazarbaev v otlichnoy delovoy y sportivnoy forme. Poetomu schitai, chto tratiti milliony tenge y milliardy  nervnyh kletok y samogo kandidata, y drugih konkurentov ne nujno!..» dedi ghoy! Qarasóz emes, poeziya! Da-a-a!..  Desem de, bizde poeziyanyng parasatyn týsinetinder preziydenttin  saylauy men Referendumy sayyn azayyp barady. Biyl boluy kerek-aq óte kýshti Referendumymyzdyng dertesin qayyryp, onyng ornyna saylau ótkizudi taltýste talap etkender - poeziyany proza dep jýrgen sol pәtuasyzdar! Ne istersing olargha?! Biylik bayghús ta qaytsin-ay, preziydent saylauyn merziminen bir jyl búryn ótkizuge mәjbýr boldy. Oljekennin: «Poetomu schitai, chto tratiti milliony tenge y milliardy nervnyh kletok y samogo kandidata y drugih konkurentov ne nujno!» degen  «ataly»  sózi sol Óskemende qala berdi.

Nu y chto je, preziydentti Referendumnan alu, saylaugha salu kerek degen eken, biz oghan da kóndik. Biz  nemenege  kónbey jýrmiz?!.  Biraq, shynymdy aitayynshy, búl jolghy - 3-kókektegi saylau bizge, maghan óte jenil boldy. Preziydenttikke Núrekennen ózge ýsh-tórt shenenunik iyek artypty dep estigen edik, alayda kóshelerding óneboyyna ilingen kódedey kóp suretterding ishinen: «Biz Elbasymen birgemiz! My vmeste s Liyderom!» degen әshekeyli sózi bar Núrekeng suretinen bótendi kórgen joqpyz. Basymyzdy qatyrghan beynet bolmady. Onyng ýstine «Núr Otan» partiyasynyng ókilderi qoldy-ayaqty balasha erekshe elgezektenip, újymdardy apta sayyn aralap, jiyn jasap: «Núrekene dauys bermeu - Qazaqstandy keri ketiru» degendi úqtyryp baqty. Ol ol ma, saylau aldyndaghy songhy kýni bizding újymgha kelgen núrotanshyl ókil sandughashtay sayrap-sayrap, aqyrynda bәrimizdi qúddy әskerge alatynday tizimdep, ailyq jalaqymyzdyng neshe dollar ekenin, újymgha qaydan, qashan kelgenimizdi, zeynetke  shyghuymyzgha neshe jylymyz qalghanyn da tergeushiden beter týgendep jazyp aldy. Ójetteuimiz ol janalyghyna jarmasyp: «Múnsha maghlúmattyng keregi ne? Kim súrattyrdy?» dep edik, ókil súqs ausaghyn bezep: «Búl tizimde barlar  Núrekene dauys bergender bolyp esepteledi!» dep kózin alartty. Bizding bastyghymyz biz ýshin jauap berip: «Konechno! Áriyne!» dep basyn eki ret shúlghydy.

Bizde: ókilding aty - ókil jәne bastyqtyng aty - bastyq. Olardy men de besikten belim shygha bere  syilap ýirengenmin. Ókildin: «Búl tizimde barlar Núrekene dauys bergender bolyp esepteledi» degeninin, bastyghymnyng bas shúlghyghanynyng maghan da tikeley qatysy baryn úmytpasqa úghyp aldym da, saylau uchostogymyzdy izdep әure bolmay, ýide otyryp, preziydetimizge dauys bermey-aq dauys berdim!

«Abay-aqparat»