Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 4831 0 pikir 14 Mausym, 2009 saghat 18:35

Aghzanyng qamqorshysy

 

 

Qúrmetti oqyrman! Músylman balasy din qabyldap, taghat, qúlshylyqqa bet búrghan song oy izdengishtigin ýnemi damytyp, terendetip otyrugha mindetti bolady. Úlyq Alla Qúran Kәrimde: «Adam balasy, oilanyndar! Tabighattan, túla boylarynnan mening qúdiret qoldarymnyng izderin oi-pikirmen tabyndar» dep talay jerde búiyrghan. Úlyq Allany tereng tanyghysy keletin bauyrlargha denedegi qannyng keremetke toly qyzmeti turaly aitqymyz keledi.
Denedegi qyzyl qan 36 gradus jylylyqpen san tarau tamyrlardy qualap, ózen siyaqty toqtausyz aghyp jatyr. Qannyng eng basty qyzmeti – dayar bolghan «as-auqatty» barlyq jasushalar men aghzalargha uaqytyly jetkizu. Taza auadan jinaghan ottegini organdargha aghyzyp alyp ketetin qyzyl qan bolmasa – eki ókpege ottegini kópirtip jinay bergennen ne payda? Qan bolmasa – zat almasu prosesinde payda bolatyn kómirqyshqyl qaldyghynan tirshilik iyeleri qalay qútylar edi? Úlyq Alla búl problemanyng barlyghyn qan arqyly op-onay sheship, rettep qoyghan. Qan – aghzanyng as-auqat tasushy qamqorshy anasy. Qannyng ekinshi qyzmeti – deneni las zattardan údayy tazartyp otyru. Aghza shygharyp tastaghan barlyq «qoqys, qaldyqtardy» qannyng týiirshikteri jinap-terip, ózimen birge ilestirip alyp ketedi. Óitpegen jaghdayda barlyq jasushalar óz nәjisterine ózderi túnshyghyp ólip qalu qaupi tóner edi.
Qúdaydyng qangha qosymsha jýktegen taghy bir mindeti – «kondisioner». Tiri dene jaurap, suyp bastasa, dereu «peshke» otyndy kóbirek tastap, tәndi jylytady. Qatty ysyp bara jatsa, kerisinshe «otty» azaytyp salqyndatady. Tәndegi jylu «tepe-tendigin» údayy ústap túru ýshin Jaratushy osy bir kóshpeli mashinany migha syimas qúdiretpen denege aghyzyp qoyghan. «Qyzyl ózen» aghzagha qajetti barlyq elementting kerekti hәm dәl mólsherde boluyn jәne «eldin» bәrine әdiletti týrde birdey jetuin qatang qadaghalay alady. Adamdy auru shalyp, qan osy qyzmetinen shatasatyn bolsa, denemizding bir mýshesine ottegi jetispey, az uaqytta shirip týsui mýmkin. Qan – býtin deneni auru-syrqau shaqyratyn qaterli mikrobtardan qorghaytyn saqshy. Onyng qúramyndaghy kletkalar men biologiyalyq belsendi zattar genetikalyq jaghynan bizge bóten molekulalar men auru shaqyratyn ziyandy bakteriyalarmen qaytpay soghysushy «shәhidter» dese de bolady. Sebebi, olar sol soghystarda kamikadzeler sekildi ózderin qinalyssyz qúrbandyqqa shalyp, tirshilikpen erikti týrde qoshtasady.
Ýlken adamnyng túla boyynda shamamen 4, 5, 6 litr qan bolady. Qangha jәrdemshi etip Úlyq Alla eki býirekti jaratqan. Qannyng qúramynda qajeti joq súiyq zattar kóbeyip ketse, qos býirek olardy tez arada sýzip alyp, quyq arqyly dalagha qualap shygharady. Osylaysha «qyzyl ózen ishimizde ózinen-ózi sýzilip, tazaryp túrady. Paydagha asatyn ziyansyz zattar kezdesse, olardy býirektegi «basshylar» talshyqtardyng (tkani) su saqtaytyn qoymalaryna qúiyp, saqtap qoyady. Áldeqanday jaghday bolyp, adam sudan qinalyp, qatalay bastasa, rezervtegi sudyng bәri qaytadan qangha aralasyp, tirshilikti jalghap túrugha sep bolady.
Qannyng paydaly ekenin әu basta aqyldy adamdar sezgenmen, onyng tereng qúpiyasy turaly eshtene bile almaghan. Gippokrat «qan – denening syghyndy shyryny» dep qandy qúmetteuden ary asa almapty. Álbette, jasushalardy ýlkeytip kórsetetin mikroskop bolmaghan son, qyzyl keremetting ishinde nendey múghjizalar bolyp jatqanyn qalay bilsin?
HÝIII ghasyrda ghana ghalymdar qannyng әrtýrli pishindegi elementterden qúralghanyn tanyp bile bastady. Aqiqatynda, qannyng ózi ýsh birdey element eritrosiyt, leykosiyt, trombosit jәne olardan bólek plazma bolyp bólinedi. Plazmanyng 90-92 payyzy – su. Plazmada azdaghan mólsherde aquyz ben dәrumender bolady. Qúramynda osynsha sudyng kóptigine qaramastan plazma sumen salystyrghanda әldeqayda bylqyldap túrghan qoymaljyng zatqa qatty úqsaydy. Qandy búlaysha qoylatyp túrghan onyng qúramyndaghy aquyzdar men eritrositter.
Mikroskoppen qannyng qúramy-na ýnilgen kisi tandana qarap qalary anyq. Úsaq hәm jinishke nәzik ózen sekildi tamyrlar keyde tompayyp, keyde jinishkerip, ózgerip túrady. Onyng jaghalauynda sary týsti, sarghylt, súr jәne taghy basqa týiirshikter aghyp bara jatady. Búlar – qannyng ishinde jýrgen tiri jasushalar. Olardyng ishinde eng kóbi – eritrositter. Qangha qyp-qyzyl reng berip túrghan dәl osy mayda «maqúlyqtar». Búlardyng pishini de qyzyq. Eki jaghynan qysylyp, ortasy say bolyp qalghan dóngelek diskige úqsaydy. Úlyq Alla olardy asqan sheberlikpen osynday formagha arnayy keltirip jasaghan. Osy pishinde ghana olar eng jinishke, eng nәzik kapillyar qan tamyrlaryna emin-erkin kirip-shyghyp jýredi. Sebebi, eritrositting diametri 7,5-8,3 mkm, al kapillyardyng eni 3 mkm ghana, sonda dóngelengen qyzyl jasusha mayysyp, iyilip, myjylyp osynday qaltarys quysqa deyin dóngelep kirip, dóngelep shyghady. Eritrositting ortasy oiyq bolghandyqtan onyng dónes tóbesine kóbirek ottegi siyady. Búl – onyng atqarugha tiyisti eng basty paryzy. Osy әmbebap týrining arqasynda olar kez-kelgen quysqa ottegini qinalmay jetkizedi.
Eng qyzyghy, eritrositte yadro degen atymen bolmaydy. Búl da biraz jerdi bos ústap, kóbirek ottegi tasugha sep. Adam denesinde dóngelep jýrgen eritrositting kóptigi sonsha, eger sonyng bәrin bir jipting boyyna tizip, úshynan sozatyn bolsa, onyng úzyndyghy 200 myng shaqyrymgha deyin jeter edi. Onday shúbatylghan qyzyl jippen jer sharyn bes ret emin-erkin orap tastaugha bolady. Al eger osy qyzyl jasushalardy jalpaghynan jatqyzyp jazyqqa jayar bolsan, onda ýsh myng sharshy shaqyrymday jerdi qyzyl kilem jauyp qalar edi. Búl adam denesinen 1500 ese ýlken degen sóz. Eritrositterge de Úlyq Alla ólsheuli ómir bergen. Olar 90 nemese 120 kýn ómir sýredi. Osy ghúmyrynda olar tamyrlarmen 200 shaqyrym úzyndyqty aghyp, ainalyp shyghady. Eritrositting eng birinshi paryzy – jasushalargha ottegi jetkizip, jaramsyz kómirqyshqyl gazdaryn alyp shyghu. Búl sharuany adal atqaru ýshin әrbir eritrositke Úlyq Alla gemoglobin aquyzyn jәrdemshi etip qosyp bergen. Gemoglobin ýsh týrli formada auysyp ózgerip jýredi. Aghza ottegining ashtyghyna úshyrap ólmes ýshin er adamnyng boyynda 145 gramm, al әiel adamnyng denesinde 130 gramm gemoglobin bolu kerek. Gemoglobin denede jetkilikti bolu ýshin adamdar ýnemi et, alma, taghy basqa jana pisken jemis-jiydekti jep túruy tiyis.
Qyzyl «dariyada» aghyp jýretin jasushalardyng ekinshi tobyn «leykositter» dep ataydy. Grek tilinen audarghanda aq týsti degendi bildiredi. Olardyng týsi aty aityp túrghanday appaq bolady. Búlardyng júmysy – qangha týsetin barlyq ziyandy mikrobtar men bakteriyalargha qarsy qorghanys qimyldaryn úiymdastyryp, qas dúshpanmen qaytpay úrysu. Leykositter ýnemi «soghys» jaghdayynda jýretin bolghandyqtan olardyng yadrosyn sheber Alla óte berik etip jasaghan. Búlardyng sany eritrositterden myng ese az. Azdyghy sonsha qyzyl qan búrqyrap aqqanda olardy adam kózi shalmaydy da. Sondyqtan da qan ýnemi qyzyl bolyp kórine beredi.
Qandy zertteytin ghalymdar leykositting ózin: «neytrofiyl, eozinofili, bazofiyl, monosiyt, limfosiyt» dep birneshe taypagha jikteydi. Leykositting negizgi qúramyn neytrofilder anyqtaydy. Olardyng ýles salmaghy – 50-70 payyz. Alayda qanmen birge túla boydy ainalyp jýgirgende olardyng 1 payyzy ghana «qyzyl keruenge» ilesip, qyzmet babynda jýredi. Negizgi bóligi rezervte túrady. Búlar aghza ishinde tegi bóten, týri jaman, niyeti búzyq, ziyankes mikroorganizmder payda bolghanda jappay «atqa» qonady. Midan «jau shapty» degen dabyl estilgende bir de bir neytrofil qarap túrmaydy. Olar әp-sәtte kemikterding qaltyrys-quystarynan, úsaq ýngirlerinen shúbyryp shygha bastaydy. Búlar leykositterding alda jýretin «alaman qoly» ispettes. Jau tiyip, soghys órti búrq ete qalghan qauipti aimaqqa «arnayy jasaq» eng birinshi bolyp jetuge mindetti. Qúdaydyng qúdiretine tanqalmasqa shara joq! Olardyng denelerinen joq jerden jybyrlaghan qoldar shyghyp, kapillyar tamyrlarynyng qabyrghasyn tesip ótip, mikrob týsken jerge ilezde jetip barady. Mikroskoppen ýlkeytip qaraghanda búl kәdimgi qiyan-keski úrystyng naghyz ózi dersiz. Alaman qol kelgen boyda mikrobtardy jan-jaqtan qorshap, qamap ústaudy úiymdastyrady. Qolgha týskenderin «әi-shәigha» qaratpastan júlmalap, borshalay bastaydy. «Attan» qúlaghan dúshpandaryn sol mezette ash qasqyrday talap, jep tastaydy. Bir ghana neytrofil ózining basyn qaterge tige otyryp, 20-30 bakteriyany óltiruge qabiletti. Bir tanghalarlyghy, ólgen mikrobtyng mәiiti qanmen birge aghyp jýrmeydi. Olardy managhy «saqshylar» shaynap, jútyp, qorytyp, joq qylyp jiberedi!
Ekinshi kezekte túrghan eozinfilder leykositting 1-5 payyzyn ghana qúraydy. Búlar aghzada «shekarashy» qyzmetin atqarady. Olardyng basym kópshiligi mikroorganizmder ishke kirip ketui yqtimal aimaqtarda, yaghny teri, tynys alu joldary men as qorytu jәne zәr shygharu joldarynda «kýzette» jýredi. Olar múnarada úiyqtamay dýrbi salyp otyratyn saqshylargha qatty úqsaydy. Olargha jýktelgen mindet – aghzada mikrobtar kóbeyip, qan ainalymyna aralasyp ketpey túrghanda shapshang shara qoldanu. Ebin tauyp ishke qaray enip ketken «pysyqtardy» shójeletpey, «jórgeginde» túnshyqtyryp óltiru. Odan keyin leykositterding bir-aq payyzyn qúraytyn bazofilder armiyasy túrady. Olar qabynyp, isingen jerlerdegi qannyng keptelip túryp qalmauy ýshin geparinder shygharady. Al gistaminder tarylyp túrghan kapilyardyng qabyrghasyn kenitip, sozady da, mazasyzdanyp túrghan jasushalargha taza qandy molynan jetkizip beredi.
Leykositting 2-10 payyzyn qúraytyn monositterge Úlyq Alla «ýy sypyryp, tazalau» mindetin jýktegen. Búlar infeksiya týsken audangha neytrofilderden song kelip jetse de, sheshushi shayqasty osylar jýrgizedi. Búlar armiyanyng ishinde arnayy jasaqtalatyn «Alifa», «Arystan» sekildi arnayy jasaqtyng jaujýrek jigitteri sekildi. Jalghyz ghana monositting jýz bakteriyamen «jekpe-jek» úrysatyn shamasy bar. Sheber Alla olargha «soghys ónerinin» barlyq aila-tәsilin molynan ýiretken. Monositter jәy kezde de qarap jatpay immuniytet óndirumen ainalysady. Olar organizmge úrlanyp kirgen basqynshy mikrobtarmen soghysqanda olardyng týr-týsin, quatyn, shamasyn, “tóbelesu tәsilderin” jattap qalugha tyrysady. Kelesi joly dәl osy mikrobtyng tuystary ne bolmasa keyingi úrpaghy aragha uaqyt salyp aghzagha qayta keletin bolsa, monositter kóp oilanyp jatpaydy. Ábden zerttelip, qyr-syry mәlim bolghan tanys jaudy talqandap jiberedi.
Leykosittegi sany jaghynan eng kóbi limfositter, olardyng ýles salmaghy 20-40 payyzgha sheyin jetedi. Búlardyng basqalardan aiyrmashylyghy limfositter qannyng qúramynan jyrylyp shyghyp, talshyqqa kire alatyn bolsa, dәl solay kelgen izimen talshyqtan keri qaray shyghyp, qangha qayta týse alady.
Trombositterdi qannan jasalghan plastinkalar dep te ataydy. Trombositter eritrositter sekildi әbden jetilgen kemel jasushalar emes. Ári ghúmyry da óte qysqa. Bas ayaghy 8-12 tәulikten song baqigha attanady. Biraq búlar dene jaraqattanyp, tamyrdan qan aqqanda qyzyl «baylyqtyn» bәri aghyp, rәsua bolmas ýshin qandy úiytyp tastaydy. Trombositter bolmasa, kez-kelgen adam balasy mayda-shýide jaraqattan-aq zardap shegip, mezgilsiz óler edi. Qan úiymasa, jyrylghan deneden jylymshy qan jyl boyy aghyp túra beredi. Tynysh kýnderi trombositter jasushalargha tamaq taratumen ainalysady.

 

 

Jalghasy kelesi sanda…
Sanjar Kerimbay, Dintanushy
«Ýshqiyan» gazeti 11 mausym 2009 jyl

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1498
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3268
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5646