Jazushy, alashtanushy ghalym Túrsyn Júrtbaydyng Alash ziyalylarynyng ýstinen jýrgizilgen tergeu materialdarynyng negizinde jazylghan kóp jylghy zertteu enbegi -«Úranym - Alash!» birinshi kitabyn avtordyng arnayy rúqsatymen jariyalap otyrmyz. Abay.kz aqparattyq portalynyng «Alashorda» bóliminde kitaptyng әr tarauyn ýzbey nazarlarynyzgha úsynyp otyratyn bolamyz.

«Abay-aqparat»

Túrsyn JÚRTBAY

„ÚRANYM - ALASh!.."

(Týrme әfsanasy)

JEGI

(Birinshi kitap)

ALMATY

EL ShEJIRE

2008

QAZAQSTAN  RESPUBLIKASY  MÁDENIYET  JÁNE  AQPARAT MINISTRLIGI

Jazushy, alashtanushy ghalym Túrsyn Júrtbaydyng Alash ziyalylarynyng ýstinen jýrgizilgen tergeu materialdarynyng negizinde jazylghan kóp jylghy zertteu enbegi -«Úranym - Alash!» birinshi kitabyn avtordyng arnayy rúqsatymen jariyalap otyrmyz. Abay.kz aqparattyq portalynyng «Alashorda» bóliminde kitaptyng әr tarauyn ýzbey nazarlarynyzgha úsynyp otyratyn bolamyz.

«Abay-aqparat»

Túrsyn JÚRTBAY

„ÚRANYM - ALASh!.."

(Týrme әfsanasy)

JEGI

(Birinshi kitap)

ALMATY

EL ShEJIRE

2008

QAZAQSTAN  RESPUBLIKASY  MÁDENIYET  JÁNE  AQPARAT MINISTRLIGI

L.N.Gumiylev atyndaghy Euraziya últtyq uniyversiytetining janyndaghy „Otyrar kitaphanasy" ghylymy ortalyghynda QR Bilim jәne ghylym ministrligining „Kónetýrki jәne qazaq tarihiy-әdeby jazba múralary - Qazaqstan Respublikasyndaghy últtyq iydeyanyng qalyptasuynyng negizi" atty Jobasyna sәikes dayyndalyp, Uniyversiytetting ghylymy kenesinde bekitilgen.

Sonday-aq Memleket tarihy institutynyng ghylymy Kenesinde talqylanyp, maqúldandy.

Resenzentter:

S.Qirabaev, QR ÚGhA-nyng akademiygi, filologiya ghylymdarynyng doktory, professor.

R.Núrghali, QR ÚGhA-nyng akademiygi, filologiya ghylymdarynyng doktory, professor.

B.Ayaghan, tarih ghylymdarynyng doktory, professor.

D.Mahat, tarih ghylymdarynyng doktory.

Ghylymi  redaktory filologiya ghylymdarynyng doktory, professor Q.Alpysbaev.

Qoljazbany kompiuterge terip, baspagha dayyndaghan - M.Ermaghanova.

ANNOTASIYa

Jazushy ghalym, filologiya ghylymdarynyng doktory, professor Túrsyn Júrtbaydyng «Úranym - Alash!..» atty búl әfsanasy «Alash» partiyasy men «Alashorda» ýkimetining ýstinen 1927-1932 jәne 1937-1938 jyldary jýrgizilgen tergeu isining negizinde jazylghan. Avtor 1988-1991 jәne 1997 jyldary Memlekettik qauipsizdik (qazirgi Últtyq qauipsizdik) komiytetining arhiyvindegi jýzden astam «memlekettik asa qúpiya qújattarmen», tergeuding súraq-jauaptarymen, «ayypkerlerdin» kórsetindilerimen, aiyptau qorytyndylarymen tanysyp shyghugha mýmkindik alghan. On bes jyldan astam uaqyt boyy ghylymy izdenister jýrgizip, әigili «ýshtiktin» sotyndaghy aiyptaulardyng jalghandyghyn әshkereleytin tyng derekterdi ghylymy ainalymgha týsirgen. Týrme әfsanasyna, sonday-aq, tútqyngha alynghandardy tintu kezinde tәrgilengen hattar men qújattar da paydalanylghan. Osynshama mol múrahattardy ózge de siyrek derektermen jarystyra taldap, kenestik jazalau jýiesining qúpiyalary men qylmysty әreketterin ashady. Alash ardagerlerining taghdyryna qatysty búryn-sondy belgisiz bop kelgen, ne qate tújyrymdar jasalghan tarihy oqighalar tergeu derekterimen jan-jaqty salystyryla taldanyp, tyng payymdaular úsynady.

Jazushy-ghalymnyng eki kitaptan túratyn búl irgeli zertteui әdebiyetshiler men tarihshylardyn, mәdeniyettanushylar men sayasattanushylardyn, ghylymy kópshiliktin, jalpy ziyaly oqyrman qauymnyng nazaryn audaratyny sózsiz.

TÝRME   ÁFSANASYNYN   TARIHY

(ALGhYSÓZ ORNYNA)

Qazaq aqyl-oyynyng tamyryn otap, tektik úiytqysyn iritip, últtyq taghdyrynyng úyasyn búzghan, qatigez jazalau nauqanynyng alghashqy tergeu isi 1927 jyly jeltoqsan aiynda bastalyp, ýkim alpys jyldan keyin kýshin joydy. Týrme - qúpiya mekeme, al týrmege týskenderding tergeu hattamasy men jaza ýkimi saqtalghan qújattar qúpiyanyng qúpiyasy balyp tabylady. Sayasy qylmyskerlerge qatysty, onyng ishinde KSRO-nyng Memlekettik qauipsizdik komiyteti jýrgizgen tergeulerding qújattaryna ekining birining qoly jete bermeytini anyq. Tipti tәuelsizdik túsynda da ol derekter jalpygha jariya etilmedi. Búl kez-kelgen memlekettegi qauipsizdik mekemesine tәn zandylyq.

Tergeu isimen tanysudyng qysqasha tarihy mynaday: 1987 jyly 13 qantar kýni Qazaqstan Jazushylar odaghynyng sol kezdegi birinshi hatshysy Oljas Sýleymenov: 1). Jeltoqsan oqighasyna baylanysty ústalghan jәne qysym kórip jatqan studentter men jastardy qorghau maqsatynda. 2). Repressiyagha úshyraghan jazushylardyng múralaryn aqtau baghytynda. 3). Basylymgha tiym salynghan shygharmalardy qayta jariyalaudyng mýmkindigin qarastyru barysynda maghan Pravolyq komissiya qúrudy tapsyrdy. Aqpan aiynda Memlekettik qauipsizdik komiytetining sol kezdegi orynbasary general-mayor C.K.Ábdirahmanov bastatqan 7 polkovnik Jazushylar odaghyna kelip, osy ýsh mәsele tónireginde maghlúmattar berdi.

Sóitip, asa bir qauyrt ta qyspaqty júmystar bastalyp ketti. Sayasy qudalau kezindegi, yaghni, otyz jeti-otyz segizinshi, qyryq alty-elu ýshinshi jyldardaghy jariyalanymgha tiym salynghan shygharmalar men jekelegen avtorlyq qúqyqtar qalpyna keltirilip, «tәjiriybe» jinaqtalghan son, últ kósemderin aqtaugha úmtylys bastaldy.

1988 jyly qantarda Qazaqstan Jazushylar odaghynyng birinshi hatshysy Oljas Sýleymenovting súrau saluy boyynsha Qazaq SSR-ning Bas prokurory Gh.B.Elemesov „Alashorda" qayratkerlerining ýstinen jýrgizilgen tergeuding zansyz jýrgizilgenine narazylyq bildirip, Qazaq SSR Jogharghy sotyna úsynys jasady. 1988 jyly 4 qarashada Jogharghy sottyng qylmysty ister jónindegi alqasynyng mәjilisinde «Kenes ókimetin qaruly kóterilis arqyly qúlatu maqsatynda úiymdasqan „Alashorda" qayratkerlerining kontrrevolusiyalyq, terroristik astyrtyn qúpiya úiymyn әshkereleu isine» qatysty sot ýkimi qayta qaraldy. Oghan Qazaq KSR Jogharghy sotynyng tóraghasy T.K.Aymúhambetov, Jogharghy sottyng mýsheleri K.T.Kenjebaev, E.L.Grabarnik jәne Qazaq KSR Bas prokurory Gh.B.Elemesov qatysty. Jiyny 14 tomdyq tergeu isining egjey-tegjeyin zerdeley tekserip, barlyq kuәlardyng shaghymdarymen tanysyp, tergeu tarapynan óreskel búrmalaushylyq pen zansyzdyqtardyng jol berilgenin anyqtady. Sol kezdegi Qúqyqtyq komissiyanyng tóraghasy, «Júldyz» jurnalynyng syn bólimining mengerushisi, jazushy T.Júrtbaydyng (osy joldardyng avtory) Jogharghy sottyng mýshesi K.Kenjebaevqa bergen әdeby saraptamalyq qorytyndysy boyynsha «Alashorda» qayratkerlerining shygharmalary men ghylymy enbekterinde kenes ókimetine qarsy ýgit-nasihat jýrgizilmegeni rastaldy. Sonyng nәtiyjesinde Qazaq KSR-ning Qylmystyq jәne pravolyq Kodeksining 375-babyn basshylyqqa ala otyryp Jogharghy sot:

„Sheshim: SSSR Halyq Komissarlar Sovetining janyndaghy OGPU-ding (Birikken Memlekettik Sayasy basqarmanyng - T.J.) IÝ kollegiyasynyng 1930 jylghy 4 sәuirdegi jәne 1931 jylghy 13 qantardaghy Baytúrsynov Ahmet, Dulatov Mirjaqyp, Aymauytov Jýsipbek, Espolov Mirza-Ghazy, Ghabbasov Halel, Ádilev Dinmúhamed, Birimjanov Ghazymbek, Yusupov Ahmed-Safa, Júmabaev Maghjan, Omarov Eldes, Biytileuov Damolla, Bolghanbaev Hayretdiyn, Baytasov Abdolla, Jәlenov Kәrim t.b jónindegi qaulysynyng kýshi joyylsyn, olardyng is-qimyldarynan qylmystyq әreketter tabylmaghandyqtan da tergeu barysy toqtatylsyn.

Qazaq SSR prokurorynyng narazylyghy qanaghattandyrylsyn. Qazaq SSR-ning Jogharghy soty - T.K.Aymúhambetov. Kollegiya mýsheleri - E. L. Grabarniyk, Q. T .Kenjebaev», - degen sheshim shyghardy.

Osy sheshimning negizinde Jogharghy sottyng mýshesi Qazyqan Kenjebaev Qazaqstan KP Ortalyq komiytetining birinshi hatshysy G.Kolbinning atyna Oljas Sýleymenovting qolymen "Alash" qayratkerlerin aqtau turaly qorytyndy úsynystyng mәtinin dayarlady. Qazaqstan Ortalyq komiytetining iydeologiya jónindegi hatshysy Ó.Jәnibekovting aralasuymen Ghylym akademiyasynda arnayy komissiya qúryldy, sol komissiyanyng sheshimi boyynsha Alash qayratkerlerin sayasy jәne shygharmashylyq túrghydan aqtau turaly arnayy qauly shyqty. 1989 jyly sәuir aiynda osy joldardyng avtoryna Memlekettik qauipsizdik komiytetining múraghatyna resmy rúqsat berildi. Búl rette sol kezdegi Memlekettik qauipsizdik komiytetining iydeologiya salasyn basqarghan general S.K.Ábdirahmanovqa, bizding mýddemizge týsinistikpen qaraghan Qaraby Múqamedqaliyev pen Shynghys Salyqbaevqa jazushylyq iltifat bildiremiz.

1991-1992 jәne 1997 jyldary qúpiya múraghattaghy tergeu isimen qaytadan tiyanaqty týrde tanysugha mýmkindik aldyq. Ol derekterding birazy tolyq, birazynyng ýzindileri «Talqy» atty kitapta tiyisti týsiniktemelermen jariyalandy. Alayda ómiri men qayratkerligi beymәlim arystardyng týrmedegi jauaptary men hattamalaryndaghy keybir «kórsetindiler men aiyptaular» el arasyndaghy qatardaghy oqyrmandargha týsinbestik tudyrmas ýshin 20 jyldan beri jabyq saqtaugha mәjbýrlik etti. Qazir olardyng ómiri men qyzmetteri, jazghan enbekteri turaly zertteuler jariyalanyp, jalpy qauymnyng tarihy jәne ómirlik shyndyqty, jalghan aiyptaular men jalany ajyrata alatynday mýmkindigi tughan sәtte búl derekterdi oqyrman nazaryna úsynudy jón kórdik.

Úly Múhtardyng tughanyna 90 jyl toluyna oray ótken mereytoydyng Mәskeudegi qorytyndy mәjilisinde osy sot derekterine sýiene otyryp sóilegen aqyn Oljas Omarúly Sýleymenov:

«Osy bayandamagha dayyndalu barysynda men jazushynyng tvorchestvosy jóninde sonau jiyrmasynshy jyldardan bastap býgingi kýnge deyin jariyalanghan maqalalardy, syn pikirlerdi, sóilegen sózderding jazbalaryn qadaghalap oqyp shyqtym. Sonda: sol bir bagha jetpes asa zәru materialdardyng betin ghana qalqyp, oqyrmandargha bertingi kezdegi madaqtaulardy ghana jetkizu arqyly biz qanday tarihtan bas tartyp otyrmyz degen oigha qaldym. Eger osy bir baylyqty derbes kitap etip qúrastyryp, soghan layyq ghylymy týsinikteme berip jariyalasaq, óte qyzyqty qat-qabat tartysqa toly shygharma dýniyege keler edi. Múnday kitap qoghamnyng basynan keshken kezenderi jóninde bizding keybir bayandamalarymyzdan kóri oqyrmandargha anaghúrlym tereng týsindirip berer edi», - degen edi.

Nesi bar, onday mýmkindik tudy. Últtyq qauipsizdik komiytetining qaramaghyndaghy tergeu isterine sәule týsti. Mýmkin, tarihy shyndyq qalpyna týsip, kózqaras tolyq qalyptasqan, bәri de anyq tújyrymgha ainalghan tústa búl derekterge sýienuding de qajeti bolmas. Al, әzirge alash úrandy oqyrmannyng ansary basyla qoyghan joq.

Búl qújattarda taghdyr men tarihtyng talqysy toghysqan, qym-quyt qayshylyqtar men qarama-qarsy kózqarastar sharpysqan, aqyl men arandatu aralasqan, túlghany qorlaudyn, azapqa saludyn neshe týrli amaldary qarastyrylghan, zorlap qoyylghan qoldardyng taby bar, eng aqyrynda olardyng kózin joyyp jibergen ýkimder saqtalghan. Qanshama ziyaly, batyl, qaysar adam edi degenmende: túlghanyng - túl, qayratkerding - jasyghan, eleusizding - er, qorqaqtyng - batyl bolghan tústary bayqalyp qalady. «Úly qúrbandyqtyng bata oqyry» da shiyrshyqtala berip, shyrma-shatu, týiini sheshilmeytin shyrghalangha ainaldy. Olardyng arasynda últ ziyalylarymen qosa Betpaqdalanyng shólinde, Torghay oipatynda, Qyzylqúmnyng quysynda jatqan sharua baqqan qarapayym qazaqtar da bar edi. Jaza tartqandardyng qataryna «jarghaq qúlaqty tynshylar» da qosylypty.

Áriyne, týrmening aty - týrme. Onyng óz zany, óz dәstýri, óz әdis-tәsili bar. Ýsh jylgha sozylghan tergeu barysynda olar talqynyng san qyspaghyna týsti. Sol zangha boyúsyna otyryp, olar syrtqy ómirdegi kýresti týrme ishinde odan әri jalghastyrdy. Sayasi, últtyq, ruhany kózqarastaryn taghy da talqygha saldy. Biri - azamattyq kózqarasynan bas tartty, ekinshisi kenestik sayasatty ashyq syngha aldy, ýshinshisining ýndemey qalu mýmkindigi boldy. Qanday sheshim qabyldasa da bәribir, olardy tek atu jazasy kýtip túrdy.

Olardyng sondarynda tergeushilerding aibaq-saybaq shimayy men túlghalardyng songhy demi singen jauaptary qaldy. Búl mәlimetter - adamnyn, jeke túlghanyng qily-qily jaghdaydaghy jandýniyesin, aqyl-amalyn, minezin ashyp beretin «ant mezgilindegi» derekter.

Sondyqtan da әr týrli jaghdayda hatqa týsirilgen jauaptardyng arasynan aqiqatty arshyp alu óte qiyngha týsti. Ári janyndy aryna sadagha ete otyryp, belgili bir dәrejede tәuekelge baratyn shaghymdy sheshimdi talap etti. Ókinishtisi sol, týpki nysanasy men astary ashylmaghan, shyndyghy men jalghandyghy tekserilmegen, sebep-saldary dәleldenbegen jauaptar asyghys-ýsigis kóshirilip, aptygha jariyalau da qylang berip qaldy. Búl eng qauipti әri sol adamgha da, olardyng úrpaqtaryna da qiyanat әkeletin әreket. Eki jarym jyl Últtyq qauipsizdik komiytetining múraghatynda otyryp, búryn da dayyndyghymyzdyng baryna qaramastan, taghy on bes jyl boyy zerttegende de, kóp kýdikting beti tolyq ashylmady. Soghan qaraghanda, jyl sayyn keyinge ysyrylyp kelgen búl tergeu isi әli de jalghastyrudy jәne arnayy zertteudi qajet etedi. Sondyqtan biz tek jelisi anyq, basy ashyq derekterdi ghana nazargha ildik.

Jiyntyghy 14 tomnan túratyn, әrqaysysy bir-birimen sabaqtas 3 tergeu isining súraq-jauap qújattary sot hattamasyndaghy tirkelgen reti boyynsha berildi. Sol arqyly tergeu isi qashan jәne qalay bastaldy, kimge qanday aiyp taghylyp, qay kýni ústaldy, súraq-jauaptar qalay jýrgizildi jәne 72 adamnyng (bir adam qashyp ketip, mert bolghan) aiyby bir-birimen qalay baylanystyryldy, tergeu barysynda kim ózin-ózi qalay ústady nemese aldynghy jauaptaryna qarama-qayshy qanday kórsetindi jasady, qanday arandatular men qysym jýrgizildi, jalghan ýkim qalay shygharyldy - degen siyaqty kóptegen ashyq ta astarly shetin súraqtargha jauap bere otyryp, jazalau sayasatyna negizdelgen kenestik tergeu jýiesining ishki qúrylymyn tolyq ashudy maqsat etip ústandyq.

Áriyne, olardyng barlyghy, әsirese, aiyptau ýkimderi men jekelegen adamdardyng jauaptary naqty ómirlik shyndyqqa sәikes kele bermeytini týsinikti. Óitkeni tergeu júmysy jauapqa tartylghandargha qalayda sayasy aiyp taghyp, olardy qylmysty etip kórsetuge baghyttalsa, aiyptalushylar qalayda bir-birine ziyanyn tiygizbey, arasha týsudi kózdegen. Sondyqtan da tergeu isinde bir-birine qarama-qayshy jauaptar da kezdesedi. Mysaly, qazaq últynyng kósemi Ahmet Baytúrsynov: «Maghjan aqyn. Mening aqyndarda júmysym joq. Rysqúlov - bolisheviyk. Sondyqtan da ol meni jaqtyrmaydy. Al Qojanov - kommunist, ol meni Rysqúlovpen jaqsy dep oilaydy. Ekeui de meni kenes ókimetining jauy dep esepteydi. Men de olardy jaqtyrmaymyn», - degen maghynada jauap bergen. Búghan qarap búl ýsh túlghany ózara jau etip kórsetken jәne sony «dәleldeuge tyrysqan» úshqary jariyalanymdardyng jaryq kórui ókinishti. Últymyzdyng úiytqylary ýshin múnday jónsiz joramaldardyng kesirinen basqa paydasy joq, kýmәnsizge - kýdik tudyrady, aiyptygha - arasha ghana әkeledi. Shyndyghyna kelsek, patsha ókimeti men kenestik tergeushilerding arandatu tәsilin әbden mengergen Ahmet Baytúrsynov osy jauaby arqyly T.Rysqúlovty da, S.Sәduaqasovty da, S.Qojanovty da qylmystyq iske tartyludan aulaqtatyp, qorghap qaludy oilaghan jәne solay boldy da.

Osynday „týsiniksizdikterdi" tudyratynyna qaramastan súraq-jauaptardy jariyalanymgha úsynuymyzdyng basty sebebi: onda ómiri týrme men andudyng arasynda ótken arystarymyzdyng azapty ghúmyry turaly siyrek mәlimetterdi, olardyng ómir joly men kózqarastarynan habardar etetin derekterdi júrtshylyqtyng nazaryna úsynu. Sonday-aq, kenestik qysym túsyndaghy jazalau sayasatynyng ishki qúrylymynan da maghlúmat alugha mýmkindik beru. Múnyng barlyghy alash arystarynyng ómirimen ghana emes, sol bir zaualdy zamangha tarihy túrghydan bagha bergisi kelgen nemese oqyp, bilgisi kelgen ziyaly qauym ýshin de týpnúsqalyq qyzmet atqaratynyn da qaperge aldyq, kenitip pikir qorytugha da mýmkindik jasaytyndyghyn eskerdik. Sondyqtan da kitaptyng qúrylymy men tartymdy oqyluyna núqsan keltiretindigin sezine otyryp, "Alash isine" qatysty qújattardy tergeu barysyndaghy sanksiyalar men hattamalardy, súraq-jauaptar men qosymsha derekterdi, jeke adamdardan tәrkilengen hattar men olardyng ýstinen jazylghan "domalaq aryzdardy", jauapqa tartylushylardyng týrme ishinde ózara jazysqan hattaryn tolyq keltirudi jón kórdik.

Jazushylyq әdis-tәsilderding barlyghyn paydalana otyryp mәseleni qoy, oidy damytu, pikir qorytu, derekterdi salystyra otyryp, oqighanyng mәnin ashu maqsatynda bayandau ýrdisin birde jedeldetip, birde sozyp, birde oidy ýzip tastap otyrdyq. Osy siyaqty әdeby «ayla-amaldardyn» qoldanyluyna qaramastan, búl basylymnyng basty maqsaty - qúpiya qújattardyng jariyalanymy ekenin este ústaghan jón. Jogharydaghy әdeby tәjiriybeler sol qúpiya qújattaghy әrbir pikirge oqyrmannyng nazaryn audaru ýshin, oilana oqyp, últymyzdy jegidey jegen jegining astaryn keshegimen, býginmen, ertenmen salystyra qabyldaugha mýmkindik beru orayynda qoldanyldy. Jazushylyq basty maqsatymyzdyng ózi de osy. Áytpese «Qúpiya qújattar jinaghy», - dep jariyalaudyng jenil әri ontayly ekenin biz de biletin edik.

Ár jauaptyng aqiqatyn ómirlik derekpen salystyra otyryp anyqtau - osy iske tartylghan arystardyng ómirin jeke-jeke zertteu arqyly jýzege asatyn, dara-dara zerdeleu men uaqytty qajet etetin ghylymy shara. Búl óte shetin de kirpiyaz, tózimdi tauysatyn is. Biraq biz shydam saqtaugha úmtyldyq. Myndaghan betterdi qamtityn tergeu isinde bireuine qoyylghan súraq 71 adamgha týgeldey qaytalanyp qoyylghan, al oghan berilgen jauaptar da 71 ret, tipti odan da kóp tәptishteledi. Eng qiyny - bir mәsele turaly 71 adamnyng bergen jauaby bir-birine úqsamaydy. Bir jauapty ekinshi jauap joqqa shygharady, ýshinshi jauap rastaydy, tórtinshi jauap mýldem basqa joramal úsynady, besinshi jauap ashyqtan ashyq jala jabugha qúrylghan. Al jauaptardyng mazmúny jinaqtalyp bayandalghan «Ayyptau qorytyndysy» olardyng bәrin qylmysker etip shygharghan. Oghan qarap búl jauaptardyng qaysysy tarihy shyndyq, qaysysy jala ekendigin qazirgi oqyrmandar da, tipti sayasatkerler men tarihshylardyng ózderi de anyq ajyrata almaytyny anyq.

Sondyqtan da, kitaptyng maqsaty men mazmúny qalyng qauymgha týsinikti boluy ýshin jәne әfsananyng barynsha jinaqy әri jýieli shyghuy ýshin tarihy jәne qújattyq taldaular «Jegi» atty jeke bólimge toptastyryldy. Onda tergeu barysynda bәrine ortaq berilgen basty bir súraq taqyryp etip alyndy da, soghan oray jinaqtalghan mәlimetter men maghlúmattar, tarihy qújattar men hattamalar, aighaqtar men aiyptaular, kórsetindiler men kóshirmeler, iske qatysty merzimdi basylymdardaghy jariyalanymdar jәne solardyng tarihy men sayasy astaryn týsindiretin sipattamalar berildi. Onsyz qazaq últynyng ruhy men aqyl-oyyn jegidey jegen, júlyn-jýikesine kóbeley shy jýgirtken sayasattyng qatpar-qatparyn qamtu da, taldau da, alash ardagerlerining ne ýshin tútqyndalghanyn týsinu de óte qiyngha soghatyn boldy, tipti mýmkin de emes.

Al tergeu barysynda berilgen jauaptar «Qayraq» atty ekinshi bólimdegi jeke adamdardyng tergeu isine ýilestire órbitildi. Mysaly: sayasy kýres jәne jer mәselesi - Álihan Bókeyhanov, «Alashorda» men Kenes ókimetining arasyndaghy tarihy oqighalar - Ahmet Baytúrsynov, tәrkileu men «Alash jasaghy» - Halel Ghabbasov, «1921-1922 jyldary Tashkentte qúrylghan astyrtyn kontrrevolusiyalyq úiym» turaly is - Dinshe Ádilev, 1917-1919 jyldar arasyndaghy «Alash» әskeri turaly maghlúmattar - Mirjaqyp Dulatov, 1921-1922 jyldardaghy asharshylyq jayy - Smaghúl Sәduaqasov, Jýsipbek Aymauytov, Múhtar Áuezov, Orta Aziyadaghy astyrtyn úiym mәseleleri men Batys jәne Shyghys «Alashorda» әskery kenesining oqighalary - Halel Dosmúhamedov pen Múhamedjan Tynyshbaev, әdebiyet pen mәdeniyet salasyndaghy aiyptaular - Maghjan Júmabaev, J.Aymauytov, M.Áuezov turaly taraulargha jinaqtaldy. «Myqty bolsang - bopsagha shyda», - dep Qúnanbay aitqanday, tergeu de - azamattyghyndy synaytyn er qayraghy. Kim namysyn qalay qayrap, qalay janydy, qalay jasydy, osy týrmedegi jauaptardan kórinedi.

Taraudyng basynda tergeu barysynan jalpylama maghlúmat, aiyptau aktisi, aiypkerding alghashqy jauaby tolyq berildi. Sodan keyin aiypkerlerdi tergeu kezindegi oghan qarsy jazylghan kórsetindiler, tynshylardyng mәlimetteri jarystyryla úsynyldy. Ol aighaqtar men kórsetindiler Q.Múhamedhanov, J.Bektúrov, S.Bókeyhan, K.Núrpeyisov, S.Burabaev, B.Bayghaliyev, D.Dosjan, M.Qoygeldiyev, T.Omarbek, M.Ábdeshev, M.Qúlmúhamed, M.Ábsәmet, B.Qoyshybay, E.Sydyq, S.Aqqúl, D.Qamzabek, D.Mahat siyaqty taghy da basqa múraghattanushylardyn, zertteushilerding jariyalanymdarymen, ómirlik derektermen salystyryldy. Shygharma әfsanalyq sipatta jazylghandyqtan da, paydalanylghan múraghat qújattary men әdebiyetterding kórsetkishi ekinshi tomnyng sonyna jinaqtalyp berildi. Taghylghan aiyptardyng jalghandyghy, tergeu barysy men shygharylghan ýkimning zansyzdyghy turaly payymdaulargha Qazaq KSR Joghary sotynyng 1988 jylghy 4 qarashadaghy sheshimi basty negiz etip alyndy.

Sonday-aq, 1917-1919 jyldary arasynda tәuelsiz Bashqúrtstan Respublikasynyng Ýkimet tóraghasy bolghan Z.Validovting (Zaky Ahmet Ualidy Toghan, 1891-1970) 1969 jyly Stambolda jariyalanghan «Qatirasyndaghy» (Estelikterinde) derekterdi de retine qaray erkin paydalandyq. Óitkeni múnda Qazaqstan, onyng ishinde «Alashorda» tarihynda kómeski qalghan jәne bizding taqyrybymyzgha tikeley qatysy bar osynau bir qaterli kýnder turaly talay tarihy payymdaulargha jol ashatyn astarly taghdyrdyng tanbalary bar. Kenes ókimetining iydeologtary men tarihshylary Bashqúrtstan men «Alashorda» ýkimetining tarihyn búrmalap, mәn-manyzyn óshirip, jekkórinishti etip kórsetkeni sonday, bostandyqqa úmtylghan bodan últtardyng azattyq kýresi men azamattyq túlghalary qaqynda eske alatyn aqylgha syiymdy, shyndyqqa negizdelgen tújyrym tabu mýmkin emes. «Alashordanyn» kenes ókimeti jaghyna shyghuynyng psihologiyalyq qysymdary әli tolyq taldanbay keledi.

Ókinishke oray, sol tústaghy bulyghu men buyrqanystyng ishki iyirimderi jóninde jazylyp qalghan estelikter joqtyng qasy. Tek tútqyndardyng týrme tergeushilerine bergen týsiniktemeleri, súraqqa jauaptary, kórsetindileri, «seksottar» (sekretnye sotrudniki) men ýndemesterding domalaq aryzy saqtalghan. Al búlar ótken oqigha turaly naqty shyndyqty, payymdy kózqarasty bermeydi. Óitkeni tútqyndaghylar ózin de, ózgeni de ústap bermes ýshin jaltaryp, syltau aralastyryp, moyyndaudan bas tarta jauap bergen. Búl astyrtyn sayasy úiymda júmys istegender ýshin jazylmaghan zan. Al «Alashorda» ýkimetining mýsheleri emigrasiyagha ketuge ózderine-ózderi tyiym salghan:

«Qazaqtyng - Qazaqstannan basqa otany joq. Sondyqtan da qazaq ýkimetining mýsheleri qazaq ishinde qaluy tiyis», - dep sheshken.

Ómirleri erte ýzilgendikten de olardyng ómirbayandyq estelik jazugha mýmkindikteri bolmady. Onyng orynyn ózge bir «Tar jol, tayghaq keshuler» toltyrdy. Sondyqtan da «Alashordanyn» basyna búlt ýiirilgende qayghy-qasiretti, quanysh-ýmitti, amaldy-amalsyz bulyghulardy birge ótkizgen bashqúrt azatkeri Zaky Validiyding «Qatiralaryn» barynsha tiyanaqty, yqtiyatty týrde paydalanugha tyrystyq. Tergeu barysyndaghy súraq-jauaptardyng astaryn ashatyn búl estelikter «Alashorda» tarihy ýshin de manyzdy. Imperiyanyn, onyng ishinde kenesting arandatu men jazalau sayasatyn jaqsy biletin, Leninnin, Stalinning ózimen birneshe ret betpe-bet sóilesip, pikir talastyrghan Zaky Ualidy (tergeu isinde Z.Validov) ghúlamanyn óz «Estelikterin» úzaq jyldar boyy jariyalamauynyng negizgi sebebi - tughan Otanynda qalghan túlghalardyng ómirine qauip tóndirmeudi oilaghandyghynan da edi. Ol qaupi oryndy da eken. Sebebi, «Qazaq últshyldarynyng qylmystyq әreketterindegi» tergeu isining negizgi jәne eng basty baghyty - osy Zaky Ualidiyding astyrtyn úiymyn әshkereleuge qúrylypty. Búl aiyp «úly qúrbandyqtardyn» bәrine de taghylyp, súraq-jauap kezinde ýnemi aldaryn orap otyrypty.

Eskerte keterimiz, búl mәlimetterdi paydalanghanda avtorgha mindetti týrde silteme jasau - ghylymy әdeptilikting ghana nyshany bolyp tabylmaydy, sonymen qatar sizding sýiengen dereginizding dәiektiligine de kepildik beredi. Búl avtorlyq qúqyqty jankeshtilikpen qorghau emes, kerisinshe, kópshilikting paydalanuyna erkindik beru dep esepteymiz. Óitkeni: búl maghlúmattar "óte qúpiya" degen belgimen tanbalanyp, Últtyq qauipsizdik komiytetining erekshe múraghatynda saqtalghan, ashyq tanysyp, jalpylama jariyalaugha әli de rúqsat etilmegen. Sondyqtan da avtorgha silteme jasau arqyly ghana pikirinizding dәiektiligine sendire alatyndyghynyzdy taghy da qaperinizge sala ketemiz. Sonymen qatar, bayandau barysynda keybir pikirler men kórsetindilerding ýzindisi qaytalanyp paydalanyldy. Óitkeni qaytalanyp berilgen mәtinderdegi mәsele tura sol sóz etilip otyrghan adamnyng taghdyryn sheshken shetin ýzindi bolyp tabylady.

Ókinishke oray, aqiqattyng aq joly sonshama tauqymetke toly boldy. Osy jazalau jyldarynyng ishinde olardyng birazynyng shanyraghy ortasyna týsip, oshaghynyng oty óship tyndy. Olardyng  әielderi men balalarynyng deni azapty jyldardyng tauqymetine tóze almay - jýike dertine, sal auruyna, ókpe qúrtyna, kók jótelge úshyrap, qudalaudyng qúrbandyghyna ainaldy. Basym kópshiligining sonynan úrpaq qalmady. Keybir әulet orystanyp, tatarlanyp, ózbektenip, sherkeshtenip ketti. Eng ýlken qiyanat ta osy.

Aytugha da, jazugha da, moyyndaugha da auyr ashy shyndyq.

Júbanyshtysy sol, sol bir tauqymetten aman qalghan ayauly jandardyng birazy әkelerining aqtalghan kýnin kórip, jýrek zapyranyn quanyshtyng jasymen judy. Solardyng birazymen: Gýlnar Mirjaqypqyzy Dulatova, Sholpan Ahmetqyzy Baytúrsynova, Bektúr Jýsipbekúly Aymauytov, Muza (Mәrua, Maghyripa) Jýsipbekqyzy Aymauytova, Qarashash Halelqyzy Dosmúhamedova siyaqty asyldyng kózderimen sekseninshi jyldardyng ayaghynda jýzdesip, estelikterin jazyp aludyng da sәti týsip edi. Sony medet ete otyryp, әr taraudyng sonyna olardyng úrpaqtary turaly derekterdi qysqasha bayandap óttik. Óitkeni, «jappay jazalaumen» úrpaqtardyng ýzilip qalmaghany anyq jәne derekti әfsanany týiindeuding bir nýktesi osylay qoyyluy kerek siyaqty bolyp kórindi de túrdy.

Qysqa qayyryp, tútamday tújyrghannyng ózinde de, әlqissany әriden bastaugha, jegining jýiesin jete shýikeleuge tura keledi. Bar tauqymetti terendete týsindiruding odan basqa amalyn taba almaghanymyzgha biz de ókinemiz.