«Abaytanu»  ghylymynyng  eybir  mәseleleri boyynsha

Mening bir dosym aitatyn edi: «Qúday bir bergen adamyna bere beredi, bere beredi», - dep. Osy sózding maghynasyn týpkirley oilasam, mening esime últ kóshbasshysy, memleket qayratkeri, sayasattanushy, ekonomist, mal sharuashylyghy ghylymynyng bilgiri, tarihshy, audarmashy, publisist, qazaq әdebiyeti syny men qazaq ghylymiy-tәjiriybelik pedagogasynyng bastauynda túrghan tamasha ensiklopedist ghalym Álihan Bókeyhan týsedi.

Mine, osy Á.Bókeyhannyng 1905 jyly «Semipalatinskiy listok» gazetinin    №250-252 sandaryna «Abay (Ibragiym) Kunanbaev» atty maqalasy shyghady.

Maqala Abaydyng qaytqanyna jyl toluyna oray jazylsa da maqala avtorynyng negizgi oiy orys oqyrmandaryna qazaqtyng úly aqyny Abay Qúnanbayúlyn jaq-jaqty terennen tanystyrudy maqsat etkeni birden bayqalady. Maqala ghylymy negizde, orys tilinde jazylghan.

Shaghyn bolsa da 1905 jyly jazylghan Álihannyng búl enbegi Abay turaly jazylghan túnghysh ghylymy monografiyalyq maqala bolyp tabylady. Nege? Sebebi, avtor óz maqalasynda Abaydyng ómir sýrgen zamany, onyng ósken ortasy, bilim alghan mektepterine ghana emes, aqynnyng әkesi Qúnanbay men sheshesi Úljannyng genalogiyalyq tegine de toqtalyp ótedi. Múny bir deniz.

Ekinshiden, avtor qazirgi «Abaytanu» ghylymyndaghy hәkim Abay shygharmashylyghynyng ruhany qaynar kózi dep atalyp jýrgen:

1.Halyq danalyghy, halyq auyz әdebiyeti

2.Batystan kelgen Europalyq ghylym-bilimine

3.Abay shygharmashylyghynyng ruhany nәr alghan bir salasy - onyng shyghysqa qatysyna, onyng ishine Abaydyng islamiyatqa degen qarym-qatynasyn da ashyp kórsetedi.

Á.Bókeyhan ózining maqalasynda Abay shygharmashylyghynyng ruhany qaynar kózderin qalay ashyp beredi? Endigi oiymyzdy osy súraq tónireginde órbitsek…

Basy ashyq bir mәsele bar. Ol – Álihan Bókeyhan ózining maqalasynda Abaydyng ghylymy ómirbayany men Abay shygharmashylyghynyng ruhany qaynar kózderin jan-jaqty ghylymy túrghyda tolyq ashyp kórsetti desek, bir jaqty búrys ketip, qatelikke úrynamyz.

Al, eger 1905 jyly jazylghan Álihan Bókeyhannyng ghylymiy-monografiyalyq  «Abay (Ibragiym) Kunanbaev» atty maqalasy qazaqtyng úly aqyny Abaydyng ghylymy ómirbayany men Abay shygharmashylyghy nәr alghan ruhany qaynar kózderin tanyp biluge baghyt-baghdar berip, jol kórsetetin baghdarsham boldy desek, dúrysy – osy bolar.

Desek te, «Abaytanu» ghylymynyng bastauynda últ kósemi, qazaqtyng birtuar ensiklopedist-ghalymy Álihan Bókeyhannyng túrghany aqiqat dýniye!

Pikirimizdi dәleldeu ýshin «Abaytanu» ghylymy tarihyna az-kem kóz jýgirtsek...

Abaytanushy ghalym Mekemtas Myrzahmetúly «Abaytanu» ghylymyn M.Áuezovke deyingi (1889-1910 jyldary) M.Áuezov kezeni (1918-1961jyldar) jәne M.Áuezov dәuirinen keyingi damuy (1962-2014 jaldar) dep ýsh kezenge bóledi(3).

Sanaly ghúmyryn Abaytanu ghylymynyng tarihy men Abaydyng shyghystyq kózqarasyn zertteuge arnaghan ghalym aghamyzdyng Abaytanu ghylymynyng kezenderi turaly pikirimen sanaspasqa negiz joq.

Abaytanu tarihyn terennen týsinu ýshin tariyhqa kóz jibersek...

Ózine deyingi mәdeniyetti mansúqtap, joqqa shygharyp,qazan tónkerisine deyingi aqyn jazushylardyng shygharmashylyghyn olardyng shyqqan tegi men tabyna qaray qabyldap, jana «proletarlyq mәdeniyet» jasaymyz degen «proletkulitshildik» aghymdy synaghan V.IY.Lenin ózining «Proletarlyq mәdeniyet turaly» (O proletarskoy kuliture) maqalasynda: «...Marksizm otnudi ne otbrosil senneyshih zavoevaniy burjuaznoy epohi,a,naprotiyv,usvoil y pererabotal vse, chto bylo sennogo v bolee chem dvuhtysyacheletnem razvitiy chelovecheskoy mysly y kuliture», – dey kele, (4) proletarlyq әdeniyet ghasyrlar boyy jasalghan halyqtyq mәdeniyetting zandy jalghasy, – dep atap kórsetedi.

V.IY.Leninning osy maqalasyna oray 1920 jyly  5-12 oktyabri aralyghynda Moskvada ótken býkil Reseylik proletarlyq mәdeniyet qyzmetkerlerining birinshi sezinde: «Vserossiyskiy sezd Proletkulita samym reshiytelinym obrazom otvergaet,kak teoretichesky nevernye y praktichesky vrednye,»vsyakie popytky vydumyvati svoy osobuy kulituru», – (4) degen qauyl qabyldaydy.

Mine, osy qaulygha sәikes,aqsýiek baylar tabynan shyqsa da Reseyde Pushkiyn, Lermontov, Tolstoy, Turgeneev shygharmashylyghy, al Qazaqstanda Abay shygharmashylyghy oqytylyp,zerttele bastaydy.

1920 jyldardyng sony men 1930 jyldardyng basynda «proletkulitshyldar» ústanghan túrpayy sosiologiyalyq tanymdaghy aghymdardyng «Abay - feodal tabynyng aqyny», «Abay burjuaziyashyl últshyldyq әdebiyetting aqyny», «Abay – feodal tabynyng burjuaziya bastaghan tobynyng aqyny», – degen synarjaq pikirlerge sol kezdegi baspasózde jaryq kórgen M.Áuezovting «Abay aqyndyghynyng ainalasy», («Ádebiyet maydany»1934 jyl) professor Q.Júbanovtyng «Qazaq әdebiyetining klassiygi», Esen Túrsynnyn                          (Tahir Shaghatay)  «Týrkistannyng úly aqyny-Abay Qúnanbayúly» («Yash Týrkistan» jurnaly, 1934 jyl) sekildi ghylymy túrghyda jazylghan maqalalar arqyly soqqy berilip, Abaydyng aqyndyq múrasyn jan-jaqty ghylymy túrghyda tereng zertteu kýn tәrtibinde túrdy.

Mine, osynday kýrdeli de asa jauapty ghylymy júmysqa búghan deyin de Abay turaly ózining zertteu enbekterin jazghan, Leningrad Memlekettik uniyversiytetining tarih jәne filologiya fakuliteti men Orta Aziya Memlekettik uniyversiytetining turkologiya kafedrasynyng aspiranturasyn bitirgen, shaghatay әdebiyetining tereng bilgiri, dýniyejýzi jәne Evropa әdebiyetin orys tili arqyly erkin tanyghan,mol ghylymy dayarlyghy bar M.Áuezovting aralasuy, «Abaytanu» ghylymyna mýldem basqa jana ekpin berdi.

Sonau 1930 jyldardan bastau alatyn «Abaytanu» ghylymynyng ósu, damu joldary M.Áuezov esimimimen tyghyz baylanysty.

Bar ómirin Abay múrasyn zertteuge arnaghan M.Áuezov,dýniyejýzine belgili «Abay joly» roman-epopeyasyn aitpaghanda, Abaydyng zamandas shәkirt-aqyny Kókbaygha, balasy Túraghúl men inisining balasy Kәkitaygha Abaydyng ómirbayany men Abay turaly estelikter jazdyryp, ózi «Abay aqyndyghynyng ainalasy», «Abay qazaqtyng úly aqyny», «Abay (Ibragiym) Qúnanbaev» sekildi ghylymy monografiyalar jazyp, Abaydyng ghylymy ómirbayanyn tórt ret, birinshi ret 1927-1933 jyldary, ekinshi ret 1940 jyly, ýshinshi ret 1944 jyly, 1950 jyly tórtinshi ret tolyqtyryp basyp, Abaydyng shygharmashylyghy, jeke ómiri jәne aqynnyng ainalasy men onyng zamany turaly óte mol ghylymy maghúlmat jazyp qaldyrghan, ol 1940 jyly Qazaq Últtyq uniyversiytetining filologiya fakulitetinde «Abaytanudyn» arnayy kursyn  ashyp, ómirining sonyna deyin ózi sonda leksiya oqyp, dәris jýrgizdi.

Sondyqtan da, biz qazaq әdebiyetindegi «Abaytanu ghylymynyng negizin qalaushy Múhtar Omarhanúly Áuezov deymiz. Búl – qazaq әdebiyeti ghylymyndaghy moyyndalghan aqiqat!

«Abaytanu» ghylymyndaghy Á.Bókeyhannyng enbegin tolyq týsinu ýshin M.Áuezov jazghan Abaydyng ghylymy ómirbayanyna toqtala ketudi jón sanap otyrmyn.

Shyndyghyna kelgende, M.Áuezov jazghan Abaydyng ghylymy ómirbayanynyng tórt núsqasynyng ishinde maghan erekshe únaytyny – 1927-1933 jyldar arasynda jazylghan birinshi núsqasy. Sebebi, ómirbayan sayasattan tysqary, Abay shygharmashylyghynyng týp tamyryn terennen tanyp týsinuge yqpaly asa mol, aqynnyng zamany,qoghamy men ómir sýrgen ortasynan mol habardar etetin shynayy ghylymy enbek.

M.Áuezov jazghan Abay ómirbayanynyng keyingi núsqalarynda, Abaydy Qúnanbaydan, Qúnanbay sekildi el biyleushilerinen bólip alyp,qarapayym búqara halyq pen kedey tabyna barynsha jaqyndatqysy keletin sol kezdegi partiya iydeologiyasynan tuyndaghan «avtorlyq pighyl» barynsha mol angharylady.

1927-1933 jyldarda jazylghan Abaydyng ghylymy ómirbayanynyng birinshi núsqasynda Qúnanbay Abaygha ýsh týrli syn aitady. Birinshisi, júrttyng bәrimen kýlip sóilesesin, jaydaq su siyaqtysyn, ekinshi, kóringenmen jaqyn bolasyn, kisi talghamaysyn, ýshinshi, orysshylsyn, orystyng dúshpandyghyn úmytasyn, – deydi.

Abay Qúnanbay tarapynan ózine aitylghan osy ýsh synnyng ýsheuine de útymdy jauap qaytara kele, orysshylsyng degenge: «Zaman orystyki, ol – jengen, biz – jenilgen elmiz. Endigi kýnde alysatyn dúshpannyng ailasy men әdisin bilmesen, alysqa shyghudan maghyna joq. Men orystyng ózin sýimesem de, óneri men ebinen ýlgi alugha kerek», – depti.  (1. 122-bet)

Aqyn shygharmashylyghyn terennen týsinuge yqpaly asa zor Abaydyng búl sózinen bolashaq úly aqynnyng halyqty óner bilimge, aghartushylyqqa shaqyrghan oilarynyng «týp temirqazyghyn» angharamyz.

M.Áuezov jazghan Abaydyng ghylymy ómirbayanynyng songhy ýsh núsqasynda da, Abay tarapynan aitylghan búl sózder sol kezdegi partiyalyq iydeologiyagha sәikes ózgertilip, 1940 jyly jazylghan 2-núsqasynda «orysshylsyn»-degen sózder mýldem alynyp tastalyp, 3 jәne 4-núsqasynda «orysshylsyn», – degen Qúnanbaygha Abay: «Eger óner-bilimdi ýirenuden qashsaq ol nadandyq bolar, jaqsylyq bolmas. Men óner-bilim ýshin orysshylmyn», – dep jauap bergen. (1)(3-núsqa 293-bet, 4-núsqa 368-bet)

Abaydyng ghylymy ómirbayanynyng birinshi núsqasynda M.Áuezov: «Sol kezdegi Abaydyng әkesi Qúnanbaygha aitqan bir sózderine qarap, Abay el basqaruda tynnan ózindik jana jol tauyp, jana kózqaraspen el basqardy dep oilap qalugha bolmaydy. El ishi sózinde, ony baghyndyruda, elge әmir jýrgizude, Abay týgelimen әkesining shәkirti bolghan. Ózge bolsa әdisi men ailasy ghana ózge. Bay, juan bolu, týgel tobyqtyny biyleu, әkesining jauyn janshyp ayaq asty etu, Qúnanbaydyng qolynan shyghyp kete jazdaghan biylikti qalpyna keltirip, sol dәuirding erke qojasy bolu, ózinen artylghan baqty Qúnanbaydyng ózge balalaryna qondyru – mine, búl Abaydyng sol kezdegi armany, týgel úmtylyp qughan maqsaty bolady», – dep jazsa, (1. 123-bet)1950 jyly jazghan Abay ómirbayanynyng 4-núsqasynda: «Aldymen әkesinen ózgeshe bolmaq. Búdan halyq múnyn oilaghan halyqqa adal enbek etip, el kópshiligimen qabysa tabyssam degen tilek tanylady. Osy sózding artynan ol ózi tútas rubasynyng janaghy әkelerge úqsaghan minez-әreketterimen alysugha bekinedi.Eng aldymen әkening yqpalynan shyghady» (1. 368-bet. 4-núsqa)

Bayqap otyrghandarynyzday, M.Áuezov jazghan Abay ómirbayanynyn  birinshi núsqasyndaghy Qúnanbay men Abay arasy jәne «orysshylsyn» degen Qúnanbay sózine Abay jauaby, Abay ómirbayanynyng ýshinshi jәne tórtinshi  núsqalarynda tipten basqa sipatta,eki týrli, birin-biri  joqqa shygharatynday qarama-qayshy  maghynada jazylghan.

Búl jerde, «partiyalyq әdebiyettegi, partiyalyq iydeologiyany» jaqsy týsingendikten, týrli núsqadaghy Abay ómirbayanynyng avtory M.Áuezovke kinә taghudan aulaqpyz. Desek te, qazaq halqynyng úly aqyny Abaydyng ómiri Kenes ókimetining túsynda mektep, uniyversiytet oqulyqtarynda M.Áuezov jazghan 1950 jylghy núsqada oqytylghany ras. Biz, ýstem  tap ókili Qúnanbay yqpalynan shyghyp, әkesi sekildi bay, feodal rubasylarmen alysyp, kedey tabynyng sózin sóilegen búqarashyl Abaydyng ómirbayanyn oqyp óstik. Sayasat solay boldy.

Halqymyzdyng úly aqyny Abay ghúmyrnamasynyng realistik túrghydaghy núsqasynyng jaryq kórmeui, qazaq әdebiyeti abaytanu ghylymyndaghy ýlken olqylyq edi.

1997 jyly Almaty qalasy, «Sanat» baspasynan belgili abaytanushy ghalym Mekemtas Myrzahmetúlynyng alghy sóz jazyp, qúrastyruymen shyqqan, әr jyldarda M.Áuezov jazghan Abay ómirbayandarynyng bir kitapqa biriktirilip, baspadan jaryq kórui-  jiberilgen olqylyqtyng ornyn toltyrghanday boldy.

Mine, osy  atalghan «Abaydy bilmek paryz oily jasqa» atty kitaptyng birinshi bóliminde, kitapty qúrastyrghan abaytanushy ghalym M.Myrzahmetúly ózining «Múhtartanu jәne Abay ghúmyrnamasy» atty ghylymy maqalasynda: «Qazirgi kýnde M.Áuezov jazghan Abay ómirbayanynyng 1933, 1940 jyldardaghy jariyalanghan núsqasy asa siyrek úshyrasatyn, tek iri ghylymy kópshilik kitaphanalarda ghana kezdesetin enbekke ainalyp ketti. Múnyng ýstine ol núsqalardyng latyn әrpinde jariyalanuy sebepti ony qazirgi buynyng oqyp, bilu mýmkinshiligi de joqtyghyn eskeru kerek. Al biograftyng Abay ómirbayanyn ýshinshi ret barynsha óndep, sony derektermen tolyqtyryp qayta jazghan  1945 jylghy núsqasy jariyalanbay qalghan. Onyng mashinkada basylghan  qoljazbasynyng ýshinshi danasy M.Áuezov әdebiy-memorialdy muzeyi arhiyvinde saqtalyp, kópshilikting tanysuyna mýmkindigi bolmay otyr. Osy sebepterdi eskere otyryp, M.Áuezov jazghan Abay ómirbayanynyng tórt núsqasyn (1933,1940,1945,1950 j.) bir jerge toptap, olargha arnayy ghylymy týsiniktemesin qosa basyp shygharu mezgili de jetti dep bilemiz», – dep jazady .

M.Myrzahmetúlynyng qúrastyruymen әr jyldarda M.Áuezov jazghan Abay ómirbayanynyng tórt núsqasy jaryq kórgennen keyin ghana Abay ghúmyrnamasy bir arnagha týskendey bolghan. Degenmen de, әr kezendegi «partiyalyq iydeologiyagha» baylanysty týrli ózgertulerge úshyraghan M.Áuezov jazghan Abay ghúmyrnamasynyng tórt núsqasyndaghy  derekti mәlimetter men  ghylymy oilardy jinaqtay otyryp,keyingi uaqytta múraghattan tabylyp, ghylymgha endi ghana belgili bolghan (mys:Abaydyng Senatqa jazghan haty,Amerika baspasózindegi Abaygha qatysty mәlimetter,bolys kezindegi Abay ýstinen jazylghan jalghan aryz-shaghymdar, 1903 jyly Abay ýiinde jasalghan tintu t.b). Abaygha qatysty tarihiy-múraghattyq qújattargha negizdelgen derekterdi mýmkindiginshe molynan qamty otyryp, Abay ghúmyrnamasynyng tolyq núsqasy qayta jazylugha tiyis sekildi. Biz múny abaytanushylar aldynda túrghan keleli mindet dep týsinemiz. Dәl qazirgi tanda abaytanu ghylymynyng negizin salushy M.Áuezov jazghan Abay ghúmyrnamasynyng tórt núsqasynyng bir kitapqa tútas enip, baspadan jaryq kóruining ózi de atqarylghan ýlken bir abyroyly is bolghan. Búl orayda abaytanushy ghalym M.Myrzahmetúlynyng enbegin erekshe atap ótuge tiyistimiz. Sebebi, halqymyzdyng úly aqyny Abay Qúnanbayúlynyng shynayy, realistik túrghydaghy ghylymy ómirbayanyn bilmey túryp aqyn shygharmashylyghyn tolyq týsinip bilu mýmkin emes.

1920 jyldardyng birinshi jartysynda, endi qalyptasyp kele jatqan qazaq әdebiyeti  ghylymynda últymyzdyng úly aqyny Abaydy, onyng shygharmashylyghyn jan-jaqty tereng tanyp bilu ýshin,aqynnyng ghylymy ómirbayanyn jazu auaday qajet boldy. Abaydyng ómirbayanyn jazu ýlken ghylymy dayarlyqty qajet etetin,jauapkershiligi asa ýlken,auqymdy júmys bolatyn. Sondyqtan da, M.Áuezov Abaydyng ghylymy ómirbayanyn jazuda, 1905 jyly jazylghan Á.Bókeyhannyng «Abay (Ibragiym) Kunanbaev» atty maqalasyn ózine jol siltep, jón kórsetetin baghdarsham retinde paydalanghany bayqalady.

Sózimiz dәleldi bolu ýshin Á.Bókeyhannyng 1905 jyly jazghan «Abay (Ibragiym) Kunanbaev «atty maqalasyn, 1927-1933 jyldary M.Áuezov jazghan Abaydyng ghylymy ómirbayanynyng birinshi núsqasymen salystyra oqysaq.

Maqala orys tilinde jazylghandyqtan siltemeni týpnúsqa boyynsha berudi jón sanadym. Á.Bókeyhan: «Abay po otsu proishodil iz pokoleniya izvestnyh vojakov y biyev roda Tobykty. Praded poeta tobyktinsky biy y batyr Yrgyzbay,nazvannyy po nazvanii reky Irgiz Turgayskoy oblastiy,gde on rodilsya v 50-h g.g. XYII veka», – dep jazsa, (2.307 bet) M.Áuezov 1927-1933 jyldary jazylghan Abaydyng ghylymy ómirbayanynda: «Abay Tobyqtynyng ýlken ruy Kýshik ishinde, Yrghyzbay degen tabynan shyqqan. Aqynnyng ýshinshi atasy osy Yrghyzbay, bú kisi 1750 jyldarda Aqtaban shúbyryndydan keyin Arqagha qaray syrghyp aughan jolda, Yrghyz ózen jaghasynda tughandyqtan sonyng atymen atalypty», – dep jazady. (1.98-bet)

Eki avtor da Abaydyng arghy atasy Yrghyzbaydyng Torghaydaghy Yrghyz ózenining boyynda dýniyege kelgendigin,sondyqtan da onyng esimi Yrghyzbay bolghandyghyna toqtala kelip, shamamen dýniyege kelgen uaqytyn da birdey ataydy.

Tek qana, M.Áuezov sol kezdegi sayasatqa baylanysty boldy ma eken, әlde basqa sebebi bar ma, dәl osy enbeginde Abaydyng ata-babalary Tobyqty ruyn biylegen ýlken bay-shonjarlar bolghandyghyn jazbay ketipti. Ayyrmashylyq osy ghana.

Á.Bókeyhan «Ded Abaya Uskembay styajal v rodnoy stepy slavu spravedlivogo biya; k nemu obrashalisi kirgizy otdalennyh rodov,predlagaya razreshiti ih spory», – dep jazsa, (2.307-bet) M.Áuezov: «Óskembay jalghyz óz eline ghana qadirli bolmay, manayyndaghy kórshi elderge de qadirli bolghangha úqsaydy. Sondyqtan Tobyqtyda júmysy bolmaghan bóten rulardyng isi de Óskembaydyng aldyna kelip, bitim tauyp jýrgeni bolypty. Biren-saran alys elderding adamdary da ortalaryndaghy ýlken daularyna Óskembaydy by qylyp, sonyng biyligine toqtalyp jýrgen desedi», – dep jazady. (1.101-bet)

Á.Bókeyhan Abaydyng әkesi Qúnanbay turaly: «Otes Abaya Kunanbay iymel ogromnoe vliyanie y na kirgiz chujih rodov, chto podtverdilosi izbraniyem Kunanbaya v starshie sultany Karkaralinskogo okruga, kogda doljnosti ih byla monopolizirovna rodovitymy sultanamiy», – dep (2.307-bet) jazsa, M.Áuezov: «Prikaz shyqqannan bergi salt boyynsha búl ólkening agha súltany ylghy tóre túqymynan  bolyp kelgen», – dey kelip: «Qarqaraly ókirigine qaraghan qazaqqa qaradan alghashqy ret súltan bolghan Qúnanbay», – dep jazady. (1.104-bet)

Á.Bókeyhan da Áuezov te Abaydyng atalary men әkesi Qúnanbaygha ghana emes, aqynnyng sheshesi Úljannyng (Á.Bókeyhan maqalasynda «Olijan» dep berilgen) da genologiyalyq shyqqan tegine jәne Úljannyng әkesining inileri, Shanshardyng belgili mysqylshyl, kýldirgileri Qontay men Tontaydyn: «Jazyla, jazyla qoja-moldalardan úyat boldy, endi ólmesek bolmas», – degen әjua-mysqylyn óz enbekterinde birdey keltirgen.

Bizding «Qontay-Tontay» dep qabat aityp otyrghan sebebimiz, Á.Bókeyhan óz enbeginde: «Jazyla, jazyla qoja-moldalardan úyat boldy», –degen sózdi Qontay aitty dese, M.Áuezov búl sózdi Tontay aitty dep Tontaygha teliydi. Ayyrmashylyghy osy ghana. Búdan ary qaray qos avtor Abaydyng tughan jyly men bilim alghan jerlerine birdey toqtalady.

Á.Bókeyhan: «On v 12 let postupil v  medrese semipalatinskogo mully  Ahmed-Rizy; Abay, nahodyasi u nego,poseshal russkuy prihodskui shkolu v techenie 3-h mesyasev,kogda emu bylo 14-let.Etim 4-h letnim obucheniyem v medrese y 3-h mesyachnym obucheniyem v russkoy shkole zakonchilosi shkolinoe obrazovanie Abaya», – dep jazsa, (2.308-bet) M.Áuezov: «Semeyde alghashqy bergen moldasy Ghabdul-Jappar degen tatar imamy. Artynan búdan shygharyp Ahmet Riza degen imangha tapsyrghan. ...Medresede ýshinshi jyl oqyp jýrgen uaqytta, Abay jalghyz músylmansha oqumen toqtalmay, Semey qalasyndaghy «Prihodskiy shkolgha» týsip oryssha da oqy bastaghan. Biraq,múndaghy oquy úzaq bolmaydy. Bas-ayaghy ýsh-aq aimen oryssha oquy bitedi. Ýsh jylmen músylmansha oquy dogharylady», – dep jazady. (1.117-bet)

Búl jerde Á.Bókeyhan Abaydy Ahmet-Riza medresesinde tórt jyl,orys oquynda 3 ay oqydy dese, M.Áuezov Abaydy medresede 3 jyl, «Prihodskiy shkolda» 3 ay oqydy, – dep jazady. Ayyrmashylyq Abaydyng medresede oqyghan bir jylynda ghana.

Abaydyng medreseden keyingi ómiri turaly Álihan Bókeyhan: «Nesmotrya na svoy yunosheskie gody, Abay zanyal vydaysheesya mesto sredy deyateley togo vremeni; emu stepi prorochila sudibu znamenitogo biya. K 20 godam svoey jizny Abay styajal slavu pervogo oratora (sheshen), pervogo znatoka narodnoy jizni, ee yuridicheskih obychaev, znal na pamyati mnogochislennye resheniya raznoobraznyh del znamenitymy biyamy Kirgizskoy stepy y blagodarya svoim staraniyam znati y neobychaynoy svoey pamyatiy,predstalvyal hodyachiy sbornik narodnyh predaniy,posloviys, skazok y aforizmov, sozdannyh mudresamy Kirgizskoy stepiy», – dep (2.308-bet) Abay әlemining negizgi qaynar kózi, halyq danalyghy, halyq auyz әdebiyeti bolghanyna toqtala kelip, Abay ruhany әlemi qaynar kózderining eng bastysyna jón silteydi.

Á.Bókeyhan ózining ghylymy maqalalaryn óte týsinikti tilmen qarapayym pishinde jazsa da, avtordyng әrbir sóilemining astarynda ýlken ghylymy oy jatady. Múny avtordyng qoltanbasynyng ózine ghana tәn ereksheligi dep qaraghanymyz jón. Sondyqtan da Á.Bókeyhannyng ghylymy maqalalaryna jýrdim-bardym, jenil-jelpi kózben qaraugha bolmaydy.

Halyq auyz әdebiyetining arqasynda hәkim Abay dәrejesine kóterilgen Abaydy avtor: «...hodyachiy sbornik narodnyh predaniy, posloviys, skazok y aforizmov, sozdannyh mudresamy Kirgizskoy stepiy», – dep Abaydy aityp otyrghanymen, ol halyq auyz әdebiyetining týrlerine de toqtalyp,atap ótedi. Avtordyng ghylymy maqalasyndaghy osy joldardy oqyghan son, Abaydy tereng úghyp týsinu ýshin, halyq danalyghy, últymyzdyng auyz әdebiyetine ghana emes, halqymyzdyng etno-mәdeniyetine de eriksiz nazar audarasyz.

Mine, osynday sebepterge de baylanysty, Á.Bókeyhannyng Abay turaly jazylghan dәl osy maqalasy, Abaydy tereng bilgisi keletin abaytanushylar men qalyng oqyrmandar ýshin Abay әlemine jol silteytin baghdarsham boldy deymiz.

Abay shygharmashylyghynyng ruhany qaynar kózi bolghan halyq auyz әdebiyeti el isine endi aralasa bastaghan jas Abaydyng ómirinde qanday qyzmet atqarghanyn M.Áuezov ózi jazghan Abaydyng ghylymy ómirbayanynda qalay surettegen? Endi osyghan keleyik.

M.Áuezov: «Sonymen balalyqtan asyp, boz balalyq, jigittik shaghyna jetken uaqytta, qazaqtyng eski sóz, eski jol-jora, mәtel-taqpaq, eski biylikterinde elding manday aldy kisilerimen qatar týsetin bilim alghan. Búl uaqyttarda qazaqtyng eski aqyldy, kemel biyleri, joryqshyl batyrlary, handary bolsyn-barlyghynyng jayyndaghy әngimeler Abaygha tanys bolghan. Bir aitqandy úghyp alu, úqqanyn úmytpau, el sózine solardy kerekke jaratyp, әngime arasynda kiristirip otyru, Abaygha paryz siyaqty bolghan», – dep jazady.(1.119-bet)

Abaydyng búdan keyingi ómirin Á.Bókeyhan: «K 30 godam svoey jizny Abay priobrel gromkui izvestnosti vliyatelinogo kirgiza, tabun kotorogo obezjaly konokrady, s kotorym bogatye kirgizy drugih rodov iskaly rodstvo y drujby y vrajdy s kotorym izbegaly sosediy», – dep jazsa, (2.308-bet) M.Áuezov: «Sonymen kóbining óz tilekteri boyynsha Abay keybirimen aiqúsh-úiqysh qúda bolyp,keybirimen syrlas, tamyr, dos bolyp, jalghyz Semey uezi emes, Qarqaraly, Óskemen, Ayakóz ainalasynyng basty kisilerimen de jaqyndyq taba bastaydy. Sonymen Semey qalasynda bolsyn, basqa duandarda bolsyn, birneshe uez elderding bolys biyleri, basty kisileri bas qosqan ýlken sezd chervechnaylarda Abay ózimen tolyq teng týsip, tolyq mәjilistes bolatyn qazaq kisisin kóre almaghan», – dep jazady.(1.133-134-better)

Endigi bir sóz Abay kitaphanasy jayynda. Biz Abay kitaphanasynyng baghyt-baghdary men jalpy kólemin bilmey, Abaydyng shygharmashylyghyn týp-týgel týsinip, mengere almasymyz anyq. Sondyqtan da 1905 jyly jazylghan Á.Bókeyhannyng «Abay (Ibragiym) Kunanbaev» maqalasynda Abay kitaphanasymen onyng baghyt-baghdary turaly avtor ne aitady? Áueli sony bileyik.

Á.Bókeyhan: «V eto vremya Abay poznakomilsya s politicheskimy ssylinymy g.g.Grosom,  sobiravshim v stepy materialy dlya broshury «uridicheskie obychay kirgiyz», izdannoy pod redaksiey gospodina Makoveskogo y Mihaelisom, okazavshim ogromnoe vliyanie na prosveshenie y obrazovanie Abaya. Oba kak g.Gros, tak iy.g Mihaeliys,gostily u Abaya v stepi, znakomily ego s russkoy liyteraturoy. Blagodarya im Abay poznakomilsya s Pushkinym, Lermontovym, Nekrasovym, Tolstym, Turgenevym, Saltykovym, Dostoevskiym, Belinskiym, Dobrolubovym, Pisarevym. Abay do posledney minuty svoey jizny s trogatelinoy blagodarnostiu vspominal g.Mihaelisa,pripisyvaya emu vse svoe obrazovaniye, y govarival: «Dýniyagha kózimdi ashqangha ýlken sebepker bolghan kisi  –Mihaeliys» (otkryl moy glaza g.Mihaeliys)Vposledstviy Abay prochel «Opyty»Spensera, «Pozitivnui filosofii» Liuisa, «Umstvennoe razvitie Evropy»Drepera,statiy iz staryh knig «Sovremennika»N.G.Chernyshevskogo, znal ob ego sudibe», – dep jazsa,(2.309-bet) M.Áuezov: «Abay 1880 jyldarda Peterbordan aidalyp kelgen orystyng tónkerisshil, halyqshyl Mihaelis degen kisisimen tanys bolady. Bertin kelgen uaqytta Abaydyng auylyna qonaqqa da barghan bolsa kerek. Azdan song Mihaelis arqyly Abay 80 jyldarda aidalghan basqa halyqshylarmen de tanysqan. Solardyng ishinde halyqshyl advokat Gross, jas doktor Dolgopolov siyaqtylar bolghan. Gross aidalyp kelgen song qazaqtyng eski jorasy boyynsha aitylatyn biylik kelisimi siyaqty eski әdet zandaryn jiyp, qarastyrugha salynghan, sonymen bú da Abaymen aralasyp, qyrgha shyghyp 3-4 aiday  Abaydyng auylynda jatyp qaytqan.

Búl kisilerding ishinde eng aldymen tanys bolyp Abaygha aldymen paydaly әser etken kisi – Mihaeliys. Mihaelisting istegen enbegi kóp bolghandyqtan Abay keyingi uaqyttarda «Dýniyege kózimdi ashqan kisi Mihaeliys», – dep ómir boyy alghys aityp ketken», – dey kelip, Abay kitaphanasy turaly: «Osy retpen orystyng belgili aqyn-jazushylarynan Pushkiyn, Lermontov, Nekrasov, Tolstoy, Turgenev, Saltykov-Shedrin Dostoevskiy,   synshylarynan: Belinskiy, Chernyshevskiy, Dobrolubov, Pisarev, Evropa aqyndarynan Gyote siyaqty siyaqty, fәlsapashyl tabighatshyl bilgishterinen: Spenser, Liuiys, Darvin tarihshylarynan Dreper siyaqty talaylardy oqyghan», – dep jazady.(1.132-bet)

Abay kitaphanasy turaly jazuda eki avtordyng bir-birine dәl kelui sonshalyq, eki avtordyng enbegin jeke-jeke týsindiruding ózi basy artyq júmys sekildi. Evropalyq avtorlardy aituda Á.Bókeyhan Darvindi aitpay ketse, M.Áuezov Abay kitaphanasyna aghylshyn tabighat zertteushisi, tirshiliktanushy-biolog Ch.Darvindi jәne nemis halyqynyng úly aqyny Gyoteni qosqan. Ayyrmashylyq osy ghana.

Abay kitaphanasy turaly jazuda M.Áuezov, 1905 jyly jazghan Á.Bókeyhannyng «Abay (Ibragiym) Kunanbaev» atty orys tilinde jazylghan maqalasyn qazaq tiline audaryp, jan-jaqty kenitip, terennen oy qozghap otyrghan sekildi әser qaldyrady. Búdan ary eki avtor da  oqumen ghylymdy basty oryngha shygharghan Abaydyng óz balalaryn orys oquyna bergendigin, onyng ishinde óndirip úzaq oqyghan aqynnyng úly Ábdrahmangha toqtalyp ótedi

Osy kýnge deyin kóptegen Abaytanushylardyng nazarynan tys qalyp kele jatqan bir mәsele bar. Ol: Shyghys bilimi men Evropa ghylymynan nәr alghan, qazaq halyq auyz әdebiyetining bilgiri, batys pen shyghysty teng mengergen bilimpaz Abaydyng jasy 40-tan asqan song Abaydyng bizge bir emes eki Abay bolyp ketetindigi.

Abaydyng jeke basyndaghy osy ózgeristi Á.Bókeyhan «aqyn» degen sózdi «peves», – dep ala otyryp: «Abay, byti mojet, umer by, ne proyaviv svoego vydaishegosya poeticheskogo darovaniya, esly by v 80-yh godah on ne perejil perevorot v svoih vzglyadah na deyatelinosti pevsa», – dep jazsa, (2.308-bet) aqynnyng jeke óz basynda bolghan dәl osy ózgeristi M.Áuezov: «…Mihaeliys, Gross siyaqty zor bilimderi bar, iri maghúlmatty kisilerge tanys bolyp, anda-sanda solardyng mәjilisterinde bolyp, solar ataghan kitaptardy kóp oqyp, zerttey bastaghan son, Abaydyng aldynda jana jaryq dýnie esigi ashylghanday bolady. Sonymen 1884-1885 jyldarda óz jasy qyryqqa taman kelgende Abay dýniyeden kóp maghúlmaty bar, әr nәrsege bilim alghan kisidey arnauly kózqarasy, syny bar, әsheyin el kisilerinen sonaghúrlym bilimdi, qyraghy,ozghyn kisi bolyp jekelenip shygha bastaydy. Abayda oy men is ekige bólinedi. 40 jastan asqan song Abay bizge bir emes eki Abay bolyp ketedi. Bireui,ómirge ýileskisi kelmey, zamanynan, ortasynan ozyp shyghyp, synshy, ústaz, aqylshy, aqyn-danyshpan bolugha ainalghan Abay da, ekinshisi: kýndegi ómirding betimen elding sózin ústap, búrynghysynsha partiya tartystyn,biylik,әkimshilik jolyndaghy el basqarushysy, ru basshysy Abay. Abaydyng óz ishinde osynday eki tarau jol shyghady. Bir jýrek ekige bólinip,jyrtylyp airylady», –dep, (1.135-136-better) Abay  basyndaghy eki úday sezim tragediyasyn tolghauy tereng oishyl kýide tebirene jazady.

Á.Bókeyhan men M.Áuezov jazyp qaldyrghanday, 1880 jyldardaghy kóp kitap oqyp, bilim arqyly kelgen Abay basyndaghy psihologiyalyq ózgeristerdi tereng týsinip sezinbey, XIX ghasyrdyng II jartysyndaghy qazaq halqynyng ómirinen ensiklopediyalyq túrghyda mol maghúlmat beretin, tereng filosofiyalyq oigha qúralghan Abay poeziyasy men qara sózderin úghyp, erkin týsinbesimiz anyq.

Ótken ómirine qatal synshy bolyp, óz minin ózi kórsetip, ashyp beretin ghúlama Abay,

«Ólsem ornym qara jer» óleninde:

Jasymda albyrt óstim oidan jyraq,

Aylagha ashugha da jaqtym shyraq,-dey kelip:

Oy kirgeli tiymedi erik ózime,

Sandalmamen kýn keshken týspe izime, – deui jaydan-jay aityla salghan sóz emes.

Osy joldarda aitylghan Abay ómirining qat-qabat sezim kýilerining tragediyasyn Á.Bókeyhan men M.Áuezovting Abay turaly enbekterin salystyra otyryp oqyghanymyzda tereng sezinemiz.

Aytarymyz  Á.Bókeyhan da M.Áuezov te óz enbekterinde Abay shygharmashylyghynyng ruhany qaynar kózderi mynalar, – dep atyn atap, týsin týstemeydi. Eki enbekti salystyra otyryp, әsirese M.Áuezov jazghan Abaydyng ghylymy ómirbayanyna terennen oy jiberseniz, Abay shygharmashylyghynyng ruhany qaynar kózderi kózge aiqyn kórinip, anyq seziledi. Sebebi, eki avtor da qazaq auyz әdebiyetining Abay ómirindegi orny men әserine jәne orys dostary arqyly tanyghan orys әdebiyetimen qatar batys mәdeniyeti men ghylymynyng iri ókilderi, aqyn-jazushylary, filosoftary men ghalymdarynyng atyn atap týsin týsteydi. Biz osylar arqyly yaghny aty atalghan batystyng ghylymy men әdebiyetining ókilderining әdebi, ghylymiy-filosofiyalyq enbekteri arqyly ghana Abay ruhany әlemindegi batys mәdeniyetining әserin tany alamyz. Reti kelgen song aita keteyik, Abaydyng batysqa qatysyn sóz etkende, kóptegen abaytanushylar Abay shygharmashylyghyndaghy orys әdebiyeti arqyly kelgen realizm әdisin ghana sóz etedi. Abay shygharmashylyghyndaghy batys Evropalyq filosoftar Liuiys, Dreper, Spenser jәne tabighatshyl ghalym, tirshiliktanushy-biolog Ch.Darvin enbekterining әseri meninshe әli tolyq zerttelgen joq. Múny bolashaqta atqarylugha tiyis abaytanu ghylymynyng aldynda túrghan ýlken keleli mәsele, – dep týsingen jón.

Á.Bókeyhan óz maqalasynda Abaydyng diny kózqarasyna, onyng islamiyatqa qatysyna toqtalsa, M.Áuezov 1927-33 jyldarda jazghan Abaydyng ghylymy ómirbayanynyn                    1-núsqasynda Abaydyng diny kózqarasyna toqtalmaydy, onyng esesine ol óz enbeginde Kókbay aqsaqaldyng Abay turaly esteligin úsynady. Osy esteliginde Kókbay aqsaqal Abaydyng dinge qatysty kózqarasyn sóz etedi.

Á.Bókeyhan: «Blagodarya dosugu y sposobnosti, on samouchkoy dostig togo, chto vyuchilsya arabskomu y persidskomu yazykam, na kotoryh svobodno chital, y preobrel imya znatoka svyashennyh kniyg. Mully – hanjy pro kotoryh step slojila pogovorku: «anqau elge – aramza mola» (naivnomu narodu y styajateli svyashenniyk), boyalisi vstrechy y razgovorov s Abaem, kotoryy razoblachal ih duhovnui niyshetu. Zdesi sleduet otmetiti otnoshenie Abaya k obryadnostyam islama. On, bichuya v svoih stihah hanjestvo y liysemerie mull, ne sobludal musulimanskih postov y ne ispolnyal pyatikratnyh molitv v sutkiy", – dep jazsa, (2.308-bet) Abaydyng kózin kórip tәrbiyesin alghan shәkirt-aqyny Kókbay aqsaqal óz esteliginde Abaydyng dinge, islamiyatqa qatysy jóninde: «Abaydyng dini ýlken synmen tabylghan taza aqyl din edi. Sondyqtan syrtymen taqualyq qylyp, údayy namaz oqyp, údayy oraza tútyp, údayy qúlshylyq qylghan da emes. Namazdy oqyghysy kelgen kezderde oqidy, biraq ondayda qasyna eshkimdi almay, onasha ýide jalghyz ózi úzaq-úzaq uaqyttar otyryp oqityn.

Onan song jalpy músylmanshylyq jolyndaghy ýlken ghúlamalar jazghan iri sózderding barlyghyn da biletin. Bәrinen óz túsyndaghy ýlken moldalardyng qaysysymen bolsa da qatar týserlik maghúlmaty bar-dy», – dep jazady. (1.168-bet)

Abaydyng islamiyatqa qatysy jónindegi Á.Bókeyhan pikirin Kókbay aqsaqaldyng Abay turaly esteligi tolyqtyryp, dәleldep túrghanday.

Búl kisilerding jazuy boyynsha syrt qaraghanda Abaydyng músylmanshylyq senimi tereng emes, ýstirt, shala sekildi bolyp kórineri anyq.

Sonda, Abaydyng músylmanshylyghy shynymen-aq shala bolghany ma? Ony anyqtau ýshin Abaydyng shyghysqa onyng ishinde diny islamiyatqa qatysyn aqynnyng óz shygharmashylyghy arqyly zerttep, zerdelep, tekserip almasaq, onda osy enbegimizding bir býiiri olqy bolyp, ýnireyip túrary anyq.

Abaydyng shyghysqa qatysy turaly belgili abaytanushy ghalym Mekemtas Myrzahmetúly: «Keleshekte Abay shygharmashylyghyndaghy shyghystyq belgilerdi әr qyrynan zertteushiler M.Áuezov tarapynan aitylghan tezistik nysandaghy silteme pikirlerine soqpay óte almaq emes. Óitkeni, búl pikirler zertteushi ataulygha kýrdeli de qiyn mәseleni arnayy qarastyrghanda adastyrmas temir qazyqtay baghdar berip otyrmaq.

Abay shygharmalarynyng ruhany nәr alghan bir salasy – onyng shyghysqa qatysyn ózining zertteu enbekterinde kóbinese ýsh arnagha jiktey әri olar jayly tanymnyng ózekti jelilerine jeke-jeke toqtay otyryp, naqtyly týrde aiqyndap beruge de at salysqany bayqalady. Olardy bas-basyna atap óter bolsaq:

1. Abay jәne shyghys klassikteri;
2. Abaydyng islamiyatqa qarym-qatysy;
3. Shyghys oishyldarynyng arasynda mol sóz bolyp, oy tolghauyna arqau bolghan morali filosofiyasyna qatysy jatady», – dep jazady ózining «Múhtartanu jәne Abay ghúmyrnamasy» atty ghylymy maqalasynda. (1.63-bet)

Biz óz enbegimizde Abaydyng islamiyatqa qarym-qatynasyn sóz etpekshimiz. Abaydyng islamiyatqa qatysyn sóz etu degen sóz, Abaydyng diny kózqarasyn yaghny Abaydyng dinge degen senimin sóz etu degen sóz.

«Din» sózi dýniyejýzining barlyq tilderinde «Vera» dep atalady. «Vera» – yaghny «Senim» islamdyq músylman týsiniginde «Iman» dep aitylady. Sonda «Din», «Senim», «Iman» degen sózder bir maghynadaghy maghynalas, sinonim sózder bolyp shyghady.

Al, Abaydyng dini men imany yaghny senimine keler bolsaq, eng birinshi aitarymyz, Abay – kәmil, yaghny jan-jaqty ýilesimdi jetilgen tolyq músylman.

Músylmannyng bes paryzynyng eng bastysy, Allanyng bar ekenine, bir ekenine senu bolsa, Abay Allagha, onyng aqiqat baryna jan tәnimen senedi.

Allanyng ózi de ras, sózi de ras.

Ras sóz esh uaqytta jalghan bolmas,-degen Abaydyng "Allanyng sózi" dep aityp otyrghany – Qúran Kәrim.

Osy óleninde aqyn:

Kóp kitap keldi Alladan, onyng tórti

Allany tanytugha sózi aiyrylmas, – deydi.

Sóz Allanyng bir sipaty bolghanda, kóptegen ilim, kitap Alladan keldi dey otyryp, Abaydyng bólip alyp, «onyng tórti», – dep, oqushysyna týsindirip otyrghany kókten týsken qasiyetti tórt kitapty aityp otyr. Olar: Taurat, Zabur, Injil, Qúran.

Búl tórt kitap әlemdegi basty dinderding kanondary, zandary, qaghidalary jazylghan negizgi kitaptary bolyp tabylady. Abay ózi músylman bola túra Taurat, Zabur, Injilden Qúrandy bólip alyp erekshe týsirmeydi. Allanyng sózi dep osy atalghan tórt kitapqa birdey, teng kózben qaraydy.

Mahabbatpen jaratqan adamzatty

Sen de sýy ol Allany jannan tәtti.

Adamzattyng bәrin sýy bauyrym dep

Jәne haq joly osy dep әdiletti.

Osy ýsh sýy bolady imanigýl¹

Imannyng asyly ýsh dep tahqiyq²bil

Oylan-daghy ýsheuin taratyp baq

Basty bayla jolyna, malyng týgil.

Din de osy shyn oilasang taghat³ ta osy

Eki dýnie búl tasdiyq⁴ - haqtyng dosy

Osylardy búzatyn jәne ýsh is bar:

Payda, maqtan, әuesqoy – onan shoshy, – degen Abay: «Allany sýi, adamzatty sýi, jәne haq joly, әdiletti sýi. Osy ýsh sýi imannyn, senimning tiregi – kәmil iman yaghny «Imanigýl», – deydi.

 

«Din de osy shyn oilasang taghat ta osy», – dep, «Imanigýl» men dindi bir nәrse dep týsindiretin aqyn, osylardy búzatyn – payda, maqtan, әuesqoylyq, – dep, paydakýnem, maqtanshaq jәne kónilining baylauy joq әuesqoy túraqsyz adamdardy imandy adamdargha qarama-qarsy surettey kelip:

Ruza, namaz, zeket, haj - talassyz is,

Jaqsy bolsan, jaqsy tút bәrin tegis.

Bastapqy ýshin bekitpey, songhy tórtti

Qylghanmenen tatymdy bermes jemis, – deydi.

Namaz, zeket, jaghdayy kelse qajylyqqa baru әrbir músylmangha paryz sanalatyny belgili. Biraq, sen qansha jerden namaz oqyp, zeket (әlsizderge kómektesu ýshin beriletin qayyr-sadaqa) berip, qajylyqqa (qaghbagha baryp ziyarat etu) barghanynmen, boyynda kәmil iman «Imanigýl» yaghny Allany, adamzatty, әdiletti sýy bolmasa, syrtynmen namaz oqyp, zeket berip, qajylyqqa baruyng әsheyin jemisin bermes bos tirlik, – deydi hәkim Abay.

Abaydyng «Imanigýl» jәne «Kamily insaniy», «Kәmil adam» yaghny «Jan-jaqty tolyq jetilgen adam» turaly ilimin Abaydyng diny kózqarasynan bólip alyp jeke qarastyrugha bolmaydy.

«Imanigýl» men «Tolyq adamdy» Abay ilimi dep ghylymy ainalymgha týsirgen talantty abaytanushy ghalym Mekemtas Myrzahmetúlynyng «Sen de sýy ol Allany, jannan tәtti» atty ghylymy enbeginde: «Allanyng boyyndaghy segiz sipatyn qúdiret pen ghylym sipatyn qosa biriktirip, ony bir sózben ghaqyl yaghny aqyl sózimen ataydy. Osy aqyl sipatyna Abay óz tarapynan naqyliya, ghaqyliya dәlelderge sýiene otyryp, eki sipatty, yaghny әdilet pen rahymdy qosady. Osy ózi ekshep, daralap alghan qasterli ýsh úghymnan, yaghny aqyl, әdilet, rahymnan Abaydyng tolyq adam turaly ilimining negizi qalanady», – dep oiyn týiindeydi ghalym aghamyz.

Abay ilimine sýienip aitar bolsaq, boyynda imany bar yaghny «imanigýldi», «tolyq adam» ol Allany, adamzatty hәm әdiletti sýiedi jәne onyng ózi de әdiletti, aqyldy, rahymdy yaghny meyirimdi adam.

Abay ózining 38-qara sózinde: «Búl aitylghan ýsh hislyatting iyelerining aldy – payghambarlar, anan song – әuliyeler, anan song – hakimder, eng aqyry – kәmil músylmandar», – dey kelip, dýnie syrlarynyng sebebin bilip, ahiyret ýshin emes, adam balasynyng paydasy, iygiligi ýshin qyzmet etetin hakimderdi Abay әuliyelerden anaghúrlym biyik qoyady. Áuliyelerden hakimderdi biyik qoyghan Abaydyng diny fanatizmge ashyq qarsy keluinde halqymyzdyng qanyna sinip, ruhymen bite qaynasyp ketken erte týrkilik úghym jatqan sekildi. Dinge fanattyq túrghyda berilu – qazaq halqynyng últtyq sezimine jat nәrse bolghandyghy aqiqat dýniye.

Abaydyng «imanigýl» men «tolyq adam» ilimining týp mazmún-maqsaty; jan-jaqty  tolyq jetilgen adamnyng (nravstvennaya lichnosti) qasiyet-sipattaryn aiqyndap jetkize týsip, tәrbiyelik, moralidyq – filosofiyanyng negizin, dinning týpki maqsat negizimen jaqyndastyra, bir birlikte qarastyru bolyp tabylsa kerek.

Ghalymdardyng zertteui boyynsha adamzatty órkeniyetke jetkizgen Kim? Ne? Qalay?           Ne ýshin? Ne sebepti? degen súraqtar kórinedi. Qanday dinshil adam bolsa da, jaratushy kýsh turaly «Kim?» bolmasa «Ne?» – dep úly jaratushy Haq turaly oilanbauy mýmkin emes.

Qasiyetti Qúran-Kәrimde úly jaratushy Alla turaly: «Alla bireu. Alla múnsyz. Ár nәrse oghan múqtaj. Ol tumady da, tuylmady. Ári oghan eshkim teng emes».                    («Yqylas» sýresi)  Tura osylay jazylghan. Qarapayym pende ýshin tolyq týsinip ketu auyrlau. Onyng ýstine әrbir músylman – mýmin Allanyng bar ekenine, bir ekenine senip, iman keltiru – paryz. Búl – iman-sharttyng eng basty qaghidasy. Allany tolyq tanyp bilgisi kelip:

Kónilge shәk, shýbәli oy almaymyn

Sonda da ony oilamay qoya almaymyn.

Aqyldyng jetpegeni arman emes,

Qúmarsyz qúr mýlguge toya almaymyn, – degen hakim Abay, búl jerde bir Allanyng bar ekendigine, haqtyghyna shәk keltirip, senbey túrghan joq.

Ol jaratushy bir Allany bar bolmysy, aqyl – sanasymen týsinip, bilip baryp ilanghysy keledi. Músylman sharighaty: «Allanyng bar ekenine senip, oilanbay ilan»,–  dese, Abay: «Senip, ilanu ýshin oilanamyn», – deydi.

«Atymdy adam qoyghan son, qaytip nadan bolayyn», – degen úly Abay, jaratushynyng ózin sanamen qabyldap, óz aqyl tezine salady. Abaydyng dinge bólek kózben, basqasha qarap, janasha payymdauy – músylman sharighatyn jana dengeyge kótergisi kelgen shyn mәnindegi din ghúlama-ghalymyna ghana tәn tereng oy degen tújyrymgha keluimizge tolyq negiz bar.

Abay ózining 38-qara sózinde: «Iman degenimiz – bir ghana inamaq emes, sen Alla taghalanyng birligine, ua Qúrannyng onyng sózi ekendigine, Múhammed Mústafa s.gh.u. onyng elshisi ekendigine inandyq (ilandyq, sendik)» – deydi.

Siz Allagha shyn senip iman keltiruiniz kerek. Basqasha bolsa ol iman emes.

Abay: «Siz әmәntu billәhy kәmә huә by imayhy ua sifatihy (qúdaygha onyng esimderi men sipattaryna iman keltiremin)» – dediniz. (38-qara sóz). Yaghni, siz Alla taghalagha jәne onyng segiz sipaty men toqsan toghyz esimine senesiz.

«Eger de ol sipattar birlәn taghriyghlamasaq bizge maghrifatulla (Allany tanu) qiyn bolady», – deydi hәkim Abay ózining 38-qara sózinde. Allanyng ózine tәn segiz sipaty bar. Olar: 1. Hayat – tirshilik, tiri bolu, 2. Ghylym, 3. Qúdiret – kýsh, 4. Basar – kóru, kórushi. 5. Sәmigh – estu, estushi. 6. Irada – tileu, qalau. 7. Kәlәm – sóz, sózder. 8. Tәkin – boldyru.

«Búl segizinen Alla taghaladaghyday kәmilәt – ghazamat (jetilu, ýlkey) birlәn bolmasa da, pendesine de әrbirinen óz hәlinshe bar qylyp jaratypty» – deydi Abay. (38-qara sóz)

Biz Alla taghalany ózine tәn segiz sipaty arqyly tanyp, senip, iman keltirip, oghan óz hәlimizshe úqsaudy shart etuimiz kerek.

Hәkim Abay: «Alla taghalagha úqsay alam ba dep, nadandyq birlәn ol sózden jiyirkenbe, úqsalyq – dәl birdeylik daghuasy birlәn emes, sonyng sonynda bolmaq», – deydi de, «Zaty týgil hiykimetine (danalyghyna) eshbir hakim (danyshpan, dana adam) aqyl eristire almaydy. Alla taghala ólsheusiz, bizding aqylymyz ólsheuli», – deydi.

Árbir pendening Alla taghalagha sheksiz senip, úqsap baghuy, onyng Allagha degen  senimi hәm imany bolmaq.

«Alla taghala ghylymdy, rahymdy, әdiletti, qúdiretti edi», – dey kelip, Abay: «Alla adamdy mahabbatpen jaratty. Kýlli ghalamdaghy nәrseler adamnyng paydalanuy ýshin jәne adam balasynyng nәsibine tausylmas azyq bolsyn degendik», – deydi de: «Mahabbatqa mahabbatpen jauap beru kerek emes pe?» – degen Abay: «Mahabbat pen qorqynysh – búl ot pen su sekildi, biri bar jerde ekinshisine oryn joq», – dep, (38-qara sóz) Allany esh qorqynyshsyz shynayy mahabbatpen sýydi uaghyzdaydy.

Allagha shyn senip, ghashyq bolyp, ony esh qorqynyshsyz shynayy mahabbatpen sýiip, Allany ghylym arqyly tanu kerek. Ghylym Allanyng bir sipaty. Allany qalay sýisek, ghylymdy solay sýyimiz qajet. Abay týsinigindegi oqu, ýirenu arqyly keletin ghylym – әr nәrsening sebebin týsindirip,aqiqatty bildirmeu ýshin kerek.

Al músylmannyng negizgi bes shartynyng eng bastysy Allany tanu bolsa, hәkim Abaydyng    38-qara sózindegi ghaqliya boyynsha jaratushy kýsh jalghyz Alla jaratqan jaratylysty Allanyng bir sipaty ghylym arqyly týsinip tanudyng ózi, Allany tanu bolyp sanalady. Abaydyng Allany ghylym arqyly tanu degen oiynyng astarynda jaratushy jaratqan ghalamdaghy kýlli jaratylysty ghylym arqyly tanu kerek degen oy jatyr.

Dәl qazirgi tanda jaratylystyng payda boluy jónindegi týrli joramaldyng ishindegi ghylym men kópshilikke belgilisi ekeu. Onyng birinshisi, jaratylys materiyadan yaghny kishkene ghana bólshekten ósip jetiledi, – degen ghylymda әbden qalyptasqan materialistik-ghylymy kózqaras bolsa, ekinshisi, kýlli jaratylysty jaratqan  bir ghana jaratushy kýsh deytin iydeyagha senetin-iydealistik kózqaras.Islam týsinigi boyynsha, 99 esimi bar jaratushy kýsh kóbine «Alla» dep atalady. «Allanyng ózi de ras, sózi de ras», – deytin Abay, kózqarasy jóninen – iydealist. Búl – dausyz aqiqat! Bir qúday dep, jaratushy kýshke senetin iydealistik kózqarastaghy adamdar, kózge kórinip, kónilge sezilgen tútas ghalam – jaratylysty materiyadan yaghny kózge kórinbeytin kishkene bólshekten  ósip jetildi deytin ghylymy – materialistik kózqarasty da, ghylymdy da esh uaqytta moyyndamaghan. Eng qyzyghy, Abay kózqarasy jóninen jaratushy kýsh bir Allagha sengen «iydealist» bola túra, ghylymdy moyyndaghany bylay túrsyn, ghylymdy Allanyng bir sipaty dey otyryp, Allany ghylym arqyly tanu kerek, – deydi.

XVIII-XIX ghasyrlargha deyingi adamzat tarihyndaghy ghúlama danyshpandardyng barlyghy derlik iydealistik kózqarasta bolghandyghyn eskersek, ózine deyingi ghúlama – danyshpandardan Abaydy dara kórsetip, erekshelep túrghan, ghylym Allanyng bir sipaty, sondyqtan da Allany ghylym arqyly tanu kerek, – deytin hәkim Abaydyng dәl osy pikiri. «Allanyng sózi de ras», –degen Abay ýshin Allanyng sózi, ol – kókten týsken qasiyetti kitap – Qúran-Kәrim. Qúran sýreleri men ayattaryn Abay Allanyng sózi, aqiqat dýniye, – dep qabyldaghan. Mine, osy qasiyetti Qúran-Kәrimdegi qúran ayattary turaly belgili shyghystanushy ghalym Ábsattar qajy Derbisәli ózinin  «Ghylym jәne din» atty maqalasynda: «Qúrannyng taghy bir bagha jetpes múghjizagha toly ayatynda ana qúrsaghyndaghy sәbiyding ósu kezenderi,atap aitqanda,aldymen  sýiekter bitip,keyinnen sýiekterdi búlshyq etter qaptaytyny turaly bylaysha bayan etiledi: «Rasynda,biz adamdy naghyz (sýzilgen) balshyqtan jarattyq.Sosyn ony shәuetting bir tamshysy kýiinde myqty jerge ornalastyrdyq.Sosyn ol tamshyny alaqagha (jabysqaq úryqtanghan kletkagha) sosyn ony mudghagha (bir japyraq et kórinisindegi jaratylysqa)sosyn mudghany sýiekterge ainaldyrdyq,sosyn sýiekterdi etpen qaptadyq,sosyn ony basqa bir jaratylys jasadyq.Alla-eng keremet jaratushy».             ( «Muminiyn»sýresi,12-14 ayattar)

Shynymen-aq fizika ghylymy,su asty zertteuleri,embriologiyalyq janalyqtar, tyghyzdyq ólshemi siyaqty nәrseler adamnyng ýsh úiyqtasa týsine kirmeytin dәuirde Qúrannyng  búl ghylymy aqiqatty dóp basyp bayandauy,onyng mәngilik qúndylyqtargha bay,Úly jaratushynyng sózi ekenin kórseted, – dese, belgili ghalym Moris Bukay ózining «Bibiliya, Qúran jәne qazirgi ghylym» atty kitabynda: «Jer men ondaghy tirshilikting payda boluy,balanyng jatyrda jetilui sekildi,tipti fizika men matematikanyng kýrdeli mәselelerine deyin tolyp jatqan ghylymy tújyrymdarmen tanys kisilerding onyng Qúran mәtinimen tolyq say keletinin kórmeui mýmkin emes.Kóptegen sýreler men ayattardaghy qúpiya habarlardy ashu ghylymnyng aldynda túrghan mindet», – dep jazdy.

Ghylym – ol adamdy órkeniyetke jetkizetin jol ghana emes, ony Abay adam boyyndaghy jaqsy qasiyettermen baylanystyra qaraydy.

Abaydyng 17-qara sózinde adam boyyndaghy qayrat, aqyl, jýrek ýsheui әrqaysysy óz qasiyetterin biyik qoyyp aitysqanda, Abay olardy ghylymgha jýgindirip, tóreligin ghylymgha aitqyzady.

Mine osydan-aq Abaydyng ghylymdy bar jaydan biyik qoyatyny anyq bayqalady. Dýnie tanudyng kilti – ghylymda, ghylymdy aqiqatty bilmek ýshin ýirenu kerek degen Abay: «Ghylymsyz aqiyret te joq, dýnie de joq. Ghylymsyz oqyghan namaz, tútqan oraza eshbir ghibadat ornynda barmaydy. Búl kýndegi tәhsil ghúlym (ghylym ýirenu) eski medreseler ghúrpynda bolyp, búl zamanda paydasy joq bolady. Mollalar bylay túrsyn, húsusan  (әsirese) búl zamannyng ishandarynan bek saq bolyndar. Olar – fitnә (búzyqtyq, býlinshilik) ghalym, búlardan zalaldan basqa eshnәrse shyqpaydy. Ózderi hukim sharighatty (sharighat  joly) taza bilmeydi. Kóbi nadan bolady", – dep, (38-qara sóz)  ghylymnan  habarsyz,    bilimsiz   moldalar men   ghylymdy   oqytpaytyn, sholostikalyq  diny medreselerdi bitirip shyqqan nadan shәkirtterdi synaydy.

Abay synynda shyndyq mol. Abay zamanyndaghy din ústazdaryn bylay qoyghanda, qazirgi tandaghy din ústazdarynyng eng ýlken qateligi, olar Allanyng sózi «Qúran-Kәrimdi» zamanuy ghylymdar himiya, fizika, biologiya, gidrologiya, medisina sekildi ghylymdarmen baylanysty týsindire almauynda. Olar ýshin din men ghylym  eki basqa, eki bólek dýniye. Al, hәkim Abay ýshin din men ghylym birtútas, bir dýniye. Ekeui de bir Allany tanu jolynda qyzmet etu kerek. Ádildik ýshin atap ótken jón, Rim papasynyng teologiya jónindegi mýshesi, Irlandiyadaghy diny Episkopoli uniyversiytetining professory Maysil Ledviyt, Moris Bukay, Ábsattar qajy Derbisәli sekildi ghalymdar ózderining ghylymy enbekterinde din men ghylymdy birge qarastyruda.

Shyghystanushy ghalym Ábsattar qajy Derbisәli ózining «Ghylym jәne din» atty ghylymy maqalasynda ósimdikterdegi atalyq – analyq úryqtar turaly, sulary aralaspaytyn tenizder, jerding ainalu baghyty, ana qúrsaghyndaghy sәbiyding payda boluy menen ósu kezenderi turaly        XX ghasyrdyng sonyndaghy ghylymy janalyqtardyn, Qúran-Kәrim sýrelerinde osydan on tórt ghasyr búryn aitylyp qoyghanyna toqtalyp ótedi.

Iya qazirgi zamanauy ghylymnyng aldynda túrghan ýlken bir mindet, ol - qúrannyn  sýreleri men ayattaryn ghylymy týrde taldau. Búl onay sharu emes. Qúrandy ghylymy týrde taldau ýshin, Qúrandy týsindirip taldaushy ghalym, ghylymnyng bar salasyn jetik bilui shart. Óitkeni, Qúran – bar ghylymnyng toghysqan jeri. Osyny bilgen úly Abay:

Qúran ras, Allanyng sózi - dýr ol

Tә'uliyne jeterlik ghylymyng shaq, – deydi.

Qúrannyng maghynasyn tereng bilip, týsinu ýshin adamgha ýlken ghylymy dayarlyq kerek ekenin aitady úly aqyn.

XIX  ghasyrdyng ekinshi jartysynda patriarhaldy mesheu qazaq qoghamynda ómir sýrip,       XXI ghasyrdyng aldynghy qatarly oishyl ghalymdarynyng Qúrandy ghylym arqyly týsinu kerek, sebebi din men ghylymnyng negizi bir degen tereng ghylymy pikirlerin olardan bir jarym ghasyrday uaqyt búryn aitqan úly Abaydyng jan-jaqty tereng bilimine eriksiz tang qalasyz.

Ghylym – jaratushy bir Allanyng jaratqandaryn, onyng sebebi men nәtiyjesin zertteumen ainalysady. Sondyqtan da biz ainala qorshaghan ortany ghylym arqyly týsinuge tyrysamyz. Biraq, ghalymdar qorshaghan ortany zerttey jýrip, zertteudi aqiqatty bilu, jaratylys syrlaryn týsinu, jaratushy kýshti tanyp bilu ýshin zerttep jýrgenderin kóp jaghdayda ózderi de sezip, bile bermeydi. Sebebi, ghalymdar óz zertteu obektisin qorshaghan jaratylystan bóle-jara jeke zertteydi, olar kóp jaghdayda býkil ghalamdyq ýilesimdilikti jete týsinip eskere bermeydi.

Al, ghalamdaghy ýilesimdilikti óte tereng de nәzik týsingen Abay: «Búl kózge kórilgen, kónilge sezilgen ghalamdy qanday hikmet (danalyq, danyshpandyq) birlәn jarastyryp, qanday qúdiret birlәn ornastyrghan, esh adam úghylynyng aqyly jetpeydi», – dep tang qalady.  (38-qara sóz)

Mine, Abaydyng qazirgi ghalymdardan basty ereksheligi: ol – býkil ghalamdyq ýilesimdilikti jan-jaqty tereng sezine biluinde. Abaydyng úghymynda Alla haq, myna sheksiz shetsiz ghalamdy jaratushy bir Alla. Allanyng segiz sipaty men toqsan toghyz esimine elikteu arqyly, Allany ghylym arqyly bilip, Allagha ishtey úqsaugha tyrysyp, Allanyng bar ekenin bilmek paryz,- dep oy qorytatyn hәkim Abay: «Aqyl men hauasty (jaratushy eni) tanyp bolmaydy, biraq ony jýrek sezedi», – degen dýniyetanymdyq oy qorytyndysyna keledi. Al, búl asa kýrdeli basty mәseleni týsindirude mýtәkәllimin ghylymynyng shamasy jetpeydi degen oy baylamyn jasaghandyqtan:

Aqyl men hauas barlyghyn

Bilmeydi jýrek sezedýr.

Mýtәkәllimiyn, mantikiyn

Beker bosqa ezedýr, – degen maghynasy asa teren, tipti abaytanushylar ushyghyna jete almay jýrgen oy tolghanysyn aityp otyruy jay nәrse emes», – deydi abaytanushy ghalym Mekemtas Myrzahmetúly.

Jaratushy kýsh bir Allany aqylmen bilip bolmaydy. Ony adam tek qana jýrekpen sezedi, – degen Abaygha, Allanyng qúdiretin ony jaratqandary arqyly tany, oilanbay ilan deytin islam din – ústazdarynyng kózimen qarasaq, Abaydyng múnysy – kýpirlik, tipten din – islamgha qarsy shyghu sekildi bolyp kórinui mýmkin. Sebebi, Abay qisyndy sóz arqyly Allanyng bar ekenin dәleldeushi diny ghylymdar «Mýtәkәllimiyn» jәne «Mantikindi» joqqa shygharyp, mansúqtap otyr.

Osy orayda Abaydyng kózin kórgen Kókbay aqsaqaldyng esteligindegi: «Abay shyn maghynasynda músylman edi. Biraq, músylmanshylyghy molda, qoja aityp jýrgen syrty sopy, músylmandyq emes, ýlken synmen, tereng oimen óz jýregimen tapqan músylmandyq bolatyn. Bergi jerlerdegi kitap sózi, molda sózi, sharighat joly degenning barlyghyna synmen qarap, dinning negizin, maqsat-baghytyn ghana alyp, sony aqiqat dini qyp qoldanghan. Abaydyng dini músylmanshylyqtyng ishinde osynday jolmen ýlken synmen tabylghan taza aqyl din edi», – degen sózining maghynasy asa tereng ekenin sezemiz.

«Adamzattyng bәrin sýi, bauyrym dep», – jyrlaghan úly gummanist Abay adamgershilikti, tәrbiyelik, moralidyq-filosofiyany bәrinen joghary qoyady. Allanyng ózi de, «onyng sózi» de ras dep, adam boyyna «imanigýl» egip, kәmil-músylman «tolyq adamdy» nasihattaytyn Abay ilimi, negizinen aqyldyng jәne adamgershilikting dini.

Abay shygharmashylyghy men onyng ilimining eng basty maqsaty, ol – túlghalyq sanany joghary kótere otyryp, dýniyege ózindik kózqarasy, oiy, pikiri bar jeke túlgha qalyptastyru.

Abay ilimi – búl moralidyq, etikalyq filosofiya. Allany ghylym arqyly tanyp, ony shynayy mahabbatpen sýiip, iman, ghylym men bilim bir Allany tanu jolynda qyzmet etu kerek degen maqsatty oidy ústanghan Abaydy, islam dinining filosofiyasyn damyta otyryp, dindi janasha payymdaghysy kelgen shyn mәnindegi islamdyq oishyl – ghúlama dep týsinuimiz kerek. Búl talasy joq aqiqat dýniye!

Abaydyng diny kózqarasy óte kýrdeli, sondyqtan da ol jan-jaqty ghylymy taldaudy qajet etedi. Osyny tereng týsingen Álihan Bókeyhan: «...priobrel imya znatoka svyashennyh kniyg», – dey kelip: «Zdesi sleduet otmetiti otnoshenie Abaya k obryadnostyam islama», – (2.308-bet) dep jazuynda ýlken ghylymy oy jatyr. «Búl jerde Abaydyng islәm qaghida-joralaryna degen qarym-qatynasyn atap ótu kerek», – degen (erkin audarghan N.Mahan.) Á.Bókeyhan sózinde tereng astarly maghyna bar. Dәl osy jerde maqala avtory, diny kózqarasyn ózining «Allanyng ózi de ras, sózi de ras», «Alla degen sóz jenil» degen ólenderi men 12,13,27,35,36,38-qara sózderinde terennen tolghap, jaratushy bir Allany jan-jýrek, bar bolmysymen, onyng ózine ghana tәn segiz sipaty jәne sol segiz sipatynyng eng negizgilerining biri ghylym arqyly tanyp bilgisi kelgen, sol jolda din qaghidalarynyng jinaghy «Mýtәkәllimiyn» jәne «Mantikindi» joqqa shygharghan Abaydyng islәm dinine degen senimi men kózqarasyn aityp otyr.

Mәselening týiini, Abaydyng diny senimi  onyng islәm dinining qaghida–joralaryna degen jeke ózining  túlghalyq kózqarasynda jatyr. Álihan Abaydyng diny kózqarasyn, onyng shyghysqa qatysy men Abay shygharmashylyghynyng ruhany qaynar kózderin tereng týsinip, jaqsy bilgeni maqalynyng ón-boyynan jaqsy angharlady. Á.Bókeyhan shygharmashylyghyndaghy biz bayqaghan  bir erekshelik: ol – mýmkin avtordyng ómiri qym-qighash sayasy kýreske toly bolghandyqtan bolar, mýmkin sol kezendegi oqyrmannyng bilim dengeyin eskergendigi shyghar, Á.Bókeyhannyng ghylymy maqalalary oqushysyna  óte qarapayym, asyghys, tipten keyde tezis týrinde jazylghan sekildi bolyp kórinui de mýmkin. Sondyqtan da Á.Bókeyhannyng maqalalaryna asa múqiyat qaraghan jón. Sebebi, Á.Bókeyhan enbekterining әrbir sóilemning astarynda ýlken ghylymy oy jatady. Kóp jyl myzghymas qúrsauda qalyp,janadan ashylghan qúrylyqtay bolghan, tamasha ensiklopedist ghalym  Á.Bókeyhannyng ghylymy enbekterining әrbir sózi men sóilemine qazirden bastap terennen oy jiberip, ghylymy negizde taldap ýirenbesek, Á.Bókeyhan enbekterindegi jәy kózge bayqalyp kórine bermeytin ghylymy oilaryn terennen týsinip, bayybyna jete almasymyz anyq. Búl oiymyzgha naqty mysal  Á.Bókeyhannyng 1905 jyly jazghan  «Abay (Ibragiym) Kunanbaev»  atty ghylymiy-monografiyalyq maqalasyndaghy: «Búl jerde Abaydyng islәm qaghida-joralaryna degen qarym-qatynasyn atap ótu kerek», – degen bir-aq auyz sózi tolyq mysal bola alady. Az sózge kóp maghyna syidyra biletin daryndy publisist-ghalym Á.Bókeyhan 1905 jyly  jazghan  óz maqalasynda, keleshekte Abaydyng qazaq әdebiyeti men qazaq últynyng ómirinde alatyn ornyn boljap bilgendey, bolashaq abaytanushylar ýshin Abaydyng ómiri men ósken ortasyn ghana emes,úly aqynnyng ruhany nәr alghan  qaynar kózderi men Abaydyng diniy-kózqarasyn da dәl tauyp, dóp basatyn әdetimen, az sózge kóp maghyna syidyra otyryp,ghylymy negizde ghajayyp týrde terennen ashyp kórsetken. Biz múny Á.Bókeyhannyng «Abay (Ibragiym) Kunanbaev» atty ghylymiy-monografiyalyq maqalasynyng negizgi jetistigi dep týsinemiz.

Búl oiymyzgha Álihan Bókeyhannyng 1905 jyly jazghan «Abay (Ibragiym) Kunanbaev» atty ghylymy maqalasy tolyq dәlel.

Á.Bókeyhan da M.Áuezov te ózderining Abay turaly ghylymy enbekterin úly aqynnyng ómirden ótu kezenimen ayaqtaydy. M.Áuezov: «Maghauiya ólgen song Abay bir aluan aurugha ainalady. Eshkimmen sóilespeydi de, eshnәrsemen ózin júbatpaydy. Auruyn eshkimge kórsetip emdetpeydi de, múnyng bәrin kereksiz dep biledi. Sonymen Maghauiya óliminen keyin 40 kýn otyryp, 23 mausymda 1904 jyly jaraly aqyn, jarasy men ómirde tatqan ularyn óz ishine jiyp, ózimen birge alyp, 60 jasynda dýniyeden kóshedi», – dese, (1.158-bet) Á.Bókeyhan: «V 1904 godu 14 maya umer lubimyy syn Abaya, Magauyya. Eta poterya podeystvovala na Abaya udruchayshe: on perestal govoriti, izbegal ludskogo obshestva y cherez 40 dney posle smerty Magauyy sam posledoval za niym", – dep, (2.309-310-better) jazady.

Bayqap otyrghandarynyzday, qos avtordyng da Maghauiya óliminen son, Abay ómirining songhy sәtterinen keltirgen derekteri birdey. Tipten aiyrmashylyq joq.

Á.Bókeyhan men M.Áuezovting Abay turaly ghylymy enbekterin salystyra otyryp, zerttep shyqqanymyzda,»Abaytanu» ghylymynyng negizin salushy M.Áuezov, ózining 1927-1933 jyldardaghy Abaydyng alghashqy ghylymy ómirbayanyn jazarda, 1905 jyly jazylghan Á.Bókeyhannyng «Abay (Ibragiym) Kunanbaev» atty ghylymy maqalasyn ózine jol kórsetip, jón silteytin «temirqazyq» retinde paydalanghanyna kózimiz anyq jetedi.

Sondyqtan da «Abaytanu» ghylymynyng bastauynda qazaqtyng birtuar perzenti, úly ghalym Álihan Bókeyhan túr deymiz.

Sóz sonynda aitarymyz, Á.Bókeyhan men M.Áuezovtyng Abay turaly jazghan enbekterinin    jazylghan uaqytyna qaramay, kóptegen derekterding dәl qaytalanuynyng negizgi sebebi bireu, ol – eki avtordyng da ghylymy enbekterindegi paydalanylghan derek kózderining bir jerden alynuy. Biraq, búl - óz aldyna bólek әngime.

 

Paydalanghan әdebiyetter:

1. Áuezov.M. Abaydy bilmek paryz oily jasqa. Almaty, "Sanat" - 1997
2. Bókeyhan.Á. Tandamaly. Almaty, "Qazaq ensiklopediyasy" Bas redaksiyasy - 1995
3. Myrzahmetúly.M. Abaytanu. Astana, "Interactiv Kazakhstan" - 2014
4. V.IY.Lenin o liyterature y iskusstve. Moskva, "Hudojestvennaya liyteratura" - 1986
5. Qúnanbaev.A. Shygharmalar jinaghy. II tom. Almaty, "Ghylym" - 1997
6. Qúnanbaev.A. Shygharmalar jinaghy. I tom. Almaty, "Jazushy" - 1986

 

Núrghali  Mahan, Týrkistan oblysy, Sozaq audany

Abai.kz