Ghalymnyng Mongholiyada ótken ekonomikalyq forumda sóilegen sózi

Ghalymnyng Mongholiyada ótken ekonomikalyq forumda sóilegen sózi

Memleket biylik qúryp túrudan basqa lajy joq eng kýirek qúrylym. Fransuz danyshpany Bastianyng anyqtamasy boyynsha: «Memleket basqanyng nesibesimen kýnkóris jasaushylardyng jiyntyghy». Alayda el tóresiz, ton jaghasyz bolmaydy. Qanday bir patshalyqtyng óz-óz kýsh quaty bolady. Memleketting әleumetke dayashylyq etui  isting bir jaghy ghana. Aytalyq memleketting qauip-qaterden qorghanu mindeti qazirgi lankestik jaylaghan dәuirde asa manyzdy. Kýsh-quatty, әleuetti memleketti danqighan, arbighan qanqasymen ghana túspaldap týsinu  bizdegi salghyrt týsinikting saldary. Áu basta әl-quatyn naqty tanyghan, funksionalidyq qimyly uaqyt shenberine dәlme-dәl memleketti әleuetti memleket dep ataytyn qaghidat ta bar. Baghdary kýngirt, basqanyng isin ilip alyp qauqarsyz basqarugha beyim, arbighan qúrylymnyng ishi jemqorlyq pen әsire tóresiyqqa jelinse Bastianyng aitqanynday basy bar ayaghy joq qúrdymgha keteri hah. Múnday memlekettik jýiening ara-arasyna jinalghan jegi sekildi eng soraqy top úyalap, memleketting әleumetke dayashylyq etu paryzy qaymana júrtty sorlatatyn sodyrdyng shoqparyna ainalady. Osynday qylyqtardan bolyp júrtshylyqtyng memleketke degen senimi kýrt әlsireumen qatar memleketting kiyeli egeligi bosansidy. Qauqarsyz memleketting damysy ilgeri baspaydy hәm últ qauipsizdigi ishinen irip shiry bastaydy. El tóreden, tymaq tóbesinen tozady. Memlekettik ziyn da, ilim de әrqily. Alayda bizde osy zamanauy memlekettik payym birtekti funksiyaldyq әreket bolmasa basqamen shendese de, tendese de almaymyz. Mongholdar kýlli tarihy ýrdisinde ýstemshil patshalyqtyng ne bir ýlgilerin basynan keshti. Ýstemdik jýrgizushi memleket óz kezeginde tys kózge quatty aibarymen este qalady. Mýmkin san ghasyr tipti mynnan astam jyldar boyy osylay jalghasa berdi. Al, bizding osy býgingi dәuirde óktemshil ókimetten kýireuik, mort qúrylym qalmaghanday. Múnday memleket tys jaghynan aibarly sústy kóringenimen ish jaghynan irip-shirip reti kelgen kezinde ózinen ózi opyrylyp qúlap týsetini bar. Demokratiyalyq baghyttaghy memleketterding jaraqat, tyrtyqtary, kem-ketik jaqtary syrt kózge anyq kórinip túratyndyqtan kinarattan tazaryp, saqayyp sauyghuy jyldam sekildi. Demek búnyng da óz shep, shegi bolady. Mongholiya demokratiyalyq ýrdis-ýderisi jaghynan tәjiriybesiz, óspirim kezenindegi balang qúrylym.
Búrynghy tarihy dәstýrden qalghan tozyq ghadet boyynsha, әuelgi kezekten-aq bir ortagha shoghyrlanu, әkimgerlikpen ókimdeu, óz degenin jasatu ýshin dórekilenu, әsire iydeologiyalyq synarjaqtyqqa salynu, jauaptan jaltarudy múrat túttyq. Ózara eshqashan janasyp qabyspaytyn tipten «ýsh qaynasa sorpasy qosylmaytyn» eski jana eki qúrylymnyng aralas-qúralastyghy qoghamdy barynsha qúldyratyp, ilkide naqty emes qam-haraketteri memleketting qasiyetti irgesin qopsyta týsti. Týkke túrmaytyn qonyrsyq myljyng әngimeler men adam damysyna qatysy shamaly anyz-әpsanalyq ertegiler azamattardyng senimin múqaltyp, kónilin qaytaryp jýr. Barlyq kiltipan adamdy jónge keltirude emes oghan jón-josyq jasaushy mehanizmderdi onauda túr. Útymdy mehanizm bitimdi iygerilse ghana jaghymsyz pendelerding bet-beynesi aiqyn bayqalmaq kerek. Demek jaysyz mehanizm arasynda aq peyildi jaysang jandardyng ómir sýrui ekitalay. Sol ýshin tómendegidey birneshe úsynystarymdy joldaymyn.
1. Sybaylas jemqorlyq, paraqorlyq tótenshe asqynyp barady. Búghan tótep bere alatyn tәsil  qazirgi paraqorlyqtyng bastauy  memlekettik bujetting IJÓ-ge tiyesili bóligin meyilinshe tómendetu qajet. 1999 jyly IJÓ-ge tiyesili memlekettik qarjy mólsheri 29 payyz nemese barlyghy 280 mln. AQSh dollaryna syiysatyn edi. Búl kezde Ulaanbaatar qalasyna bólinetin qarjy mólsheri 8 mln. dollar tónireginde ainalatyn-dy. Endeshe ótken jyldyng bujeti IJÓ-ning 53 payyzyn iyelenip 10 ese ósti. Ulaanbaatar qalasynyng qarjysy ýstemelendi. Ókinishtisi jan sanynyng tirshilik dengeyi osy mәrege kóterile almaghanyn bәrimiz bilemiz. Úrlyq jasaugha layyqtalghan ýkimet qorjyny qampighan sayyn oghan súghanaqtaytyn «suyq qoldylar» sany qisapsyz qosylyp, auqymy da keneye beretini zandylyq.
2. Memleketti alypsatarlyqtan aiyryp bólektep jibermese, «jaqsy ýkimet» bolady dep dәmetuding de ózi qisynsyz. Múnday jaghdayda sybaylas jemqorlyq gýldene beretini aqiqat. Memleketting belgili standarttar belgilep ony jýzege asyrugha qúzyrly ekeni ras. Biraq payda kózdeytin úiym emes. Tabys kózdeytin kompaniya payda kózin tabu ýshin jantalasa jýgiretinindey jeke túlghalar da óz paydasyn kózdeydi. Ýkimetke biznes jasaytyn mýmkindik berilse, memleket atynan sheshim shygharushylar da óz bas paydasyna artyqsha qyzyghushylyq tanytatyny belgili. Memleket atynan sheshim qabyldaushy túlgha biznes jasasa osynday qolayly sәtti qalt jibermeuge tyrysady da qalayda óz bas paydasyna artyqsha mәn bere otyryp «jilikting mayly basyn» ózine qaldyrady. Búl  dýniyeqonyzdy beregen jomartpen almastyru degen úghym emes, jalpy «altyn kórse perishte joldan tayatyny» pendege tәn natura. Múndaylar tek óz basyna paydaly bolsa boldy ýkimet pen búqara mýddesine sonshama ziyandy tәsilderdi de tanday beredi.
3. Memleket óz mindeti men funksiyalaryn jýzege asyru ýshin barlyq atqarylymdardy tapsyrys arqyly ish-syrttyng qatysty úiymdaryn tandap, synaltu tәsilin qoldanu jolymen jasaugha nege bolmasqa. Mysaly, Ministrlikter men qúzyrly organdar qandaybir joba baghdarlama shygharu ýshin ózderi myljalap dolbarlaudy әdetke ainaldyrghan. Múnday jaghdaydan keyin eng shalaghay, eng ysyrapsyz búrylys, qiylystardyng bәrinde jemqorlyqqa iykemdelgen qauly, qarar, jospar jobalar ómirge keledi. Aqiqatyna keletin bolsaq memleket degenimiz sayasy dolbar óndiretin oryn da emes. Tipten búl aralyqta mýldemge bótenbastaq kózdegeni bar adamgershilikten júrdaylardyng baqay esebine jýginuge tura keletinin bilemiz be? Jekeliktegi úiymdar, institusiyalar men instituttar t.s.s qyzyghushylyq tanytushy mekemelerden keltirilgen santýrli qisapty varianttardy basqamen naqty salghastyru arqyly aldaghy sharalardy jýzege asyru  memleketting mindeti. Mongholiyadaghy jaramsyz biylikting kinaraty  óz qúramasyn nashar pendelermen jasaqtauynda emes, kerisinshe eng qauqarsyz әljuaz mehanizmdi tandauynda bolsa kerek.
4. Memleket jeke merdigerlermen bәsekelesudi dogharuy qajet. Memleket tarapynan qandaybir aqparat oryndaryn mәjbýrlemeudi, egelemeudi zandastyrghan zang birneshe jyl búryn belgilengen. Demek, búl býgingi biylikting janamalap janasyp jýrgen әreketterining tek bireui ghana.
5. Ákimgerlikke qarsy túru degen jeleumen biylik tarapynan talap etiletin standarttardy qyrqyp, qiyp, azaytyp, shektep jiberuding saldarynan biylik óz atqaratyn mindetinen aiyrylyp qaludyng az ghana aldynda túr. Solardyng biri  pәter salushy qúrylys kompaniyalaryna biylik tarapynan óte kóp standarttyq talaptar qoyyluyna baylanysty shart. Búl standarttyq sharttar naqty әri nysanagha alghan mәseleden tysqary súraqtar tuyndatpaytyn bolsa. Eger qoldan kelse lauazym iyesine tәueldi emes, ghalamtor arqyly qaghaz toltyru nemese isting songhy qortyndysyn da skaynerlik tәsilmen jasaytyn bolsa ókim, qúqay kórsetu әreketteri tyiylady hәm azayady. Biylik tarapynan qoyylatyn standarttyq talaptardy azaytu, kýshin joy degenimiz  tóreminezsiz meyirimdi biylikti ómirge әkeluge say iygilik emes, kerisinshe salghyrttanudyng belgisi.
6. Áleumettik salalardyng osy kýngi asa zilmauyr jýginen arylu ýshin biylik ony jeke merdigerlerge, jekesheleu, kelisim shart arqyly berudi kýittegeni abzal. Densaulyq pen bilim salasyna bólinetin qarjyny memleket jauaptanuy onyng menejmentin basqaru degen úghym bolmasa kerek. Ol bylay túrsyn zeynet, jәrdemaqy, әleumettik kómekti menejment nemese birjola jekelikke beru arqyly nәtiyjege jetken kóptegen tәjiriybeler bar.
7. Jeke bastyng mýddesin keyinge qoyyp qoghamnyn, halyqtyn, otannyng mýddesin joghary qoyatyn tamasha jasampaz adamdardy jinap әkelip memlekettik qyzmetke taghayyndau degen «teoriyagha baghynghan» zerdemizding qatelikke úryndyrghanyn kórdik. Birinshide: jekebastyq nemese otbasylyq mýdde bizge óte jaqyn, al, qoghamdyq mýdde degenimiz qalay búrsang solay ketetin úghym ekeni belgili boldy. Ekinshide: jekebastyq mýddeni qoghamdyq mýddeden joghary qoy úghymy әlmisaqtan hәm jaratylystan beri jalghasyp kelgen tabighy syi-siyapat. Ýshinshide: jekebastyq mýddeni dalagha teuip tastaugha layyqtylar tabylsa olardyng esi dúrystyghyna kýmәn keltiruge de bolatyn qúbylys. Besinshide: jekebastyq mýddeni kýresinge laqtyrghan pende ghana «tamasha adam» degen teoriyalyq týsinik qalyptastyrghannan bolyp qoghamdaghy zúlym, jemtiktesterge qisapsyz mol mýmkindik jasaugha jol berildi. Demokratiyalyq qoghamda jekebastyq mýdde qorghalady. Biraq, ol basqanyng mýddesimen qayshylyqta bolsa nemese basqanyng mýddesine núqsan keltirilse zanmen shekteu salynady. Pәreqorlyqqa dәnikken memlekettik qyzmetkerler jekebastyq mýddeni bәrinen joghary qonshy ghana emes, kerisinshe búqara halyqty tonaushy, jemqor qaraqshy bolyp eseptelinedi. Múnday jemqorlardyng baratyn jeri haus emes qamaq. Jekebastyq mýddeni algha qong degenimiz  Ata zang boyynsha berilgen qúqyqty jýzege asyru jolynda basqagha ziyan keltirmeudi aitady.
Adamzattyq sanaly mәn, bolmysqa qarsy «teoriyamen» talap qoyyp, osy synarjaq ilimmen ólshem jasaudyng saldary  memleketti qúrdymgha ketiruding sebebi bolyp otyr.

Audarghan: Súraghan Rahmetúly
«baiolke.com» sayty